{"id":923,"date":"2021-07-28T08:04:20","date_gmt":"2021-07-28T08:04:20","guid":{"rendered":"https:\/\/lmp.ee\/toooigus-2\/"},"modified":"2021-10-08T17:35:39","modified_gmt":"2021-10-08T14:35:39","slug":"toooigus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/nouanded\/toooigus\/","title":{"rendered":"\u0422\u0420\u0423\u0414\u041e\u0412\u041e\u0415 \u041f\u0420\u0410\u0412\u041e"},"content":{"rendered":"\n<h2 class=\"wp-el wp-block-heading\">T\u00f6\u00f6tajale<\/h2>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">T\u00f6\u00f6andja ei maksa mulle enam palka. Kuidas ma oma palga k\u00e4tte saan?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Sellises olukorras tuleks suhelda t\u00f6\u00f6andjaga ja v\u00e4lja selgitada t\u00f6\u00f6tasu mittemaksmise p\u00f5hjused. P\u00f5hjus v\u00f5ib olla selles, et t\u00f6\u00f6andja on makseraskustes. Sellisel juhul koostab jurist t\u00f6\u00f6andja suhtes pankrotihoiatuse v\u00f5i pankrotiavalduse. Kui aga t\u00f6\u00f6taja ja t\u00f6\u00f6andja vahel on tekkinud arusaamatused v\u00f5i t\u00f6\u00f6andja ei maksa palka ilma p\u00f5hjuseta, &nbsp;koostab jurist t\u00f6\u00f6tasu v\u00e4ljam\u00f5istmiseks avalduse t\u00f6\u00f6vaidluskomisjonile v\u00f5i kohtule ning esindab Teid avaldust menetlevas organis.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">T\u00f6\u00f6andja n\u00f5uab minult \u00fclesannete t\u00e4itmist, milles me pole lepingus kokku leppinud. Kas ta saab seda n\u00f5uda?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Esmalt peab anal\u00fc\u00fcsima Teie lepingut ning t\u00f6\u00f6andja poolt antud \u00fclesandeid. Kui \u00fclesanded pole koosk\u00f5las lepinguga, koostab jurist p\u00f5hjendustega kirja t\u00f6\u00f6andjale ja palub tal Teiega s\u00f5lmitud lepingut j\u00e4rgida.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">T\u00f6\u00f6andja l\u00f5petas minuga ilma p\u00f5hjuseta t\u00f6\u00f6lepingu. Mida ma saan teha?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">\u00dcldjuhul esitavad t\u00f6\u00f6andjad t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemisavalduses p\u00f5hjendused, miks leping on l\u00f5petatud. T\u00f6\u00f6andja on selleks kohustatud. Kui t\u00f6\u00f6leping on \u00fcles \u00f6eldud ilma seadusliku aluseta v\u00f5i seaduse n\u00f5udeid eirates, tuleb t\u00f6\u00f6andjale koostada n\u00f5ue t\u00f6\u00f6lepingu j\u00e4tkamiseks v\u00f5i tuleb tal Teile t\u00f6\u00f6lepingu seadusliku aluseta l\u00f5petamine kompenseerida. Kui kohtuv\u00e4liselt kompromissini ei j\u00f5uta, koostab jurist avalduse t\u00f6\u00f6vaidluskomisjonile v\u00f5i kohtusse ja esindab Teid avaldust menetlevas organis.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Olen lapsehoolduspuhkusel ning p\u00e4rast puhkuselt naasmist sain teada, et minu t\u00f6\u00f6leping on l\u00f5petatud. Kas t\u00f6\u00f6andja saab nii teha?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">\u00dcldjuhul on selline t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamine vastuolus \u00f5igusaktidega. \u00dcldjuhul saate Te sellises olukorras n\u00f5uda t\u00f6\u00f6andjalt t\u00f6\u00f6d v\u00f5i rahalist h\u00fcvitust. T\u00e4psema n\u00f5ude formuleerimisel aitab Teid juriidiline n\u00f5ustaja. Kui kohtuv\u00e4liselt kompromissini ei j\u00f5uta, koostab jurist avalduse t\u00f6\u00f6vaidluskomisjonile v\u00f5i kohtusse ja esindab Teid avaldust menetlevas organis.