Esmalt tuleb valida erinevate \u00e4ri\u00fchingute vormide vahel, mis vastavad k\u00f5ige paremini Teie vajadustele. Siin saab juriidiline n\u00f5ustaja Teile erinevaid \u00e4ri\u00fchingute liike selgitada. Samuti pole v\u00e4listatud, et Teie tegevusteks sobib hoopis mittetulundus\u00fching. Seej\u00e4rel aitab jurist koostada asutamislepingu ja p\u00f5hikirja ning korraldab \u00e4ri\u00fchingu\/mittetulundus\u00fchingu registreerimise. \u00c4ri\u00fchingute asutamisel on soovitatav s\u00f5lmida kohe ka k\u00e4sunduslepingud juhatuse liikmetega, koostada t\u00f6\u00f6tajate jaoks t\u00f6\u00f6lepingud jpm.<\/p>\n\n\n\n
Kas kohtut\u00e4itur omab \u00f5igust eraisiku (juhatuse liikme) v\u00f5la p\u00e4rast kanda keelum\u00e4rge firma peale (2500.- asutamise summa peale), kus eraisik on juhatuse liige? Kas kohtut\u00e4itur saab firma kontole aresti ka panna?<\/em><\/p>\n\n\n\n Vastus: <\/strong>Olukorra t\u00e4psustamiseks peame m\u00e4rkima, et peate ilmselt silmas olukorda, kus v\u00f5lgnikuks olev eraisik ei ole ettev\u00f5ttes mitte \u00fcksnes juhatuse liige, vaid ka osanik, sest viitate sellele, et keelum\u00e4rge on seatud 2500 \u20ac asutamise summale, ehk ilmselt osaniku osalus \u00e4ri\u00fchingus.<\/p>\n\n\n\n Kuna tegemist on f\u00fc\u00fcsilisest isikust v\u00f5lgnikuga, kellele kuulub ettev\u00f5ttes ka osalus suurusega 2500 \u20ac, siis osaluse n\u00e4ol on tegemist v\u00f5lgnikule kuuluva varaga, mida saab arestida, pantida, v\u00f5\u00f5randada jne. T\u00e4itemenetluse seadustik (edaspidi TMS) \u00a7 125 v\u00f5imaldab v\u00f5lgnikule kuuluva osa osa\u00fchingus arestida ning avalikul enampakkumisel m\u00fc\u00fca.<\/p>\n\n\n\n Juhul, kui sundt\u00e4itmine ning t\u00e4itemenetlus on algatatud f\u00fc\u00fcsilise isiku vastu, ei saa kohtut\u00e4itur reeglina kolmanda isiku vara arestida. Erandiks saab olla olukord, kus kohtut\u00e4ituril on alust eeldada, et v\u00f5lgniku vara on antud kolmanda isiku valdusse arestimise v\u00e4ltimiseks. Sel juhul on kohtut\u00e4ituril \u00f5igus arestida kolmanda isiku valduses olev vara.<\/p>\n\n\n\n Ei taha k\u00e4ibemaksukohusluseta \u00fchemehe-O\u00dc-d likvideerida, sest firma tegevus on hooajaline. Firma l\u00f5petab aasta arvatavalt kahjumiga. Tahaksin firmat ilma likvideerimishirmuta edasi pidada, tegevuse j\u00e4tkumisel j\u00e4tkub ka raamatupidamine, esitatakse aastaaruanne, makstakse maksud. Millal tuleb kallale maksuamet v\u00f5i \u00e4riregister (likvideerima, netovara seis)? <\/em><\/p>\n\n\n\n Meie seadustes O\u00dc peatamist, et vajadusel majandusliku tegevusega j\u00e4tkata, pole olemas. V\u00f5i siiski mingil tingimusel on? Kuidas edasi toimida, et seaduste j\u00e4rgi k\u00f5ik korras oleks ja firmat ei peaks likvideerima? <\/em><\/p>\n\n\n\n Vastus: <\/strong>Kui mingil perioodil tegevusi pole, siis otseselt midagi tegema ei peagi. Kui t\u00f6\u00f6tajaid pole, siis puudub eelduslikult ka vajadus makse maksta, samas k\u00f5ik kohustuslikud deklaratsioonid tuleb maksuametile ikkagi esitada.<\/p>\n\n\n\n Majandusliku tegevuse puudumine pole \u00e4ri\u00fchingu sundlikvideerimise aluseks. \u00c4ri\u00fching muutub lihtsalt n\u00f6 riiulifirmaks, millele tegevused puuduvad.<\/p>\n\n\n\n Kui k\u00e4esolev majandusaasta l\u00f5peb kahjumiga, siis eelk\u00f5ige v\u00f5ib probleeme tekitada \u00c4S \u00a7 176, mis s\u00e4testab j\u00e4rgmist:<\/p>\n\n\n\n Kui osa\u00fchingul on netovara v\u00e4hem kui pool osakapitalist v\u00f5i v\u00e4hem kui \u00c4S \u00a7-s 136 nimetatud osakapitali suurus v\u00f5i muu seaduses s\u00e4testatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: Seega tuleb j\u00e4lgida, et netovara oleks koosk\u00f5las seadusega. Samuti tuleb kindlasti esitada majandusaasta aruanded, kuna majandusaasta aruande esitamata j\u00e4tmine on \u00fcks \u00e4ri\u00fchingu \u00e4riregistrist kustutamise alustest.<\/p>\n\n\n\n Kui mul kui eraisikul on kohtut\u00e4iturite ees v\u00f5lad ja pangakontod arestitud nende poolt, kas saan registreerida auto oma firma nimele (olen ainus juhatuse liige), et kohtut\u00e4iturid ei saaks seda arestida?<\/em><\/p>\n\n\n\n Vastus: <\/strong>Kuna Teie esitatud asjaoludest n\u00e4htuvalt v\u00f5ib eeldada, et v\u00f5lgnikuks on eraisik, mitte juriidiline isik, siis kohtut\u00e4ituril alust juriidilise isiku vara arestimiseks ei ole. S\u00f5iduki juriidilise isiku nimele vormistamisel peate aga arvestama, et t\u00e4itemenetluse seadustik annab v\u00f5imaluse v\u00f5lgniku vara tagasiv\u00f5tmiseks. K\u00f5nealuse tagasiv\u00f5itmise \u00fcldiste aluste kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille v\u00f5lgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissen\u00f5udja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissen\u00f5udja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis v\u00f5i pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal.<\/p>\n\n\n\n Olen osanik 50%-50% ettev\u00f5ttes, soovin oma osa m\u00fc\u00fca, kuna ei soovi omada ettev\u00f5tet, mille tegevuses ise aktiivselt ei osale (ei kuulu juhatusse). Teine osanik aga ei soovi mulle minu osa kinni maksta. Mis v\u00f5imalused mul on ikkagi oma osa m\u00fc\u00fca?<\/em><\/p>\n\n\n\n Vastus: <\/strong>\u00c4riseadustiku (edaspidi \u00c4S) kohaselt on osanikul v\u00f5imalik oma osa v\u00f5\u00f5randada nii teisele osanikule (teistele osanikele) kui ka kolmandale isikule. Seega kui teine osanik ei soovi Teie osalust omandada, on Teil v\u00f5imalik osa v\u00f5\u00f5randada ka m\u00f5nele muule isikule. Selleks tuleks t\u00e4psustada j\u00e4rgmist.