Peamised muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses

Riigikogus on menetluses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (581 SE), mis on praeguseks läbinud esimese lugemise. Eelnõu järgi jõustub seadus 1. jaanuaril 2019. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus reguleerib töötajate tööle esitatavaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, tööandja ja töötaja õigusi ja kohustusi tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ning vastutust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.

Eesmärgipärasem töötajate tervisekontroll

Eelnõu eesmärk on soodustada ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist. Töötajate tervisekontrolli korraldatakse eesmärgipärasemalt, kaitstakse töötajat senisest paremini vahetut mõju omavate ohutegurite korral ning  nii juhendamise ja väljaõppe kord kui ka esmaabi regulatsioon muudetakse ettevõtte ja töötajate vajadustest lähtuvaks. Seadusemuudatustega vähendatakse tööandjate halduskoormust ning parandatakse kehtiva regulatsiooni õigusselgust. Lisaks soovitakse seadusemuudatusega anda töötajale ja tööandjale õigus leppida kokku leppetrahvi rakendamises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.

Seaduseelnõuga võetakse kasutusele psühhosotsiaalsete ohutegurite mõiste. Psühhosotsiaalsed ohutegurid on eelnõu kohaselt õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötajate vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi. Tööandjale sätestatakse kohustus rakendada abinõusid psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju vähendamiseks ning psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks. Sealhulgas peab tööandja kohandama töökorralduse ja töökoha töötajale sobivaks, optimeerima töötaja töökoormust, võimaldama töötajale vaheaegu ning parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda.

Eelnõuga muudetakse tervisekontrolli korraldus senisest eesmärgipärasemaks, sidudes tervisekontrolli töökeskkonna riskidega. Tööandja peab saatma töötaja tervisekontrolli, kui töökeskkonna riskide hindamise tulemusest selgub, et töötaja puutub kokku ohuteguriga, mis võib mõjutada töötaja tervist. Selliste ohutegurite loetelu täpsustatakse seaduses. Tervisekontroll tuleb teha senise ühe kuu asemel nelja kuu jooksul alates tööle asumisest ning neile töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide ja mutageenide, plii ja selle ühendite ning asbestitolmuga või kes on öötöötajad, peab tööandja korraldama tervisekontrolli enne töötaja kokkupuudet ohuteguriga ja öötöötajale enne öötööle asumist.

Paindlikum juhendamine ja väljaõpe

Eelnõuga suurendatakse töötajate juhendamise ja väljaõppe korra paindlikkust, muutes juhendamise ja väljaõppe senisest sihipärasemaks ja tõhusamaks. Seaduseelnõus esitatakse loetelu asjaoludest, mis tuleb juhendamise käigus töötajale teatavaks teha. Samuti sätestatakse tööandjale kohustus teatud juhtudel töötaja juhendamist ja väljaõpet korrata, seda eelkõige juhtudel, kui muutub ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldus, kui muutuvad töötaja tööülesanded või töötaja kasutusse antakse uus töövahend või tehnoloogia, kui töötaja on pikalt töölt eemal viibinud, kui töötaja on rikkunud tööohutusnõudeid või kui töötaja, tööandja või tööinspektsioon peab juhendamise ja väljaõppe kordamist vajalikuks.

Tööandjate halduskoormus väheneb

Seaduseelnõu eesmärk on ka vähendada tööandjate halduskoormust. Kaotatakse tööandja kohustus teavitada tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest ja tegevusala muutmisest, kuivõrd vastava info saab tööinspektsioon äriregistrist. Kaotatakse ka kohustus teavitada tööinspektsiooni töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning töökeskkonnanõukogu iga-aastasest tegevusest. Eelnõuga muudetakse töökeskkonna nõukogu moodustamise kriteeriumi – kehtiva õiguse kohaselt moodustatakse töökeskkonna nõukogu vähemalt 50 töötajaga ettevõttes, eelnõu kohaselt vähemalt 150 töötajaga ettevõttes. Töökeskkonna nõukogu põhiülesanded jäävad samaks.

Tööandja halduskoormust vähendatakse ka tööõnnetuste uurimise korra lihtsustamise läbi. Tööandjale jääb eelnõu kohaselt endiselt kohustus registreerida ja uurida kõiki tööõnnetusi. Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja esitama tööinspektsioonile kõikide ettevõttes toimunud tööõnnetuste kohta vormikohase uurimisraporti, olenemata tööõnnetuse raskusest. Eelnõu kohaselt ei pea aga tööandja koostama tööõnnetuse uurimistulemuste kohta vormikohast raportit, kui tegemist on kerge tööõnnetusega. Raport tuleb koostada ja esitada juhul, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm.

Seaduseelnõus kavatsetakse anda töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi rakendamises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise korral. Leppetrahvi nähakse kui täiendavat motivatsiooniallikat töötajale töökeskkonnas ohutult käitumiseks ning tööandjale töökeskkonna parandamiseks. Leppetrahvis saab eelnõu kohaselt kokku leppida, kui tööandja on töötajat eelnevalt juhendanud ja ta välja õpetanud. Kokkulepe tuleb eelnõu kohaselt sõlmida kirjalikult ja selles tuleb kindlaks määrata nii töötaja kui ka tööandja tegevused, mida saab käsitada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena. Eelnõus nähakse ette töötajale kohaldatava leppetrahvi ülempiir, mille kohaselt ei tohi leppetrahv ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu.

Artikkel ilmus ka ajakirjas Raamatupidamisuudised  (3)

Advokaat Birje KalmusAdvokaat

birje.kalmus@lmp.ee

7 300 400

Vaata profiili

Birje esindab ja nõustab kliente peamistes tsiviilõiguse valdkondades nii kohtuväliselt kui ka kohtumenetluses.