{"id":833,"date":"2013-04-23T08:56:00","date_gmt":"2013-04-23T08:56:00","guid":{"rendered":"https:\/\/lmp.ee\/uncategorized\/olulised-muudatused-volaoigusseaduses\/"},"modified":"2022-07-18T15:01:24","modified_gmt":"2022-07-18T12:01:24","slug":"olulised-muudatused-volaoigusseaduses","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/lmp.ee\/en\/uncategorized\/olulised-muudatused-volaoigusseaduses\/","title":{"rendered":"Olulised muudatused v\u00f5la\u00f5igusseaduses"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-el\">15.04.2013 j\u00f5ustusid v\u00f5la\u00f5igusseaduse muudatused, millest mitmed m\u00f5jutavad otseselt igap\u00e4evaelu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Esimene suurem muudatus puudutab seadusest tuleneva viivise suurust. Kui varem oli aastase viivise suuruseks poolaasta EURIBOR, millele lisandus 7 protsenti, siis alates 15.04.2013. a on viivise suuruseks poolaasta EURIBOR + 8 protsenti. Muudatus on oluline, kuna v\u00f5la\u00f5igusseaduses s\u00e4testatud viivis kohaldub k\u00f5ikidele lepingutele, kui pooled pole teisiti (suuremas viivises v\u00f5i viivise puudumises) kokku leppinud. Lisaks on j\u00f5ustuva v\u00f5la\u00f5igusseaduse muudatuste kohaselt edaspidi majandus- ja kutsetegevuses tegutseval v\u00f5lgnikul \u00fcldjuhul keelatud tugineda kokkuleppele, mille kohaselt on viivise suuruseks v\u00f5la\u00f5igusseaduses s\u00e4testatuga v\u00f5rreldes v\u00e4iksem viivis. Viivise n\u00f5udmise t\u00e4ieliku v\u00e4listamise kokkulepe on aga t\u00fchine. Viivise suuruse piiramise keeld ei kohaldu samas tarbijatele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Teiseks on v\u00f5la\u00f5igusseadust t\u00e4iendatud uue s\u00e4ttega (\u00a7 113.1), mis n\u00e4eb ette seadusest tuleneva \u00f5iguse n\u00f5uda v\u00f5lgnikult v\u00f5la sissen\u00f5udmiskulude h\u00fcvitamist summas 40 eurot. Seda aga vaid juhul, kui v\u00f5lausaldajal on \u00f5igus (t\u00e4iendavalt) n\u00f5uda ka viivist ning v\u00f5lgniku puhul pole tegemist tarbijaga. Nagu ka varem, v\u00f5ib v\u00f5lausaldaja endiselt n\u00f5uda v\u00f5lgnikult ka 40 eurot \u00fcletavate sissen\u00f5udmiskulude h\u00fcvitamist, kuid sellisel juhul tuleb t\u00f5endada sissen\u00f5udmiskulude olemasolu ehk tuleb esitada v\u00f5lgniku vastu kahjun\u00f5ue. 40 eurot on v\u00f5lausaldajal \u00f5igus n\u00f5uda ka juhul, kui sissen\u00f5udmiskulud tegelikkuses puuduvad v\u00f5i ta ei suuda nende tekkimist t\u00f5endada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">V\u00f5la\u00f5igusseaduse eeln\u00f5u seletuskirjast n\u00e4htuvalt on 40 euro suuruse h\u00fcvitise eesm\u00e4rgiks v\u00f5lgniku hoiatamine ehk soovitakse motiveerida v\u00f5lgnikku oma kohustusi t\u00e4htaegselt t\u00e4itma. See peaks l\u00f5pptulemusena parandama \u00fcle\u00fcldist maksek\u00e4itumist. Teine oluline eesm\u00e4rk on &nbsp;sissen\u00f5udmiskulude h\u00fcvitamisel v\u00f5lausaldaja positsiooni parandamine. V\u00f5lausaldajal on sageli raske t\u00f5endada, millised kulud v\u00f5la sissen\u00f5udmisega tekkisid. Kuludeks v\u00f5ib olla n\u00e4iteks v\u00f5lausaldaja t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6aeg, mis kulus v\u00f5lgnikuga suhtlemiseks, sellega seotud postikulu, telefoniarved jms. Selliste kulude arvutamiseks ja t\u00f5endamiseks v\u00f5ib kuluda (ebam\u00f5istlikult) palju aega, mist\u00f5ttu pole ka m\u00f5istlik kohustada v\u00f5lausaldajat k\u00f5iki kulusid eraldi t\u00f5endama. Kindlaks on m\u00e4\u00e4ratud konkreetne summa 40 eurot, mis peaks katma v\u00e4hemalt esmased sissen\u00f5udmiskulud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">40 euro suurust h\u00fcvitist saab aga k\u00fcsida vaid \u00fche konkreetse v\u00f5lgnevuse sissen\u00f5udmise eest, mitte \u00fche v\u00f5lgnevuse sissen\u00f5udmisega seoses tehtud iga toimingu (n\u00e4iteks v\u00f5lan\u00f5ude koostamine jms) eest. Samas olukorras, kus pooled on leppinud v\u00f5lgnevuse tasumises maksegraafiku alusel, on iga osamakse t\u00e4htaegne tegemine eraldi kohustus ehk iga osamakse tegemisega viivitamise korral on \u00f5igus n\u00f5uda 40 eurot sissen\u00f5udmiskulude katteks. See peaks motiveerima v\u00f5lgnikke v\u00f5tma endale realistlikke kohustusi ehk ka maksegraafiku korral peab v\u00f5lgnik eelnevalt hindama oma maksev\u00f5imet.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kolmandaks olulisemaks muudatuseks on maksimaalsete makset\u00e4htaegade reguleerimine. V\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 82.1 kohaselt ei v\u00f5i v\u00f5lgnik, kes on s\u00f5lminud lepingu oma majandus- v\u00f5i kutsetegevuses, tugineda kokkuleppele, millega n\u00e4hakse ette 60 p\u00e4eva \u00fcletav makset\u00e4htaeg alates allj\u00e4rgnevate asjaolude esinemisest:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-el wp-block-list\"><li>1) v\u00f5lgniku poolt arve saamine;<\/li><li>kauba, teenuse v\u00f5i muu h\u00fcve saamine, kui arve k\u00e4ttetoimetamise aeg ei ole selge;<\/li><li>kauba, teenuse v\u00f5i muu h\u00fcve saamine, kui v\u00f5lgnik saab arve enne kauba, teenuse v\u00f5i muu h\u00fcve saamist;<\/li><li>kauba, teenuse v\u00f5i muu h\u00fcve vastuv\u00f5tmine v\u00f5i \u00fclevaatamine, mille k\u00e4igus kontrollitakse selle lepingule vastavust, eeldusel, et v\u00f5lgnik on hiljemalt selleks ajaks arve k\u00e4tte saanud.