<\/p>\n\n\n\n \u00c4S \u00a7 149 lg 3 kohaselt v\u00f5ib osa\u00fchingu p\u00f5hikirjas ette n\u00e4ha, et osa v\u00f5\u00f5randamine on lubatud \u00fcksnes t\u00e4iendava tingimuse t\u00e4itmise korral, eelk\u00f5ige, et osa v\u00f5\u00f5randamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, n\u00f5ukogu v\u00f5i muu isiku n\u00f5usolek. Seesuguse osanike n\u00f5usoleku tingimuse s\u00e4testamisega saab p\u00f5him\u00f5tteliselt osa v\u00f5\u00f5randamise kolmandale isikule v\u00e4listada, kuna vastava n\u00f5usoleku puudumisel on osa k\u00e4sutamine t\u00fchine.<\/p>\n\n\n\n Seega tuleks siinkohal vaadata, kas osa v\u00f5\u00f5randamiseks on osa\u00fchingu p\u00f5hikirjas s\u00e4testatud \u00fclalkirjeldatud t\u00e4iendav tingimus. Kui p\u00f5hikirjaga on ette n\u00e4htud osa v\u00f5\u00f5randamiseks osanike, juhatuse, n\u00f5ukogu v\u00f5i muu isiku n\u00f5usoleku vajadus, peate esmalt taotlema vastava otsuse tegemist, millega kas antakse Teile n\u00f5usolek v\u00f5\u00f5randamiseks v\u00f5i keeldutakse selle andmisest. Seejuures ei s\u00e4testa seadus n\u00f5usoleku andmisest keeldumisele p\u00f5hjendamiskohustust. Samas juhul, kui p\u00f5hikirjas on s\u00e4testatud v\u00f5\u00f5randamiseks n\u00f5usoleku taotlemise vajadus ning k\u00f5nealust n\u00f5usolekut ei ole v\u00f5imalik saada, v\u00f5ite m\u00f5juval p\u00f5hjusel n\u00f5uda vastava n\u00f5usoleku andmist kohtusse hagi esitamisega.<\/p>\n\n\n\n Kui p\u00f5hikiri \u00c4S \u00a7 149 lg 3 kohast t\u00e4iendavat tingimust ei s\u00e4testa, on Teil v\u00f5imalik oma osa kolmandale isikule v\u00f5\u00f5randada. Siinkohal tuleb arvestada, et tulenevalt \u00c4S \u00a7 149 lg 2 on osa v\u00f5\u00f5randamisel kolmandale isikule teisel osanikul ostuees\u00f5igus \u00fche kuu jooksul v\u00f5\u00f5randamise lepingu esitamisest.<\/p>\n\n\n\n Kas erafirmadel, kes tegelevad krediidiinfo kogumise ja jagamisega enda kodulehel, on \u00f5igus s\u00e4ilitada infot endiste juhatuse liikmete kohta? <\/em><\/p>\n\n\n\n Selgitav n\u00e4ide: Kui googlesse kirjutada isiku nimi, kes on kunagi olnud firma juhatuses, siis ilmub kohe esimesel lehel inforegister.ee (juhatuse liikme \u00fclevaade) inimese nimi ja temale kuuluvad endine\/endised firmad samal ajal kui tegelikult \u00e4riregister enam ei v\u00e4ljasta seda infot. <\/em><\/p>\n\n\n\n Kas erafirmal on \u00f5igus sellist infot s\u00e4ilitada ja googli otsingus isiku nime j\u00e4rgi otsides hoida firma infot optimeeritud kujul esimeste otsingutulemuste hulgas. Kuidas saaks seda eemaldada?<\/em><\/p>\n\n\n\n Vastus: <\/strong>Info endiste juhatuse liikmete kohta on avalik. \u00c4riregistris on tegemist k\u00fcll tasulise p\u00e4ringuga, kuid \u00c4riregistrist on siiski v\u00f5imalik vaadata juriidilise isiku endisi juhatuse liikmeid. Lisaks saab \u00c4riregistris teha p\u00e4ringu konkreetse f\u00fc\u00fcsilise isiku kohta \u2013 mh kontrollida, milliste juriidiliste isikute juhatusse on see isik varem kuulunud.<\/p>\n\n\n\n Soovin abikaasat lisada t\u00e4is\u00fchingu prokuristina B-kaardile. Kas pean s\u00f5lmima temaga ka t\u00f6\u00f6lepingu v\u00f5i mingi muu lepingu? Hetkel ta on t\u00f6\u00f6tuna arvel.<\/em><\/p>\n\n\n\n Vastus: <\/strong>Prokuura on volitus, mis annab ettev\u00f5tja esindajale (prokuristile) \u00f5iguse esindada ettev\u00f5tjat k\u00f5ikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel (\u00e4riseadustik \u00a7 16 lg 1). Prokuura v\u00f5ib anda \u00e4ri\u00fching, \u00e4riregistrisse kantud f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tja v\u00f5i f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tja seadusj\u00e4rgne esindaja ning prokuura andmisel ei ole vaja s\u00f5lmida lepingut. Prokuura kanne tehakse \u00e4riregistrisse ettev\u00f5tja avalduse alusel ning sellele tuleb lisada ka prokuristi m\u00e4\u00e4ranud juhtorgani otsus. Tulenevalt \u00e4riseadustiku \u00a7-st 99 m\u00e4\u00e4ravad t\u00e4is\u00fchingu prokuristi k\u00f5ik juhtima \u00f5igustatud osanikud \u00fchiselt (seejuures v\u00f5ib prokuura t\u00fchistada iga juhtima \u00f5igustatud osanik), mist\u00f5ttu on prokuura andmiseks ning \u00e4riregistrile avalduse esitamiseks vajalik vastavate isikute otsus.<\/p>\n\n\n\n \u00c4ri\u00fchingul on v\u00f5lg omanike ees(50:50). V\u00f5lg on tekkinud \u00e4ri\u00fchingule kuuluva maa maamaksu tasumisel omanike poolt. Muid v\u00f5lgu ei ole.<\/em> Vastus: <\/strong>K\u00fcsimusest saan aru, et \u00e4ri\u00fchingul on 2 osanikku, kelle osade suurused on v\u00f5rdsed ning kes maksid \u00e4ra \u00e4ri\u00fchingu poolt tasumisele kuulva maamaksu. Kuna osanikud ei vastuta \u00e4ri\u00fchingu kohustuste t\u00e4itmise eest ning \u00e4ri\u00fching peaks oma vara arvelt oma kohustusi t\u00e4itma, siis sellises olukorras \u00e4ri\u00fchingu rahalise kohustuse t\u00e4itmist saab k\u00e4sitleda \u00e4ri\u00fchingule antud laenuna. Seadus ei keela osanikel anda laenu \u00e4ri\u00fchingule. Sel juhul saavad osanikest v\u00f5lausaldajad ning osanike n\u00f5uete rahuldamine toimub samamoodi nagu teiste v\u00f5lausaldajate n\u00f5uete rahuldamine.<\/p>\n\n\n\n \u00c4ri\u00fchingule kuuluva varaga tehingute otsustamine ning teostamine kuulub juhatuse p\u00e4devusse \u2013 \u00c4S \u00a7 181. Seega just \u00e4ri\u00fchingu juhatus peab v\u00f5tma vastu ka vastava otsuse, mida \u00fchingule kuuluva maaga teha. Kahjuks ei ole Te t\u00e4psustanud, millist liiki \u00e4ri\u00fchinguga tegemist on, kas osanikud on \u00fchtlasi ka juhatuse liikmed ning mis on \u00fchingu peamine tegevusala. Siiski eeldame, et kinnisvaraga tehingud v\u00e4ljuvad \u00fchingu igap\u00e4evase majandustegevus raamest, mist\u00f5ttu sellise tehingu tegemiseks on juhatusel vajalik n\u00f5ukogu v\u00f5i osanike n\u00f5usolek.