Sätestati võimalus võtta vastutusele juriidilisi isikuid

6. juulil 2018. a jõustus ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seadus. Sellega kehtestati muudatused ametiühingute seaduses (edaspidi ka – AÜS) ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduses (edaspidi – KTTLS), mis võimaldavad nendes õigusaktides sätestatud kohustuste rikkumise korral  võtta vastutusele ka juriidilist isikut.

Väärteokooseisude senine subjekt – tööandja

Seadusega kõrvaldati õiguslünk ning sätestati võimalus ametiühingute seaduses ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud kohustuste rikkumise korral võtta vastutusele juriidilist isikut. Seni ei sisaldunud AÜS-is ja KTTLS-is viidet juriidilise isiku vastutusele ning vastutusele sai võtta üksnes füüsilist isikut.

Ametiühingute seaduse eelmises redaktsioonis nähti ette vastutus tööandja kohustuste täitmata jätmise eest suhetes ametiühinguga. Nii oli võimalik tööandjat kollektiiv- või muu lepingu sõlmimise või muutmise läbirääkimistesse mitteastumise, samuti ametiühingu organi töös või koolitusel osalemise mittevõimaldamise eest või töötaja õiguste piiramise eest sõltuvalt töötaja kuulumisest ametiühingusse või tegutsemisest ametiühingu valitud esindajana karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Samuti nähti ette vastutus ametiühingu valitud esindaja tegevuse takistamise eest: kui tööandja takistas ametiühingu valitud esindajal tutvumast töötajate töökorralduse või -tingimustega kohas, kus töötab ametiühingu liige, nähti ette karistus rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Süüteokoosseisus kirjeldatud tegevuse eest vastutab üldjuhul iga isik, kes on käitunud vastavalt koosseisule. Nimetatud vastutust sätestavates normides on aga kirjeldatud süüteokoosseisu tunnusena toimepanija erilisi isikuomadusi, mille olemasolu tuleb täideviija karistusõigusliku vastutuse eeldusena kindlaks teha. Seega sai nimetatud väärtegusid, mille eest oli ette nähtud vastutus, toime panna üksnes tööandja. Tööandja võib olla töölepingu seaduse § 1 lg-st 1 lähtudes nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Kuna aga nimetatud väärteokoosseisude subjektist füüsiline isik pidi ühtlasi vastama erilise isikutunnusega isiku määratlusele ehk olema tööandja, ei saanud väärteovastutusest kõnelda juhtudel, mil nõudeid rikuti juriidilise isiku huvides või rikkuja oli isik, kellel eriline isikutunnus puudus. Seega juhul, kui näiteks juriidilise isiku juhatuse liikmed tegutsesid tööandja esindajatena ning nende käitumises esinesid süüteokooseisu tunnused, ei saanud nad süüteokooseisu tunnuste realiseerimise eest vastutada, kuivõrd juhatuse liikmetel puudus eriline isikutunnus.

Seadusemuudatuste vajalikkust kinnitas riigikohus

Peale selle jõudis riigikohus asjas nr 4-17-3766 seisukohale, et karistusseadustiku § 14 lg-s 1 väljendatud spetsiaalsuspõhimõtte kohaselt vastutab juriidiline isik ainult siis, kui see on ette nähtud karistusseadustiku eriosas või muu seaduse vastavas vastutust sätestavas paragrahvis. Ühtlasi möönis riigikohus, et karistusõiguslikku vastutust sätestav väärteokoosseis AÜS-i §-s 262 on normitehniliselt ebaõnnestunud ning lünka ei saa kõrvaldada seaduse tõlgendamise teel, vaid olukorra muutmine eeldab seaduseandja sekkumist.

AÜS-is ja KTTLS-is olid vastutuse sätted formuleeritud ühelõikelisena ja neis ei sisaldunud viidet juriidilise isiku vastutusele, millest tulenevalt sai vastutusele võtta ainult füüsilist isikut. Seega eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus lisaks süüteokooseisu tuvastamisele konkreetse teo toime pannud füüsilise isiku käitumises ka seda, et juriidilise isiku vastutus oleks seaduses ette nähtud. Seega ei saanud väärteovastutusest kõnelda juhtudel, mil AÜS-i ja KTTLS-i nõudeid rikuti juriidilise isiku huvides või rikkuja oli juriidiline isik.

Resümee

6. juulil 2018. a jõustunud ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seadusega on eespool käsitletud seaduselüngad kõrvaldatud. AÜS-i vastutust käsitlevates sätetes on seadusemuudatuse tulemusena kaotatud eriline isikutunnus, mille tulemusena on edaspidi võimalik vastutusele võtta ka isikut, kes ei ole tööandja, ning nii AÜS-i kui ka KTTLS-i vastutust sätestavaid norme on täiendatud viisil, mis võimaldab kohustuste rikkumise korral vastutusele võtta ka juriidilist isikut. Karistuse ülempiiri sätestamisel on võetud eeskuju teistest kollektiivseid töösuhteid reguleerivatest seadustest ning juriidlist isikut on võimalik karistada rahatrahviga kuni 3200 eurot.

artikkel on avaldatud ka ajakirjas Raamatupidamisuudised.

LMP advokaat Birje Kalmus esindab ja nõustab kliente peamistes tsiviilõiguse valdkondades nii kohtuväliselt kui ka kohtumenetluses.