Haigushüvitis, kui töötaja tegutseb erinevate lepingute alusel

Moodsal ajal ei piirdu töötamine ainult töölepingulise suhtega. On juba üsna tavaline, et töölepingulise töösuhte kõrval tegutsetakse lisaks ka võlaõigusliku lepingu alusel. Haigusi ei huvita lepingud, nemad lihtsalt tulevad ja sügisega kaasnevad nad paratamatult.

Haigushüvitise maksmise kohustus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-st 122. Selle järgi on tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust.

Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Keskmise kalendripäevatasu alusel makstava tasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu hüvitamisele kuuluvate kalendripäevade arvuga.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt on haigushüvitise maksmise kohustus ainult tööandjal, kes on töötajaga töölepingulises suhtes. Kui poolte vahel on sõlmitud mõni muu leping, näiteks võlaõiguslik töövõtuleping, ei ole töövõtjal õigust tellijalt haigestumise korral hüvitise maksmist nõuda. Töölepingu ja töövõtulepingu peamine erinevus seisneb alluvussuhtes. Kui töötegemise kord, aeg ja viis on lepingus väga täpselt kindlaks määratud, võib hoolimata sõlmitud lepingu pealkirjast ning lepingus kasutatud mõistetest olla tegemist töölepinguga ning töötajal on õigus saada haigushüvitist ja muid töölepingust tulenevaid hüvesid. Kahtluse korral tasub pöörduda töövaidluskomisjoni. Kuni pädev organ või pooled ise ei ole pooltevahelist töövõtulepingut töölepinguks nimetanud ja seda ei ole töölepingu seaduse sätetele allutatud, on hüvitist õigus saada siiski vaid töölepinguga töötaval isikul.

On ka juhtumeid, kus töölepingulises suhtes oleval töötajal ei ole õigust haigushüvitisele. Need on esitatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lõikes 2. Peamiselt on need olukorrad, mil haigekassa hüvitab juba nagunii kalendripäeva eest 100% kalendripäeva keskmisest tasust või kui isik on ise oma haigestumise/vigastuse tahtlikult tekitanud.

Nagu eelnevalt mainitud, maksab tööandja haigushüvitist vaid 4. kuni 8. kalendripäeva eest. Sealt edasi maksab hüvitist juba haigekassa. Haigushüvitise saamiseks peab töötaja tööandjat teavitama kas elektroonilise haiguslehe lõpetamisest või esitama tööandjale paberikujul haiguslehe/tõendi hiljemalt 90. kalendripäeval alates haiguslehel või tõendil märgitud töökohustuste täitma asumise päevast. Tööandja maksab hüvitise välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest või haiguslehe/tõendi esitamisest.

Tuleb rõhutada, et tööandjal on kohustus tasuda hüvitist just haigestumise neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva, mitte tööpäeva eest. Kuna haiguslehe väljastamist ja hüvitise maksmist arvestatakse kalendripäevades, ei ole hüvitise maksmine seotud töötaja tööajakavaga ehk tööpäevadega. See tähendab, et kui tööandja poolt hüvitatavad kalendripäevad satuvad päevadele, millel töötaja tegelikult tööl olema ei peaks (enamasti näiteks laupäevale ja pühapäevale), ei ole tööandja vabastatud nende päevade eest hüvitise maksmisest. Samuti võib haiguslehte nii alustada kui ka lõpetada nädalavahetusel.

Alates üheksandast haiguspäevast maksab haigushüvitist haigekassa. Haiguslehe pikkusel piirangut ei ole, küll aga on piiratud hüvitise maksmise periood. Isikul on õigus saada hüvitist kuni töövõime taastumiseni, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral kalendriaastas. Kindlustatud isikule kalendriaastas kokku makstavate päevade piirangut ei ole.

Tööandjale on oluline teadmine, et haigushüvitise eest, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu, ei tule sotsiaalmaksuseaduse § 3 punkti 3 alusel sotsiaalmaksu maksta. Samuti ei kuulu haigushüvitiselt tasumisele kogumispensioni ja töötuskindlusmakse, kui hüvitis ei ületa töötaja keskmist töötasu. Summa, mis on suurem kui tema keskmine töötasu, maksustatakse üldises korras palgalt makstavate maksudega.

Artikkel avaldati ka Raamatupidamis- ja maksuinfoportaalis rmp.ee

Haigushüvitis, kui töötaja tegutseb erinevate lepingute alusel


Vandeadvokaat ja pankrotihaldur Piret Pallo

Vandeadvokaat ja pankrotihaldur Piret PalloJuhtivpartner
Vandeadvokaat
Pankrotihaldur

piret.pallo@lmp.ee

7 300 400

Vaata profiili

Piret on spetsialiseerunud peamiselt kohtu- ja kohtuväliste vaidluste lahendamisele eelkõige tsiviilkohtumenetluses.

Üheks tema lemmik valdkonnaks on m.h. perekonnaõigus.

Piret on esindanud kliente mitmetes mahukates kohtuasjades, mh ka meediavaidlustes.