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-el wp-block-heading\">T\u00f6\u00f6andjale<\/h2>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Tasusin t\u00f6\u00f6tajale t\u00f6\u00f6tasu mitteametlikult, kuid n\u00fc\u00fcd n\u00f5uab t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6vaidluskomisjonis t\u00f6\u00f6tasu uuesti. Kuidas v\u00e4ltida t\u00f6\u00f6tasu topelt maksmist?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Sellises olukorras tuleb eelk\u00f5ige anal\u00fc\u00fcsida m\u00f5lema poole t\u00f5endeid, millega t\u00f5endatakse t\u00f6\u00f6taja poolt t\u00f6\u00f6 reaalset tegemist ning t\u00f6\u00f6tajale t\u00f6\u00f6tasu tasumist. Alati on kasulik v\u00f5tta t\u00f6\u00f6tajalt allkiri raha k\u00e4ttesaamise kohta, kuid kui seda pole tehtud, saab jurist \u00fcldjuhul leida argumente, kuidas v\u00e4ltida t\u00f6\u00f6tajale mitmekordset t\u00f6\u00f6tasu maksmist.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Soovin t\u00f6\u00f6tajaga t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petada. Kuidas teha seda nii, et hiljem ei saaks t\u00f6\u00f6taja seda vaidlustada?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">T\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamine eeldab kindlasti \u00f5igusalaseid teadmisi, sh kohtupraktika tundmist. Igal konkreetsel juhul tuleb anal\u00fc\u00fcsida t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamise faktilist vajadust ning leida selleks k\u00f5ige parem \u00f5iguslik alus ning p\u00f5hjendused. T\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamine on valdkond, kus algne kokkuhoid \u00f5igusabikuludelt v\u00f5ib kokkuv\u00f5ttes osutuda v\u00e4ga kulukaks.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas t\u00f6\u00f6andjal on kasulikum s\u00f5lmida t\u00f6\u00f6tajaga t\u00f6\u00f6leping v\u00f5i k\u00e4sundusleping?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">T\u00f6\u00f6- ja k\u00e4sunduslepingu eristamisel l\u00e4htutakse alati lepingu sisust, mitte pealkirjast. Seet\u00f5ttu tuleb esmalt anal\u00fc\u00fcsida t\u00f6\u00f6taja tegelikke t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid ning seej\u00e4rel saab otsustada, kas s\u00f5lmida t\u00f6\u00f6leping v\u00f5i k\u00e4sundusleping. K\u00e4sunduslepingut on t\u00f6\u00f6andjale \u00fcldjuhul kasulikum s\u00f5lmida, kuna selle l\u00f5petamine on lihtsam, lepingupartneri pealt ei pea kinni pidama n\u00e4iteks sotsiaalkindlustusmaksu jms. Samas on t\u00f6\u00f6andjate huvi sageli omada t\u00f6\u00f6lepingu alusel t\u00f6\u00f6tajaid, n\u00e4iteks olukorras, kui t\u00f6\u00f6andja eeldab, et t\u00f6\u00f6taja viibib alati kindlatel aegadel t\u00f6\u00f6kohas. Lepingute erinevate n\u00fcansside kohta uurige professionaalilt.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-el wp-block-heading\">Vastused.ee k\u00fcsimused ja vastused<\/h2>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas koondamisest etteteatamise t\u00e4htajad kehtivad ka vanaduspension\u00e4rile, kes t\u00f6\u00f6tab t\u00f6\u00f6lepingu alusel?