<\/p>\n\n\n\n Siiski vaatamata sellele, et \u00e4ri\u00fchingu juhatusel on seadusest (ja reeglina ka lepingust) tulenev \u00f5igus ning kohustus \u00fchingut juhtida ja esindada, sh \u00e4ri\u00fchingu nimel tema vara k\u00e4sutada ja kohustusi v\u00f5tta, ei anna juhatuse liikmele \u00f5igust \u00fchingu vara enda v\u00f5i kolmanda isiku kasuks p\u00f6\u00f6rata. Sellest tulenevalt v\u00f5ib eeldada, et \u00fchingu vara, eriti kinnisvara, kinkimine ei ole \u00fcldreeglina lubatav, ning vahet ei ole, kas see kingitakse osanikule, v\u00f5i kolmandale isikule. Era\u00f5igusliku juriidilise isiku organi liikme \u00fcheks kohustuseks on muuhulgas panustada juriidilise isiku juhtimisse ning mitte kahjustada juriidilise isiku ega selle teiste liikmete huve \u00dchingule kuuluva vara kinkelepingu tegemisel v\u00e4heneb oluliselt \u00fchingule kuuluva vara koosseis, ning seda saab k\u00e4sitleda varalise kahju tekitamisena \u00fchingule. Selline tegu on kriminaalkorras ka karistatav. Seaduses on s\u00e4testatud, mida saab k\u00e4sitleda olulise v\u00f5i suure kahjuna (vastavalt 3 200.- \u20ac ja 32 000.- \u20ac kehtivat palga alamm\u00e4\u00e4ra arvestades).<\/p>\n\n\n\n Maaga tehingu tegemisel (s.t eelk\u00f5ige v\u00f5\u00f5randamisel \u00f5iglase tasu eest) tuleb juhatusel muuhulgas arvestada ka k\u00f5ikide v\u00f5lausaldajate huvisid ning tehing ei tohi kahjustada ei \u00fchingu enda ega v\u00f5lausaldajate huvisid. Seadus ei n\u00e4e piirangut, kes saab \u00e4ri\u00fchingule kuuluvat kinnisvara omandada, seega tehingu teiseks pooleks v\u00f5ib olla nii juriidiline kui ka f\u00fc\u00fcsiline isik.<\/p>\n\n\n\n Vastates Teie konkreetsele k\u00fcsimusele m\u00e4rgin, et ilmselt omandaksid \u00fchingu osanikud maa oluliselt v\u00e4iksema hinna eest, kui palju on nad \u00fchingu eest maamaksu maksnud. Vastava tehingu teostamisel tuleb kindlasti arvestada vara (maa) v\u00e4\u00e4rtuse ning tasutud maamaksu omavahelist suhet. Kui tasutud maamaksu summa on oluliselt v\u00e4iksem maa v\u00e4\u00e4rtusest, ei ole maa v\u00f5\u00f5randamine omanikele suure t\u00f5en\u00e4osusega lubatud, kui selleks puudub m\u00f5ni muu alus.<\/p>\n\n\n\n Osa\u00fchingus on 3 v\u00f5rdset osanikku (A,B,C) st k\u00f5igil on 33,3%. Osanik A soovib oma osa v\u00f5\u00f5randada osanikule B, kas C-l on v\u00f5imalik teostada ostuees\u00f5igust v\u00f5i on tal mingid muud \u00f5igused A osale?<\/em><\/p>\n\n\n\n Vastus: <\/strong>Vastavalt \u00e4riseadustiku (edaspidi \u00c4S) \u00a7 149 lg 1 v\u00f5ib osanik oma osa vabalt v\u00f5\u00f5randada teisele osanikule. Ostuees\u00f5igus teistele osanikele tekib lg-le 2 toetudes ainult siis, kui v\u00f5\u00f5randatakse osad kolmandale isikule. \u00c4S \u00a7 149 lg 3 kohaselt v\u00f5ib p\u00f5hikirjas ette n\u00e4ha, et osa v\u00f5\u00f5randamine on lubatud \u00fcksnes t\u00e4iendava tingimuse t\u00e4itmise korral, eelk\u00f5ige, et osa v\u00f5\u00f5randamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, n\u00f5ukogu v\u00f5i muu isiku n\u00f5usolek. Seega, kui p\u00f5hikirjas ei ole s\u00e4testatud teisiti, ei ole C-l v\u00f5imalik teostada ostuees\u00f5igust, ega pole tal ka muid \u00f5igusi A osale.<\/p>\n\n\n\n O\u00dc osakapital on veel eurodeks muutmata, puudub osanike otsus, kuna koosolekule tuleb 6-st kohale ainult 2-3. Kas eurodeks muutmine on kohustuslik v\u00f5i kui seda tehtud ei ole, toimub muutmine automaatselt? O\u00dc-l 2012.a majandusaastaarauanne esitamata, kas seda saab esitada enne, kui osakapitali muudatus registris tegemata?<\/em><\/p>\n\n\n\n Vastus: <\/strong>01.07.2010.a j\u00f5ustunud \u00c4riseadustiku muudatuste kohaselt tuleb nii asutatavatel kui varem asutatud osa\u00fchingutel ja aktsiaseltsidel alates 01.07.2010.a registreerida oma aktsia- v\u00f5i osakapital eurodes. Aktsia v\u00f5i osakapitali eurodesse \u00fcmberregistreerimisele ei ole kehtestatud l\u00f5ppt\u00e4htaega, k\u00fcll aga kehtib piirang, mille kohaselt alates 1. jaanuarist 2012.a kantakse \u00e4ri\u00fchingu p\u00f5hikirja ja\/v\u00f5i aktsia-\/osakapitali muudatus \u00e4riregistrisse vaid juhul, kui \u00e4ri\u00fchingu kapital on arvestatud \u00fcmber eurodesse. Automaatselt ettev\u00f5tete osakapitali eurodesse ei konventeerita. Iga ettev\u00f5te peab selleks ise soovi avaldama ning registreerima \u00e4ri\u00fchingu osakapitali muudatused \u00e4riregistris.<\/p>\n\n\n\n Kuiv\u00f5rd osakapitali konventeerimisele l\u00f5ppt\u00e4htaega s\u00e4testatud ei ole, siis ei ole muudatuse tegemata j\u00e4tmine registris takistuseks ettev\u00f5tte majandusaasta aruande esitamisel.<\/p>\n\n\n\n Viitate oma k\u00fcsimuses, et osakapital on eurodeks muutmata, kuna koosolekust v\u00f5tab osa vaid 2-3 osanikku 6-st. Vastavalt \u00c4riseadustiku \u00a7 171 l\u00f5ikele 6 on sama p\u00e4evakorraga kokku kutsutud korduskoosolek otsustusv\u00f5imeline s\u00f5ltumata koosolekul esindatud h\u00e4\u00e4ltest.<\/p>\n\n\n\n Majandusaasta aruande esitamisel ei ole k\u00f5nealune teema m\u00e4\u00e4rav ning ei oma selles kontekstis t\u00e4htsust, st. majandusaasta aruande saab esitada ilma osakapitali kroonidest eurodesse \u00fcmberarvutamata.<\/p>\n\n\n\n Osa\u00fchingut juhib 2 juhatuse liiget (ka osanikud). O\u00dc on l\u00f5petanud praktiliselt majandustegevuse. Soov on osa\u00fchingu tegevus l\u00f5petada. Kuidas toimida, kui \u00fche juhatuse liikme k\u00e4es on kogu \u00fchingu vara (n traktor, millega harib oma p\u00f5ldu, ruumid, milles hoiab oma asju jmt). Osanike korduvatele p\u00f6\u00f6rdumistele ei tagasta v\u00f5tmeid, vara, ei esita kuludokumente rahaliste kulutuste kohta jne. Esialgu ei tahaks p\u00f6\u00f6rduda kohtu poole.