Kodukontor ja kontor on võrdsed

Üha enam on ühiskond liikunud selles suunas, et tööaeg muutub järjest paindlikumaks ning aina rohkem võimaldatakse töötamist kodukontorist. Viimasel ajal on see muutunud eriti aktuaalseks. Seetõttu oleks otstarbekas välja tuua, millest peaksid nii tööandja kui ka töötaja kodutööd rakendades lähtuma.

Esimene eeldus on kokkulepe

Seaduse tasandil on kodutöö võimalus ette nähtud töölepingu seaduse § 6 lõikes 4, mis ütleb, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sh töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks töölepingu seaduse §-s 5 nimetatule (töötingimused) teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna.

Niisiis on esimese eeldusena välja toodud poolte kokkulepe.

Kaugtöö tegemist ei saa töötaja nõuda ning seda ei pea tööandja igal tingimusel võimaldama.

Kaugtööle minnakse ühisel kokkuleppel, leppides kokku ka kõik kaugtöö tegemist puudutavad küsimused.

Töö nagu kõigil teistel

Tähele tuleb panna, et kaugtöö kui töötamise vorm allub jätkuvalt töölepingu seaduse nõuetele ehk töötaja on jätkuvalt allutatud tööandja juhtimisele ja kontrollile ning ta on kohustatud kokkulepitud ajal (tööajal) olema tööandjale kättesaadav.

Ka kaugtööd tehes tuleb järgida tööandja teatavaks tehtud andmekaitse ning muid eeskirju.

Üldjuhul on tööandja vastutav töövahendite hankimise, paigaldamise ja hoolduse eest, kuid see ei välista teistsuguste kokkulepete tegemist. Töötaja kohustuseks on hoida ja kasutada töövahendeid vastavalt tööandja kehtestatud reeglitele.

Kindlasti ei tohi kaugtööle minek tuua töötaja jaoks kaasa kehvemaid tingimusi ja õigusi, kui on nendel töötajatel, kes teevad jätkuvalt tööd tööandja ettevõttes. See tähendab muu hulgas seda, et tööandja peab hoolitsema selle eest, et töötajal oleks piisav kommunikatsioon ettevõtte ja teiste töötajatega, võimalus osaleda koosolekutel, koolitustel ja ühistel ettevõtmistel, ligipääs tööks vajalikele materjalidele ja muule vajalikule informatsioonile.

Tervishoid ja ohutus

Üks huvipakkuvamaid küsimusi kaugtöö puhul puudutab töötervishoidu ja tööohutuse eeskirjade järgimist. Siin tuleb tähele panna, et kuna kaugtöö on lihtsalt üks töö tegemise vormidest, kohalduvad sellele kõik tööseadusaktidest tulenevad regulatsioonid.

Tööandja peab hea seisma selle eest, et ka töö kodukontoris oleks töötajale ohutu, ning juhendama teda ohutute töövõtete tagamisel.

Tööandjal peab olema võimalus kontrollida, kas kaugtöötaja täidab töötervishoiu ning tööohutuse eeskirju. Kui töötaja elukohas on see veel võimalik, siis keeruliseks osutub kontrollimine juhtudel, kui töötaja teeb tööd näiteks kohvikus, raamatukogus või reisil olles.

Soovitame sellesse küsimusse suhtuda terve mõistusega ning hinnata olukorda vastavalt igale töötajale. Töötaja peaks ka ise hea seisma selle eest, et tema tervis ei saaks kahjustada: kasutama piisavat valgustust, reguleeritavat tooli, tegema piisavalt puhkepause. Tööandja ülesandeks jääb aga näiteks töökoha ettevalmistamine/ülevaatamine enne kaugtööle asumist ning töötajale asjakohaste juhiste andmine, millest too saaks lähtuda. Tööandja peaks juhendamist ka kindlasti dokumenteerima.

Tööõnnetuse kindlakstegemine

 Keerulisemkaks läheb asi aga tööõnnetuste kindlakstegemisel. Kui töötaja täidab oma kohustusi tööandja asukohas, siis ei ole õnnetuse korral küsimust, kas tegemist oli tööõnnetusega. Kaugtöö tegija puhul tuleb õnnetuse aset leidmisel aga veenduda, kas õnnetus on põhjuslikus seoses töötaja töö või keskkonnaga. Kui kaugtööl toimunud õnnetuse korral tuvastatakse seos tööga, on tegemist tööõnnetusega.

Näiteks kui töötaja saab kodus vigastada töövahendi purunemise tõttu, on tegu tööõnnetusega. Kui aga õnnetus juhtub kodus tööajal majapidamistöid tehes, siis see tööõnnetuseks ei kvalifitseeru.

Vabadus ja kohustus

Kokkuleppimine kaugtöös annab töötajale suurema vabaduse ise oma tööaega planeerida ning tänapäeva maailmas muutub see üha aktuaalsemaks ja elementaarsemaks. Samas ei välista see töötaja allutatust tööandja juhtimisele ja kontrollile. Töötaja täidab ka kaugtööd tehes tööandja antud tööülesandeid ja on vajaduse korral tööandjale kättesaadav.

Oluline on kaugtöö puhul seega järgnev:

  • Enne kaugtöö võimaldamist peab tööandja läbi mõtlema, kas ta suudab kaugtöö korral tagada tööülesannete täitmise, hea koostöö töötajaga, meeskonnatunnetuse säilimise ja ohutu töökeskkonna;
  • Kõigil samaväärset tööd tegevatel töötajatel peavad olema võrdsed õigused kaugtööle;
  • Töövahendite hankimise, paigaldamise ja hoolduse eest vastutab üldjuhul tööandja;
  • Kaugtöö tegemine ei tohi töötajale kaasa tuua sissetuleku vähenemist;
  • Töötaja peab täitma tööandja antud tööülesandeid ning olema tööandja jaoks kokkulepitud aegadel kättesaadav;
  • Tööandja peab hindama kaugtöötaja töökeskkonna riske ning juhendama töötajat ohutult töötama;
  • Kaugtöötaja peab järgima talle teatavaks tehtud tööohutusalaseid juhiseid ning võimaldama tööandjal neid kontrollida.

Artikkel ilmus ka veeblehel www.rup.ee.

Grete tegutseb tsiviilõiguse valdkonnas ja enim pakuvad talle huvi küsimused, mis puudutavad perekonna-, töö-, pärimis- ja lepinguõigust. Tema tugevuseks on vaidluste lahendamine ja soov süveneda kliendi eesmärkidesse ning probleemi olemusse. Empaatilise inimesena meeldib talle koostöös kliendiga leida parim lahendus.

Teadlik soov saada advokaadiks tekkis Gretel ülikooli õpingute ajal. Kõige rohkem paelub teda advokaaditöö juures võimalus uurida sügavaid ja põletavaid probleeme ning lahendada inimeste endi jaoks lahendamatuna tunduvaid konflikte. Tulemustele orienteeritud inimesena saabki Grete motivatsiooni just oma töö tulemuste nägemisest – sellest, kui keegi saab tagasi oma hingerahu või tunnustatud oma õigused.