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>T\u00f6\u00f6taja on vanaduspension\u00e4r ja t\u00f6\u00f6staa\u017eiga 17 aastat. Kui kaua ja kuidas peab ettev\u00f5te teavitama teda koondamisest (kas piisab suulisest \u00fctlemisest)?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>TLS on punkt \u201cKui t\u00f6\u00f6andja v\u00f5i t\u00f6\u00f6taja teatab \u00fcles\u00fctlemisest ette v\u00e4hem, kui on seaduses s\u00e4testatud v\u00f5i kollektiivlepingus kokku lepitud, on t\u00f6\u00f6tajal v\u00f5i t\u00f6\u00f6andjal \u00f5igus saada h\u00fcvitist ulatuses, mida tal oleks olnud \u00f5igus saada etteteatamist\u00e4htaja j\u00e4rgimisel.\u201d Kas see kehtib ka vanaduspension\u00e4rile, kes t\u00f6\u00f6tab t\u00f6\u00f6lepingu alusel?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Pensioniikka j\u00f5udnud t\u00f6\u00f6tajale laienevad k\u00f5ik TLS s\u00e4tted samamoodi, nagu tavalisele t\u00f6\u00f6tajale. See t\u00e4hendab, et koondamisest (loomulikult koondamine peab olema ka p\u00f5hjendatud), tuleb teatada seaduses s\u00e4testatud t\u00e4htaja jooksul ning maksta t\u00f6\u00f6tajale v\u00e4lja etten\u00e4htud h\u00fcvitis. Seadus kehtestab konkreetsed vormin\u00f5uded \u00fcle\u00fctlemisavaldusele, millest \u00fcks peamine on, et avaldus peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist v\u00f5imaldavas vormis. Vormin\u00f5uet rikkudes tehtud \u00fcles\u00fctlemisavaldus on t\u00fchine. Avaldus peab olema p\u00f5hjendatud. Seaduses s\u00e4testatud etteteatamise t\u00e4htaega ei pea j\u00e4rgima \u00fcksnes juhul, kui t\u00f6\u00f6andja l\u00f5petab t\u00f6\u00f6lepingu t\u00f6\u00f6tajaga t\u00f6\u00f6tajast tuleneval p\u00f5hjusel ning k\u00f5iki asjaolusid ja m\u00f5lemapoolset huvi arvestades ei v\u00f5i m\u00f5istlikult n\u00f5uda lepingu j\u00e4tkamist etteteatamist\u00e4htaja l\u00f5ppemiseni. Seega, kui t\u00f6\u00f6andja l\u00f5petab lepingu vanaduspension\u00e4rist t\u00f6\u00f6tajaga, kuid teavitab t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamisest seaduses etten\u00e4htud t\u00e4htajast v\u00e4hem, on t\u00f6\u00f6tajal \u00f5igus n\u00f5uda h\u00fcvitist.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kui palju saab t\u00f6\u00f6andja palgast kinni pidada kui tahan katseajal p\u00e4evapealt t\u00f6\u00f6lt lahkuda?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>T\u00f6\u00f6lepingu seaduse (TLS) \u00a7 85 lg 3 kohaselt loetakse t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemine korraliseks kui t\u00f6\u00f6tajal puudub erakorraliseks \u00fcles\u00fctlemiseks alus v\u00f5i ta ei suuda seda t\u00f5endada. Seega, kui t\u00f6\u00f6taja esitab \u00fcles\u00fctlemisavalduse t\u00f6\u00f6lt p\u00e4evapealt lahkumiseks ja mingeid m\u00f5juvaid p\u00f5hjuseid selleks ei esita, on tegemist t\u00f6\u00f6lepingu korralise \u00fcles\u00fctlemisega. TLS \u00a7 96 s\u00e4testab, et t\u00f6\u00f6lepingu v\u00f5ib katseajal \u00fcles \u00f6elda v\u00e4hemalt 15-kalendrip\u00e4evase etteteatamist\u00e4htajaga.