<\/em><\/p>\n\n\n\n Vastus: <\/strong>K\u00fcsimuses ei olnud nimetatut m\u00e4rgitud, kuid eeldame, et antud juhul on osanike osad v\u00f5rdsed. Kui soovitakse \u00e4ri\u00fchingu tegevus l\u00f5petada, siis annab seadus selleks erinevad v\u00f5imalused, millest peamiselt rakendatakse likvideerimist v\u00f5i sundl\u00f5petamist. Asjas konkreetse vastuse andmiseks oleks vaja eelnevalt tutvuda ka osa\u00fchingu p\u00f5hikirjaga ning teada, milline on juhatuse liikmete esindus\u00f5igus (\u00fchine v\u00f5i iga juhatuse liige saab esindada \u00fchingut).<\/p>\n\n\n\n Osa\u00fching l\u00f5petatakse osanike otsusel v\u00f5i sundl\u00f5petatakse kohtuotsusega. Vabatahtliku l\u00f5petamise aluseks on osanike koosolek, kus otsuse peab heaks kiitma v\u00e4hemalt 2\/3 koosolekul osalenud osanikest. Kuna kaasusest tulenevalt ilmselt teine osanik takistab selle l\u00e4biviimist, siis ilmselt vabatahtlik osanike otsuse alusel \u00e4ri\u00fchingu l\u00f5petamine k\u00f5ne alla ei tule.<\/p>\n\n\n\n Sundl\u00f5petamisel l\u00f5petatakse osa\u00fching kohtum\u00e4\u00e4rusega. \u00dcldjuhul on selle p\u00f5hjuseks ettev\u00f5tte v\u00f5i selle tegevuse mittevastavus seadustele. Kui puudusi on v\u00f5imalik k\u00f5rvaldada, annab kohus selleks aega, selleks et ettev\u00f5tte tegevust saaks ikkagi j\u00e4tkata. Levinuimad p\u00f5hjused on l\u00f5petamisotsuse tegemata j\u00e4tmine (nt olukorras, kus O\u00dc\u2019l on netovara v\u00e4hem, kui pool osakapitalist v\u00f5i v\u00e4hem kui 2500.- \u20ac v\u00f5i muu seaduses s\u00e4testatud osakapitali minimaalne suurus, kuid osanikud ei ole otsustanud osakapitali v\u00e4hendamise v\u00f5i suurendamise, pankrotiavalduse esitamise, O\u00dc l\u00f5petamise, jagunemise vms, v\u00f5i otsustanud tarvitusele v\u00f5tma muid meetmeid); juhatuse ametiaja l\u00f5ppemisel ilma uute juhatuse ametisse m\u00e4\u00e4ramiseta; ettev\u00f5tte tegevuse mittevastavus seadustele. Kahjuks sel juhul tuleb osanikul esitada avaldus kohtule, mida Te k\u00fcsimusest n\u00e4htuvalt teha ei soovi.<\/p>\n\n\n\n Seaduse kohaselt v\u00f5ib kohus osa\u00fchingu hagi alusel osaniku osa\u00fchingust v\u00e4lja arvata. Sellise hagi esitamine on v\u00f5imalik, kui juhatuse liikmetel ei ole \u00fchist esindus\u00f5igust. Kahjuks ka eelnimetatu toimub l\u00e4bi kohtumenetluse.<\/p>\n\n\n\n Kui soovite asja kohtuv\u00e4liselt lahendada, siis ainuke v\u00f5imalus on teise osanikuga kokkuleppele j\u00f5uda. Juhul, kui osanike osad on v\u00f5rdsed ning m\u00f5lemad on juhatuse liikmed, ei saa sisuliselt \u00fchtegi otsust kumbki neist ainuisikuliselt teha, millest tulenevalt ongi vaja kas j\u00f5uda kokkuleppele v\u00f5i lahendada olukord l\u00e4bi kohtumenetluse.<\/p>\n\n\n\n Lisaks v\u00f5ib juhatuse liikme tegevus olla k\u00e4sitletav O\u00dc vara omastamisega, kui juhatuse liige on v\u00f5tnud asjad enda valdusesse, kasutab neid kui omanik ja keeldub asjade tagastamisest. Omastamisega on tegemist ka juhul, kui selliselt k\u00e4ituv isik on O\u00dc osanik \u2013 O\u00dc vara on ka selle osaniku jaoks alati v\u00f5\u00f5ras ehk O\u00dc vara omastamises saab s\u00fc\u00fcdi m\u00f5ista ka O\u00dc osaniku.<\/p>\n\n\n\n Olen osanik 22 osanikuga osa\u00fchingus. Kuna olen pension\u00e4r, soovin oma osa v\u00f5\u00f5randada (lisaks minule veel 6 osanikku) ja leidsin selleks ka ostja, kellel on huvi lisaks osa ostule ka osa\u00fchingusse investeerida. Enne kui tehinguks l\u00e4ks, muutsid teised osanikud p\u00f5hikirja nii, et kolmandatele isikutele tohib v\u00f5\u00f5randada osa \u00fcksnes teiste osanike n\u00f5usolekul, v\u00f5i p\u00e4rimise teel. Antud n\u00f5usolekut ma (meie) teistelt osanikelt aga ei saanud ja p\u00e4rimise teel v\u00f5\u00f5randamist ei ole plaanis. Millised v\u00f5imalused meil on. Osanike seas ostuv\u00f5imelisi inimesi ei ole, kui, siis on nad vahendajad vaheltkasuga sellele samale meie leitud ostjale.<\/em><\/p>\n\n\n\n Vastus: <\/strong>Iseenesest seadus n\u00e4eb ette iga osaniku \u00f5igust oma osa v\u00f5\u00f5randada. Samas on t\u00e4iesti \u00f5igusp\u00e4rane osanike otsustus s\u00e4testada p\u00f5hikirjas, et osa v\u00f5\u00f5randamine on lubatud \u00fcksnes t\u00e4iendava tingimuse t\u00e4itmise korral, eelk\u00f5ige, et osa v\u00f5\u00f5randamiseks on vajalik nt teiste osanike, juhatuse, n\u00f5ukogu v\u00f5i muu isiku n\u00f5usolek (\u00e4riseadustiku \u00a7 149 lg 3).<\/p>\n\n\n\n Kui p\u00f5hikirja muutmisel on j\u00e4rgitud selleks etten\u00e4htud korda (osanike koosoleku kokkukutsumise kord, p\u00f5hikirja muutmise poolt on antud v\u00e4hemalt 2\/3 koosolekul osalenud osanike h\u00e4\u00e4ltest, kui p\u00f5hikirjaga ei ole ette n\u00e4htud suurema h\u00e4\u00e4lteenamuse n\u00f5uet), siis oma osasid m\u00fc\u00fca soovivad osanikud peavad t\u00f5epoolest oma osa m\u00fc\u00fcmiseks saama \u00fclej\u00e4\u00e4nud osanike n\u00f5usoleku. Siiski ei t\u00e4henda see veel seda, et teiste osanike vastava n\u00f5usoleku saamata j\u00e4\u00e4misel ei ole osanikul mitte mingisugust v\u00f5imalust oma osa v\u00f5\u00f5randada.<\/p>\n\n\n\n \u00c4riseadustiku \u00a7 149 lg 3 viimane lause annab oma osa m\u00fc\u00fca soovivale osanikule \u00f5iguse n\u00f5uda m\u00f5juval p\u00f5hjusel teistelt osanikelt osa m\u00fc\u00fcmiseks n\u00f5usoleku andmist. M\u00f5juvaks p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla nt osanike vahelised tugevad erimeelsused, mis v\u00f5ivad takistada osa\u00fchingu majandustegevuse j\u00e4tkamist, osaniku majanduslikud raskused, tervislik seisund vms. Pole v\u00e4listatud ka muud tungivad ja p\u00f5hjendatud vajadused. Sellises olukorras tuleb osa m\u00fc\u00fca soovival osanikul esitada vastav avaldus kohtule. Tsiviilseadustiku \u00fcldosa seaduse \u00a7 68 lg 5 s\u00e4testab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust j\u00f5ustunud v\u00f5i viivitamata t\u00e4itmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse tahteavalust andma. Seega avalduse kohtu poolt rahuldamise korral asendab vastav kohtuotsus osanike n\u00f5usolekut ning osanikud saavad oma osad m\u00fc\u00fca.