Kui ühelt poolt on uue aasta kevadest planeeritud jõustuma seadusemuudatus, millega muutuksid elatise maksmise tingimused paindlikumaks ning kaoks elatise miinimum, siis teisalt muutuvad juba 1. jaanuarist abinõud elatisvõlglaste osas karmimaks. Näiteks tuleb elatisvõlglasel arvestada võimalusega, et politsei võib temalt sõiduki ära võtta ja selle kohtutäiturile anda, samuti võib kohus kehtetuks tunnistada tema passi ning kasiinod ja pangad võivad keelduda suurema summa sularaha väljastamisest.

Möödunud aasta seisuga oli liiklusregistris 1800 sõidukit, millele oli kohtutäituri poolt pandud keelumärge, mis tähendab, et autot ei saa kasutada. Alates uuest aastast on kohtutäituritel võimalik keelumärkele lisada klausel, et sõiduk tuleb kohtutäiturile üle anda ning seda märget hakkab tulevikus kontrollima politsei oma tööülesannete käigus.

Näiteks, kui politsei peatab sõiduki rutiinse kontrolli käigus ja avastab liiklusregistrist märke, et tegemist on elatisvõlglasega ja sõiduk tuleb kohtutäiturile üle anda, on politseil õigus tellida puksiir ja toimetada sõiduk kokku lepitud parklasse, kust kohtutäitur selle kätte saab.

Advokaadibüroo LMP advokaat Grete Kirsimaa sõnul võib uus meede toimida pigem nende elatisvõlglaste puhul, kes enda sissetulekuid varjavad. “Antud meede puudutab eelkõige neid isikuid, kes teadlikult püüavad oma vara varjata, väites, et sõiduk on kadunud, varastatud või ammu maha müüdud. Ka ei aita selliste isikute puhul alati kohtutäituri poolt võlgniku valduse ülevaatamine, kuna tihti ei pargita sõidukit teadlikult oma eluaseme juurde. Seega on seaduse muudatuse näol tegemist uue võimalusega tagada lastele elatise kättesaamine,” lisas Kirsimaa.

Lisaks sõiduki konfiskeerimisele võib kohus elatisvõlgniku passi kehtetuks tunnistada ning seeläbi reisimist takistada. Samuti rakendub uuest aastast meede, mille abil võivad laenuandjad ning ka näiteks kasiinod keelduda elatisvõlglastele sularaha väljamaksmisest alates 5000 eurost.

Möödunud aastal oli ligukaudu 9200 lapsevanemat, kes ei maksnud oma lapsele elatist ka pärast kohtuotsust ning nendelt nõuavadki elatist kohtutäiturid erinevaid seadusest tulenevaid meetmeid kasutades.

Artikkel ilmus ka Pere ja Kodus, Äripäevas, Järva Teatajas, Pealinnas, Maalehes ja Eesti24