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Tulenevalt TLS \u00a7 100 l\u00f5ikest 5 on t\u00f6\u00f6andjal t\u00f6\u00f6taja poolsel etteteatamist\u00e4htaja j\u00e4rgimata j\u00e4tmisel \u00f5igus saada h\u00fcvitist ulatuses, mida tal oleks olnud \u00f5igus saada etteteatamist\u00e4htaja j\u00e4rgimisel ehk t\u00f6\u00f6andjal on \u00f5igus saada h\u00fcvitist t\u00f6\u00f6taja keskmise p\u00e4evatasu alusel nende t\u00f6\u00f6p\u00e4evade eest, mis j\u00e4\u00e4vad etteteatamist\u00e4htaja perioodi sisse ja mille v\u00f5rra v\u00e4hem ette teatati. Seega sisuliselt peate p\u00e4evapealt lahkumisel maksma t\u00f6\u00f6andjale h\u00fcvitist, mis v\u00f5rdub Teie t\u00f6\u00f6tasuga, mida oleksite saanud etteteatamise ajal t\u00f6\u00f6tamise korral.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Samas tuleb siinkohal arvestada, et t\u00f6\u00f6andjal ei ole \u00f5igust \u00fchepoolselt t\u00f6\u00f6taja saadaolevat l\u00f5pparvet kinni pidada v\u00f5i v\u00e4hendada. T\u00f6\u00f6lepingu seaduse \u00a7 78 l\u00f5ige 1 kohaselt on t\u00f6\u00f6andjal vajalik saada t\u00f6\u00f6tasust kinnipidamiseks t\u00f6\u00f6taja n\u00f5usolek, kas kirjalikus v\u00f5i kirjalikku taasesitamist v\u00f5imaldavas vormis, mist\u00f5ttu peaks ka antud juhul t\u00f6\u00f6andja palga kinnipidamiseks Teie n\u00f5usolekut k\u00fcsima. Arvestada tuleb, et n\u00f5usoleku mittesaamisel on t\u00f6\u00f6andjal \u00f5igus h\u00fcvitise saamiseks p\u00f6\u00f6rduda t\u00f6\u00f6vaidluskomisjoni v\u00f5i kohtu poole.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas toidukoha t\u00f6\u00f6korraldus on \u00f5ige, kui 8h vahetuses on 20 minutiline l\u00f5una ja kaks 5 minutilist puhkepausi?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>T\u00f6\u00f6tan kiirtoidurestoranis. Millal on mul \u00f5igus l\u00f5unale. Vahetust andvad isikud \u00fctlevad, et peab olema v\u00e4hemalt 4h t\u00f6\u00f6l, siis saab l\u00f5unat. Ning l\u00f5unapausi ajal ei lubata restoraniruumidest v\u00e4lja. 8h vahetuse jooksul on \u00f5igus \u00fchele 20min (tasustatud) l\u00f5unale ja 2x5min puhkepausile, kas see on \u00f5igustatud?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>T\u00f6\u00f6lepingu seaduse (edaspidi TLS) \u00a7 47 l\u00f5ige 2 s\u00e4testab t\u00f6\u00f6andja kohustuse anda t\u00f6\u00f6tajale 30-minutiline vaheaeg v\u00e4hemalt 6-tunnise t\u00f6\u00f6tamise j\u00e4rel. Seega on iseenesest \u00f5igustatud t\u00f6\u00f6aja korraldus, millega lubatakse l\u00f5unapausi kasutada 4-tunnise t\u00f6\u00f6tamise j\u00e4rel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kuiv\u00f5rd aga TLS \u00a7 47 l\u00f5iked 2 ja 3 s\u00e4testavad t\u00f6\u00f6p\u00e4evasiseste vaheaegade miinimumtingimused, siis 8-tunnise vahetuse korral on t\u00f6\u00f6andjal kohustus anda t\u00f6\u00f6tajale 30-minutiline vaheaeg ning k\u00f5nealust vaheaega ei saa t\u00f6\u00f6andja \u00fchepoolselt t\u00f6\u00f6aja korraldusega l\u00fchendada, mist\u00f5ttu peab antud juhul olema v\u00f5imaldatud j\u00e4rjestikune 30-minutiline aeg puhkamiseks ja einestamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Mis puudutab restoraniruumides einestamist, siis tavap\u00e4raselt ei ole t\u00f6\u00f6p\u00e4evasisene vaheaeg t\u00f6\u00f6aeg ega kuulu tasustamisele. T\u00f6\u00f6p\u00e4evasisese vaheaja v\u00f5ib lugeda t\u00f6\u00f6ajaks, kui t\u00f6\u00f6 iseloomu t\u00f5ttu ei ole v\u00f5imalik vaheaega anda. Sellisel juhul peab t\u00f6\u00f6tajal olema v\u00f5imalus puhata ja einestada t\u00f6\u00f6ajal. Teie esitatud asjaoludest n\u00e4htuvalt on Teie l\u00f5unapaus tasustatud. Kui Teil on v\u00f5imalik puhata ja einestada t\u00f6\u00f6ajal, siis on \u00f5igustatud asjaolu, et kasutate l\u00f5unapausi restoraniruumides viibides.