<\/p>\n\n\n\n Vastava k\u00fcsimuse korral kindlasti l\u00e4htutakse eelk\u00f5ige osa\u00fchingu huvidest ning osanike pahatahtlik k\u00e4itumine ei saa takistada teistel osanikel oma osasid v\u00f5\u00f5randada ilma selleks m\u00f5juva p\u00f5hjuseta.<\/p>\n\n\n\n Osanikud soovivad l\u00f5petada olemasoleva osa\u00fchingu A tegevuse ja anda \u00fcle selle vara (kinnisvara) teisele osa\u00fchingule B. \u00dchingute A ja B omanikud on seotud isikud. Tehingu eesm\u00e4rgiks ei ole teenida tulu, vaid lihtsalt vara \u00fcleandmine. Osa\u00fchingu A osanikud ei ole huvitatud j\u00e4tkamisest \u00fchegi ettev\u00f5tte omanikena. Kuidas oleks k\u00f5ige otstarbekam seda korraldada? Kas ma saan \u00f5igesti aru, et n\u00e4iteks osa\u00fchingu A jagunemine eraldumise teel oleks v\u00f5imalik ainult viisil, et osa\u00fchingu A osanikud saavad osa\u00fchingu B osanikeks?<\/em><\/p>\n\n\n\n Vastus: <\/strong>Esmalt tuleb m\u00e4rkida, et antud kaasuses edasiste toimingute otstarbekuse hindamiseks oleks vaja teada t\u00e4psemaid asjaolusid, samuti tuleks selgitada, mida on silmas peetud otstarbekuse all, kas k\u00fcsimus on ennek\u00f5ike finants- v\u00f5i ajaressursikaalutlustes. Esitatud informatsiooni alusel saame m\u00e4rkida j\u00e4rgmist.<\/p>\n\n\n\n Varade liikumine \u00fchelt osa\u00fchingult teisele on \u00e4riseadustiku kohaselt v\u00f5imalik mitmel moel, sealhulgas toimub varade \u00fcleandmine jagunemisel eraldumise teel. K\u00fcll aga tuleb siinkohal arvestada, et eraldumisel annab jagunev \u00fching osa oma varast \u00fcle (\u00e4riseadustik \u00a7 434 lg 4), st et vara \u00fcleandev osa\u00fching j\u00e4\u00e4b alles ning eraldumisel saavad omandava \u00fchingu osanikeks v\u00f5i aktsion\u00e4rideks jaguneva \u00fchingu osanikud v\u00f5i aktsion\u00e4rid v\u00f5i ainsaks osanikuks v\u00f5i aktsion\u00e4riks saab jagunev \u00fching (\u00e4riseadustik \u00a7 434 lg 5). Seega vara \u00fcleandmisel eelkirjeldatud viisil j\u00e4tkub nii osa\u00fchingu A tegevus kui ka osanike seotus omandava \u00fchinguga. Osa\u00fchingu A l\u00f5petamiseks likvideerimismenetluseta oleks antud vaates sobivam rakendada \u00fchinemist, kuiv\u00f5rd \u00fchinemise k\u00e4igus loetakse \u00fchendatav \u00fching l\u00f5ppenuks (\u00e4riseadustik \u00a7 391 lg 1). K\u00fcll aga liiguksid sellisel juhul osa\u00fchingule B \u00fcle nii kogu osa\u00fchingu A vara kui ka kohustused (osa\u00fchingust B saab osa\u00fchingu A \u00f5igusj\u00e4rglane) ning \u00fchendatava \u00fchingu osanikud v\u00f5i aktsion\u00e4rid saavad \u00fchinemisel \u00fchendava \u00fchingu osanikeks v\u00f5i aktsion\u00e4rideks (\u00e4riseadustik \u00a7 391 lg 5), mist\u00f5ttu ka \u00fchinemisel j\u00e4tkub osanike seotus osa\u00fchinguga B. Samas on nii osa\u00fchingu jagunemise kui ka \u00fchinemise j\u00e4rgselt v\u00f5imalik osanikel oma osalus \u00fchingus v\u00f5\u00f5randada (seejuures tuleb arvestada, et kasu osaluse v\u00f5\u00f5randamisest kuulub maksustamisele).<\/p>\n\n\n\n Kui osa\u00fching A soovib tegevuse l\u00f5petada ega soovi j\u00e4tkata osanikena ning k\u00fcsimus puudutab ainu\u00fcksi kinnisvara, mida soovitakse osa\u00fchingule B \u00fcle anda, on p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik osa\u00fchingu A kinnisvara ka kinkelepinguga osa\u00fchingule B \u00fcle anda ning seej\u00e4rel algatada osa\u00fchingu A likvideerimismenetlus. Siinkohal tuleb aga arvestada, et seesuguse tehingu l\u00e4bi ei saaks kahjustada v\u00f5imalike v\u00f5lausaldajate huvid ega rikutaks osa\u00fchingu osakapitali suurusele \u00e4riseadustikus seatud n\u00f5udeid.<\/p>\n\n\n\n Lisaks tuleb arvestada maksu\u00f5iguslike aspektidega. Seega soovitan Teil tulla meie b\u00fcroosse n\u00f5ustamisele, et valida k\u00f5ige sobivam tegevusviis.<\/p>\n\n\n\n Kuidas astuda juhatusest tagasi, kui teine osapool on vastu? Firmal on \u00fcks omanik (mitte mina) aga kaks juhatuse liiget. Maksud on makstud ja v\u00f5lgu ei tohiks olla (minu teada). Olen avalduse esitanud aga seda ignoreeritakse. Kas minul on mingi v\u00f5imalus ise end tagasi kutsuda juhatuse liikme kohalt?<\/em><\/p>\n\n\n\n Vastus: <\/strong>Vastavalt hetkel kehtivale \u00e4riseadustikule \u00a7 184 l\u00f5ige 7 v\u00f5ib juhatuse liige tagasi astuda s\u00f5ltumata p\u00f5hjusest, teatades sellest enda m\u00e4\u00e4ranud organile. Kui teiega on s\u00f5lmitud ka juhatuse liikme leping, siis sellele kohaldatakse v\u00f5la\u00f5igusseaduses k\u00e4sunduslepingu \u00fcles\u00fctlemise kohta s\u00e4testatut.<\/p>\n\n\n\n Kokkuv\u00f5ttes soovitan Teil esitada avaldus osanikele ja teisele juhatuse liikmele, milles teatate, et astute juhatuse liikme kohalt tagasi. Selle avalduse koopia tuleks saata ka \u00e4riregistrile ning paluda viia \u00e4riregistrikaart koosk\u00f5lla tegeliku olukorraga.<\/p>\n\n\n\n Ettev\u00f5te A osutab teenuseid ettev\u00f5ttele B, kuid B aadress on \u00e4riregistris eba\u00f5ige. Sellest tulenevalt ei saa A osutatud teenuste eest esitatud arveid B-le k\u00e4tte toimetada (muid kontaktandmeid ei ole). Millised on A v\u00f5imalused? F\u00fc\u00fcsilise isiku korral saab kinnisasja omanik esitada rahvastikuregistrile avalduse n\u00f6 v\u00e4lja kirjutamiseks, kuid kuidas toimida sarnase juhtumi korral juriidilise isikuga?<\/em><\/p>\n\n\n\n Vastus: <\/strong>\u00c4riseadustiku kohaselt kantakse \u00e4riregistrisse \u00e4ri\u00fchingu asukoht ja aadress, seejuures tuleb registrisse kantud andmete muutumisel vastava ettev\u00f5tte juhatusel esitada avaldus muudatuste registrisse kandmiseks. Eelk\u00f5ige omab t\u00e4htsust see, et juriidilise isikuga oleks tema registrij\u00e4rgse aadressi kaudu v\u00f5imalik kontakteeruda ning registrisse kantud aadressil oleks v\u00f5imalik isikule dokumente k\u00e4tte toimetada.