<\/li><li>Erandiks on ainult olukord, kus pooled on lepingus s\u00f5naselgelt teisiti kokku lepitud ja selline kokkulepe ei ole asjaolude kohaselt v\u00f5lausaldaja suhtes \u00e4\u00e4rmiselt eba\u00f5iglane.<\/li><\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Neljandaks reguleeritakse eraldi avalik-\u00f5iguslike isikute (sh riik, riigiasutused, kohalikud omavalitused ja nende asutused) tegevust. Avalik-\u00f5iguslik isik ei v\u00f5i enam leppida kokku t\u00e4htajas, mille m\u00f6\u00f6dumisel loetakse, et v\u00f5lgnik on arve k\u00e4tte saanud. Samuti ei v\u00f5i avalik-\u00f5iguslik isik tugineda kokkuleppele, millega n\u00e4hakse ette 30 p\u00e4evast (t\u00e4htaega arvutatakse alates eespool loetletud nelja asjaolu ilmnemisest) pikem makset\u00e4htaeg. Erandiks on olukord, kus pooled on lepingus s\u00f5naselgelt teisiti kokku lepitud ja kui see tuleneb objektiivselt lepingu olemusest v\u00f5i erilistest tunnusjoontest. Seega peab vajadus 30 p\u00e4evast pikema t\u00e4htaja j\u00e4rele tulenema objektiivsetest asjaoludest, mitte lihtsalt haldusorgani sisemisest t\u00f6\u00f6korraldusest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Ka olukorras, kus avalik-\u00f5iguslik isik on \u00f5igustatud \u00fcletama 30 p\u00e4eva reeglit, on v\u00f5la\u00f5igusseaduses kehtestatud makset\u00e4htaja kestusele l\u00f5plik piir, mille \u00fcletamine ei ole mitte mingil juhul v\u00f5imalik. Selliseks maksimaalseks makset\u00e4htajaks on 60 p\u00e4eva alates eespool loetletud nelja asjaolu esinemisest. Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib avalik-\u00f5iguslikest isikutest v\u00f5lgnike puhul olla makset\u00e4htaeg s\u00f5ltuvalt asjaoludest maksimaalselt 30-60 p\u00e4eva.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Viimase olulise muudatusena reguleeritakse v\u00f5la\u00f5igusseaduses edaspidi ka kauba, teenuse v\u00f5i muu h\u00fcve vastuv\u00f5tmise v\u00f5i \u00fclevaatamise maksimaalset t\u00e4htaega. Nimelt olukorras, kui makset\u00e4htaeg hakkab kulgema p\u00e4rast kauba, teenuse v\u00f5i muu h\u00fcve vastuv\u00f5tmist v\u00f5i \u00fclevaatamist, ei saa majandus- v\u00f5i kutsetegevuses tegutsev v\u00f5lgnik tugineda kokkuleppele, mille kohaselt on vastuv\u00f5tmise v\u00f5i \u00fclevaatamise t\u00e4htaeg pikem kui 30 p\u00e4eva alates kauba, teenuse v\u00f5i muu h\u00fcve saamisest. Erandiks on j\u00e4llegi vaid olukord, kus pooled on s\u00f5naselgelt teisiti kokku lepitud ja kui see ei ole asjaolude kohaselt v\u00f5lausaldaja suhtes \u00e4\u00e4rmiselt eba\u00f5iglane.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">V\u00f5la\u00f5igusseaduse muudatuste valguses on soovitatav kontrollida, kas ettev\u00f5tte v\u00f5i avalik-\u00f5igusliku isiku poolt kasutatavad lepingute p\u00f5hjad ja kasutatavad (t\u00fc\u00fcp-) tingimused on uue regulatsiooniga koosk\u00f5las.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Tanel Melk<br>Advokaadib\u00fcroo LMP, partner<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>15.04.2013 j\u00f5ustusid v\u00f5la\u00f5igusseaduse muudatused, millest mitmed m\u00f5jutavad otseselt igap\u00e4evaelu. Esimene suurem muudatus puudutab seadusest tuleneva viivise suurust. Kui varem oli&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[4,76],"tags":[],"class_list":["post-833","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uncategorized","category-volaoigus-lepinguoigus-en"],"acf":[],"views":21,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/lmp.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/833","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/lmp.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/lmp.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/lmp.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/lmp.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=833"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/lmp.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/833\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2127,"href":"https:\/\/lmp.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/833\/revisions\/2127"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/lmp.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=833"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/lmp.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=833"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/lmp.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=833"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}