<\/p>\n\n\n\n \u00dcheks v\u00f5imaluseks k\u00e4esolevas asjas on p\u00f6\u00f6rduda \u00e4riregistri pidaja (vastava maakohtu registriosakonna) poole ning teavitada registripidajat \u00e4riregistris olevatest eba\u00f5igetest andmetest. Registripidaja teavitab seej\u00e4rel kande eba\u00f5igsusest ettev\u00f5tjat, kellel tulnuks andmed muuta ehk antud juhul ettev\u00f5tet B. Juhul, kui registripidajal \u00f5nnestub ettev\u00f5ttega B \u00fchendust saada, tehakse andmete muutmise kanne ning saate arve \u00f5igele aadressile saata.<\/p>\n\n\n\n Teiseks on v\u00f5imalik arve ettev\u00f5ttele k\u00e4tte toimetada kohtut\u00e4ituri vahendusel (tulenevalt tsiviilseadustiku \u00fcldosa seaduse \u00a7 69 l\u00f5ikest 5 ning t\u00e4itemenetluse seadustiku \u00a7-st 212), seejuures kohaldatakse sel viisil k\u00e4ttetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumendi k\u00e4ttetoimetamise kohta s\u00e4testatut (kui seadusest ei tulene teisiti) ning kohtut\u00e4itur v\u00f5ib kasutada dokumendi k\u00e4ttetoimetamiseks k\u00f5iki kohtule lubatud viise (t\u00e4itemenetluse seadustik \u00a7 213). Siinkohal tuleb aga arvestada, et nimetatud toimingu eest tuleb tasuda kohtut\u00e4ituri tasu ettemaksuna ning k\u00f5nealust tasu ei pruugi vastava menetluse l\u00f5ppemisel tagasi saada.<\/p>\n\n\n\n Kolmandaks m\u00e4rgin, et kui k\u00f5nealuste teenuste osutamises ning selle eest tasu maksmises on ettev\u00f5tted eelnevalt kokku leppinud ning ettev\u00f5te B on teadlik osutatud teenuste eest tasu maksmise kohustusest, siis olenemata arve k\u00e4ttetoimetamise v\u00f5imatusest, on teenuste eest tasu maksmise eiramise n\u00e4ol tegemist lepingulise kohustuse rikkumisega ettev\u00f5tte B poolt ning ettev\u00f5ttel A on v\u00f5imalik k\u00f5nealusel juhul rakendada v\u00f5la\u00f5igusseaduses s\u00e4testatud \u00f5iguskaitsevahendeid. Samuti on m\u00f5istlik eeldada, et kui ettev\u00f5te on lepingulises suhtes esitanud kohustuste t\u00e4itmiseks kontaktandmed, siis ettev\u00f5te korraldab ka nimetatud asukohas adresseeritud posti t\u00f5rgeteta k\u00e4ttesaamise ehk eelkirjeldatud juhul kannab ettev\u00f5te B ka arve k\u00e4ttesaamise riski.<\/p>\n\n\n\n F\u00fc\u00fcsilisele isikule kuuluv osa (ainuosanik) \u00e4ri\u00fchingus on kohtut\u00e4ituri poolt arestitud ning f\u00fc\u00fcsilise isiku kohustuste katteks alustatud selle v\u00f5\u00f5randamine (\u00e4ri\u00fching ei tegutse ega tegutsenud). Kas on v\u00f5imalik \u00e4ri\u00fching likvideerida?<\/em><\/p>\n\n\n\n Vastus: <\/strong>T\u00e4itemenetluse seadustiku (TMS) kohaselt on t\u00e4itemenetluses sissen\u00f5udja n\u00f5ude rahuldamiseks v\u00f5imalik p\u00f6\u00f6rata sissen\u00f5ue muuhulgas osa\u00fchingu osale (TMS \u00a7 125). Kohtut\u00e4itur teatab osa\u00fchingu osa arestimisest osa\u00fchingu juhatusele ning seej\u00e4rel toimub sissen\u00f5udja n\u00f5ude rahuldamiseks (\u00fcldjuhul avaliku enampakkumise kaudu) osa v\u00f5\u00f5randamine kohtut\u00e4ituri poolt.<\/p>\n\n\n\n V\u00f5lgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara k\u00e4sutada (TMS \u00a7 54 lg 1) ning seejuures tehakse ka varalise \u00f5iguse k\u00e4sutamise keelamisel seaduses s\u00e4testatud korras vastavasse registrisse keelum\u00e4rge, mis keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtut\u00e4ituri avalduseta v\u00f5i n\u00f5usolekuta (TMS \u00a7 54 lg 3). Kuiv\u00f5rd esitatud asjaoludest n\u00e4htuvalt on pooleli osa\u00fchingu osa v\u00f5\u00f5randamine, mille j\u00e4rgselt omandaks osa\u00fchingu osa omandaja (ainu)osaniku \u00f5igused, ning seejuures on eeldatavasti seatud varalise \u00f5iguse k\u00e4sutamiseks registrisse keelum\u00e4rge, ei ole \u00e4ri\u00fchingu likvideerimine kohtut\u00e4ituri avalduse v\u00f5i n\u00f5usolekuta v\u00f5imalik.<\/p>\n\n\n\n Osanikud on teinud suus\u00f5nalise kokkuleppe firma likvideerimisega alustamise osas kokku lepitud t\u00e4htaja saabumisel aga hiljem ei soovi \u00fcks osanik likvideerimise otsust allkirjastada ning j\u00e4tkuvalt huvitatud osapoolel puudub v\u00f5imalus edasisi menetlusi alustada. Osa\u00fchingul puudub aktiivne majandustegevus esialgselt kokkulepitud likvideerimise t\u00e4htajast alates. Kohustusi klientide ja partnerite ees ei ole. Firma on heas majanduslikus seisus. Likvideerimise osas passiivseks muutunud ja varem raamatupidamise eest suus\u00f5nalise otsuse alusel vastutanud ja vastavaid menetlusi l\u00e4bi viinud osanik ei ole t\u00e4htaegselt esitanud vajalikke aruandeid riiklikele institutsioonidele, sh majandusaasta aruanne. Teisel osanikul puudub ka v\u00f5imalus neid kohustusi ise t\u00e4ita, kuna puuduvad vastavad algdokumendid ja teave. Kuidas oleks v\u00f5imalik j\u00e4tkuvalt aktiivselt likvideerimisest huvitatud osanikul osa\u00fching likvideerida? Millistes tingimustes oleks osanikul v\u00f5imalik algatada sundlikvideerimine?<\/em><\/p>\n\n\n\n Vastus: <\/strong>Osanike otsusel osa\u00fchingu l\u00f5petamiseks on \u00e4riseadustikus (\u00c4S) osa\u00fchingu l\u00f5petamise otsuse vastuv\u00f5tmiseks s\u00e4testatud h\u00e4\u00e4lteenamuse n\u00f5ue (\u00c4S \u00a7 202), mist\u00f5ttu 50:50 osalusega osa\u00fchingut ilma teise osaniku n\u00f5usolekuta likvideerida ei saa. Suus\u00f5naline, kirjalikult fikseerimata otsus k\u00e4esoleval juhul likvideerimiseks vajalikku alust ei anna.<\/p>\n\n\n\n Osa\u00fchingu sundl\u00f5petamise otsustab kohus ning muuhulgas saab sundl\u00f5petamise avalduse kohtule esitada ka osanik. Alused osa\u00fchingu sundl\u00f5petamiseks tulenevad \u00c4S \u00a7 203 l\u00f5ikest 1 ning ka tsiviilseadustiku \u00fcldosa seaduse \u00a7 40 l\u00f5ikest 1. Esitatud asjaoludest n\u00e4htuvalt puudub osa\u00fchingul aktiivne majandustegevus ning esitamata on j\u00e4\u00e4nud majandusaasta aruanne. \u00dcheks v\u00f5imaluseks on t\u00e4psema juriidilise anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus hinnata, kas k\u00f5nealustel asjaoludel v\u00f5i m\u00f5ne muu asjaolu esinemisel oleks olnud osa\u00fchingu l\u00f5petamise otsuse vastuv\u00f5tmine p\u00f5hikirja kohaselt kohustuslik ja kui see nii on, siis vastavalt sellele esitada kohtule sundl\u00f5petamise avaldus.<\/p>\n\n\n\n \u00dchtlasi m\u00e4rgin, et tulenevalt \u00c4S \u00a7-st 60 v\u00f5ib majandusaasta aruande esitamata j\u00e4tmine viia osa\u00fchingu registrist kustutamiseni, seejuures v\u00f5ib ka registripidaja vastavas menetluses otsustada osa\u00fchingu likvideerimise (vastavalt \u00c4S \u00a7 60 lg 5).<\/p>\n\n\n\n O\u00dc \u00fchineb AS-ga, O\u00dc-l on 1 osanik, kes on ka \u00fchendava AS aktsion\u00e4r (97% aktsiatest, kokku 2 aktsion\u00e4ri, aktsia nimiv\u00e4\u00e4rtus veel p\u00f5hikirjas 100 krooni ja \u00fchte liiki aktsiad) ja juhatuse liige. O\u00dc on lisaks kapitalile ka muud vara nt arvutiprogramm, domeen jm), k\u00f5ik l\u00e4heb \u00fcle AS-le. Kuidas toimub O\u00dc kapitali ja muu vara arvutamine aktsiateks, kuidas muutub aktsiate %, kapitali suurenemine? Hiljem muudetakse see AS (s\u00e4ilib oma nimi) O\u00dc-ks, kuidas siis j\u00e4lle aktsiate arvutamine osadeks?<\/em><\/p>\n\n\n\n Vastus: <\/strong>Esmalt m\u00e4rgin, et eurole \u00fcleminekuga seonduvalt tehti muuhulgas muudatused ka \u00e4riseadustikus (\u00c4S) ning antud juhul tuleks samuti arvestada \u00c4S rakenduss\u00e4tetes m\u00e4rgituga. Ennek\u00f5ike on k\u00f5ne all \u00c4S \u00a7 525(1) l\u00f5ige 4, mille kohaselt p\u00e4rast \u00fche aasta m\u00f6\u00f6dumist euro kui Eesti Vabariigi raha\u00fchiku kehtima hakkamisest kantakse osa\u00fchingu v\u00f5i aktsiaseltsi p\u00f5hikirja muutmine \u00e4riregistrisse ainult juhul, kui p\u00f5hikirjas on osa- v\u00f5i aktsiakapital ja osade v\u00f5i aktsiate nimiv\u00e4\u00e4rtused v\u00e4ljendatud eurodes v\u00f5i kui samal ajal kantakse registrisse sellekohane p\u00f5hikirja muudatus. Arvestada tuleb siinkohal ka erisustega osade\/aktsiate nimiv\u00e4\u00e4rtustes.<\/p>\n\n\n\n Mis puudutab esitatud k\u00fcsimusi, siis tulenevalt \u00c4S \u00a7 392 lg 1 s\u00f5lmivad \u00e4ri\u00fchingute \u00fchinemisel \u00fchingute juhatused v\u00f5i \u00fchingut esindama \u00f5igustatud osanikud \u00fchinemislepingu, milles tuleb muuhulgas m\u00e4rkida kokkulepe \u00fchendatava \u00fchingu vara tervikuna \u00fcleandmise kohta \u00fchendavale \u00fchingule antud juhul \u00fchendava \u00fchingu aktsiate \u00fcleandmise vastu, \u00fchingute osade asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui juurdemakseid tehakse, ning \u00fchendava \u00fchingu aktsiate \u00fcleandmise tingimused. Asendussuhet ja juurdemaksete suurust selgitatakse ja p\u00f5hjendatakse \u00fchinemisaruandes (vt \u00c4S \u00a7 393).<\/p>\n\n\n\n Sisuliselt t\u00e4hendab nimetatu, et \u00fchendav \u00fching ehk antud juhul aktsiaselts v\u00e4ljastab \u00fchendatavale \u00fchingule (osa\u00fchingule) vara vastu aktsiad. Osa\u00fchingu poolt \u00fcleantav vara saab olla \u00fchendavale \u00fchingule sissemakseks, mida tuleb hinnata mitterahalise sissemakse hindamise korras (\u00c4S \u00a7 424). Tuleb n\u00e4idata, mitu \u00fchendava \u00fchingu aktsiat \u00fchendatava \u00fchingu osanik ehk tulevane aktsion\u00e4r saab. Kui \u00fchinemise k\u00e4igus on vaja teha \u00fchendatava \u00fchingu osanikule juurdemakseid, tuleb arvestada, et juurdemaksete summa ei v\u00f5i \u00fcletada 1\/10 asendatud aktsiate nimiv\u00e4\u00e4rtuste v\u00f5i arvestuslike v\u00e4\u00e4rtuste summast (\u00c4S \u00a7 392 lg 2). Seadus ei kirjuta ette t\u00e4pset asendussuhet ja juurdemaksete suurust, samuti ei ole kindlat reeglit aktsiakapitali suurendamisele \u00fchinemise k\u00e4igus. Oluline on arvestada, et osade asendussuhe ja juurdemaksed oleksid kohaseks tasuks \u00fchendatava \u00fchingu osanikule ning et \u00fchinemine ei tooks kaasa \u00fchingu v\u00f5lausaldajate huvide kahjustamist (\u00c4S \u00a7 396 lg 2). Kapitali suurendamisel aga tagatakse \u00fchinevate \u00fchingute osanikele v\u00f5i aktsion\u00e4ridele hilisem osalus. Seega, kui \u00fchinemise l\u00e4biviimisel soovitakse anda \u00fchendatava \u00fchingu osanikule aktsiaid, tuleb suurendada aktsiakapitali. Aktsiate asendamine aktsiakapitali suurendamata on v\u00f5imalik \u00fcksnes juhul, kui \u00fchendaval aktsiaseltsil on oma aktsiaid, mida saab asendamiseks kasutada.<\/p>\n\n\n\n Aktsiaseltsi muutmisel osa\u00fchinguks on \u00c4S m\u00f5ttes tegemist \u00fcmberkujundamisega, mille k\u00e4igus \u00fcmberkujundatava \u00fchingu aktsion\u00e4rid saavad uue \u00fchingu osanikeks (\u00c4S \u00a7 478). \u00dcmberkujundamine otsustatakse aktsion\u00e4ride poolt ning vastavas otsuses tuleb muuhulgas m\u00e4rkida \u00fcmberkujundatava \u00fchingu aktsion\u00e4ride aktsiate asendussuhe ning aktsiaseltsi osa\u00fchinguks \u00fcmberkujundamisel ka osakapitali suurus (\u00c4S \u00a7 480). Siingi ei anna seadus ette t\u00e4pset kohustust, kuidas asendussuhe ning loodava \u00fchingu kapital m\u00e4\u00e4rata, \u00fcmberkujundamise otsuses tuleb m\u00e4rkida mitu ja millise nimiv\u00e4\u00e4rtusega aktsiat kui mitme osa ning millise nimiv\u00e4\u00e4rtusega asendatakse. Arvestama aga peab seejuures aktsion\u00e4ride ning v\u00f5lausaldajate huvidega, sh ka n\u00e4iteks asjaoluga, et kui aktsiate asendussuhe m\u00e4\u00e4rati liiga madalaks, v\u00f5ib aktsion\u00e4r n\u00f5uda uuelt \u00fchingult tagasimakset (\u00a7 481 lg 3).<\/p>\n\n\n\n Eestis registreeritud O\u00dc juhatus on 5-liikmeline. \u00dcks juhatuse liige suri mais 2013. Mida peaks osa\u00fchingu juhatus tegema, et \u00e4riregistrist kustutataks surnud juhatuse liikme nimi. 2013 surnud juhatuse liige oli v\u00e4lisriigi kodanik.<\/em><\/p>\n\n\n\n Vastus: <\/strong>\u00c4riseadustiku \u00a7 22 lg 1 kohaselt peavad \u00e4riregistrit maakohtute registriosakonnad oma t\u00f6\u00f6piirkonnas asuvate f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjate ettev\u00f5tete ja seal asuvate \u00e4ri\u00fchingute kohta.<\/p>\n\n\n\n Vastavalt \u00a7 33 lg-le 1 tehakse \u00e4riregistrisse kanne ettev\u00f5tja avaldusel, kohtulahendi alusel v\u00f5i muul seaduses s\u00e4testatud juhul. \u00c4riregistrile avalduse v\u00f5i muude dokumentide esitamiseks \u00f5igustatud isik on kohustatud seda tegema.<\/p>\n\n\n\n Surnud isiku andmete \u00e4riregistrist kustumisel kohaldatakse \u00e4riseadustiku \u00a7 33 lg 7.2 (l\u00f5ige 7 secunda), mis s\u00e4testab, et f\u00fc\u00fcsilise isiku nime ja isikukoodi parandamine \u00e4riregistri kandes toimub sellekohase teate ja rahvastikuregistris toimunud muudatuse alusel riigil\u00f5ivuvabalt.<\/p>\n\n\n\n Seega, et kustutada \u00e4riregistrist surnud liikme nimi, tuleks osa\u00fchingu juhatusel esitada oma t\u00f6\u00f6piirkonna maakohtu registriosakonnale sellekohane avaldus, millele lisada t\u00f5end juhatuse liikme surma kohta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Soovin asutada \u00e4ri\u00fchingu (n\u00e4iteks osa\u00fchingu v\u00f5i aktsiaseltsi). Mida ma pean selleks tegema? Esmalt tuleb valida erinevate \u00e4ri\u00fchingute vormide vahel, mis…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":947,"menu_order":20,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"class_list":["post-934","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/lmp.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/934","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/lmp.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/lmp.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/lmp.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/lmp.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=934"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/lmp.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/934\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1132,"href":"https:\/\/lmp.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/934\/revisions\/1132"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/lmp.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/947"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/lmp.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=934"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Kuidas osa\u00fchingu tegevus peatada, et kunagi j\u00e4tkata, kuid et maksuamet ja \u00e4riregister kallale ei tule?<\/h3>\n\n\n\n
1) osakapitali v\u00e4hendamise v\u00f5i suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seel\u00e4bi v\u00e4hemalt poole osakapitalist ja v\u00e4hemalt k\u00e4esoleva seadustiku \u00a7-s 136 nimetatud osakapitali suuruse v\u00f5i muu seaduses s\u00e4testatud osakapitali minimaalse suuruse v\u00f5i
2) muude abin\u00f5ude tarvitusele v\u00f5tmise, mille tulemusena osa\u00fchingu netovara suurus moodustaks v\u00e4hemalt poole osakapitalist ja v\u00e4hemalt \u00c4S \u00a7-s 136 nimetatud osakapitali suuruse v\u00f5i muu seaduses s\u00e4testatud osakapitali minimaalse suuruse;
3) osa\u00fchingu l\u00f5petamise, \u00fchinemise, jagunemise v\u00f5i \u00fcmberkujundamise v\u00f5i
4) pankrotiavalduse esitamise.<\/p>\n\n\n\nKas saan kohtut\u00e4iturite eest oma nimelt auto oma firma nimele vormistada?<\/h3>\n\n\n\n
Kuidas m\u00fc\u00fca oma osa osa\u00fchingus, kui teine osanik ei soovi mulle seda kinni maksta?<\/h3>\n\n\n\n
Kas krediidiinfot pakkuva erafirma kodulehel on \u00f5igus s\u00e4ilitada infot endiste juhatuse liikmete kohta?<\/h3>\n\n\n\n
Kas abikaasa lisamiseks t\u00e4is\u00fchingu prokuristiks pean s\u00f5lmima ka temaga mingi lepingu?<\/h3>\n\n\n\n
Kas v\u00f5ib ja kuidas vormistada maa v\u00f5la katteks v\u00f5lausaldajatele (osa\u00fchingu omanikele)?<\/h3>\n\n\n\n
a) Kas v\u00f5ib ja kuidas vormistada maa v\u00f5la katteks v\u00f5lausaldajatele (ehk omanikele)?<\/em>
b) Kas \u00e4ri\u00fchingu vara saab \u00fcle anda ka f\u00fc\u00fcsilistele isikutele (2 omanikku)?<\/em><\/p>\n\n\n\nKui osanik m\u00fc\u00fcb oma osa teisele osanikule, kas siis kolmandal osanikul on ka selle ostmiseks mingi v\u00f5imalus?<\/h3>\n\n\n\n
Kas osa\u00fchingu osakapitali eurodeks muutmine on kohustuslik v\u00f5i toimub see ka automaatselt?<\/h3>\n\n\n\n
Kuidas osa\u00fchingule kuuluvat vara teise juhatuse liikme (osaniku) valdusest k\u00e4tte saada?<\/h3>\n\n\n\n
Mida teha, kui p\u00f5hikirja muudeti nii, et kolmandatele isikutele tohib osa v\u00f5\u00f5randada \u00fcksnes teiste osanike n\u00f5usolekul?<\/h3>\n\n\n\n
Kuidas osa\u00fchingu l\u00f5petamisel vara teisele osa\u00fchingule \u00fcle anda?<\/h3>\n\n\n\n
Kas mul on v\u00f5imalik ise juhatuse liikme kohalt tagasi astuda kui minu sellekohast avaldust ignoreeritakse?<\/h3>\n\n\n\n
Mida teha, kui juriidilise isiku aadress \u00e4riregistris on eba\u00f5ige ja arveid ei saa kohale saata?<\/h3>\n\n\n\n
Kas on v\u00f5imalik \u00e4ri\u00fching likvideerida, kui ainuosaniku osa on tema isiklike v\u00f5lgade katteks arestitud?<\/h3>\n\n\n\n
Kuidas likvideerida 50:50 osalusega osa\u00fching, kui teine osanik ei anna selleks n\u00f5usolekut?<\/h3>\n\n\n\n
Kuidas toimub aktsiate arvestamine, kui O\u00dc \u00fchineb AS-ga?<\/h3>\n\n\n\n
Mida peaks osa\u00fchingu juhatus tegema, et \u00e4riregistrist kustutataks surnud juhatuse liikme nimi?<\/h3>\n\n\n\n