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas v\u00f5in lapsehoolduspuhkuse ajal oma t\u00f6\u00f6andja juures teise lepinguga osakoormusega t\u00f6\u00f6tada?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Viibin lapsehoolduspuhkusel, aga kuna emapalk on l\u00f5ppenud, soovin paralleelselt osakoormusega t\u00f6\u00f6d teha. \u00dcheks v\u00f5imaluseks on senise lepinguga v\u00f5rreldes teistel tingimustel ja teise sisuga t\u00f6\u00f6 ka sama t\u00f6\u00f6andja juures. Kas on v\u00f5imalik olukord, kus sama t\u00f6\u00f6andja juures \u00fcks, t\u00e4htajatu, leping on n\u00f6 k\u00fclmutatud, kuna viibin LHP ja paralleelselt on s\u00f5lmitud teine, kehtiv\/aktiivne t\u00f6\u00f6leping teiste \u00fclesannete-koormuse peale? V\u00f5i peaks seda vormistama \u201cnaasmine t\u00f6\u00f6kohale osaajaga\u201d ning vormistama muutunud \u00fclesanded TL lisana? V\u00f5i oleks sellises olukorras parem vormistada vahepealse osaajat\u00f6\u00f6 \u00fclesanded k\u00e4sunduslepinguga? St soovin LHP-le j\u00e4\u00e4da kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, mis annaks koondamiskaitse ja ravikindlustuse sellel perioodil ja v\u00f5imaluse naasta oma t\u00e4ist\u00f6\u00f6ajaga ametikohale LHP l\u00f5ppedes, kuid praegu lisasissetuleku teenimise eesm\u00e4rgil paralleelselt siis osaajaga t\u00f6\u00f6le asuda. Kui naasen sama t\u00f6\u00f6andja juurde kohe osaajaga (v\u00e4hem kui pool kohta) ja siis mind koondatakse, siis kaotaksin ju oluliselt h\u00fcvitistes (staa\u017ei samas ettev\u00f5ttes \u00fcle 5a).&nbsp;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Kui soovite olla j\u00e4tkuvalt lapsehoolduspuhkusel kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ja samal ajal t\u00f6\u00f6tada sama t\u00f6\u00f6andja juures m\u00f5nel teisel t\u00f6\u00f6kohal, siis iseenesest ei ole see keelatud. Selleks tuleks poolte vahel vormistada (t\u00f6\u00f6lepingu asemel) k\u00e4sundus- v\u00f5i t\u00f6\u00f6v\u00f5tuleping, mis vastavas osas pooltevahelist t\u00f6\u00f6suhet k\u00f5nealusel ajal reguleerib. Seej\u00e4rel saate lapsehoolduspuhkuse l\u00f5ppedes naasta oma p\u00f5hit\u00f6\u00f6kohale.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas t\u00f6\u00f6andja v\u00f5ib selgituseta j\u00e4tta osa t\u00f6\u00f6tundide eest tasumata, mida peaksin tegema?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Kas t\u00f6\u00f6tundidest v\u00f5ib lihtsalt suva j\u00e4rgi tunde v\u00e4hemaks v\u00f5tta? Tegin 200h kuus t\u00f6\u00f6d ja palgap\u00e4eval arvestati ainult 180 h eest. Mingeid p\u00f5hjendusi sellele ei tulnud, ainult, et k\u00e4sk tuli \u00fclevalt poolt. \u00dcletunde lausa paluti teha. Mis \u00f5igusega on firmal t\u00f6\u00f6tunde ja nn preemiat \u00e4ra v\u00f5tta? \u00dcletundide eest makstakse tavalist tunnihinnet, mingisugust lisatasu ei ole (r\u00e4\u00e4kimata veel 1,5 kordsest tasust).<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Teie esitatud selgitustest n\u00e4htuvalt saab j\u00e4reldada, et olete t\u00f6\u00f6tanud k\u00f5nealuses kuus \u00fcle etten\u00e4htud t\u00f6\u00f6aja normi, mist\u00f5ttu tuleb hinnata, kas tegemist on t\u00f6\u00f6lepingu seaduse (TLS) t\u00e4henduses \u00fcletunnit\u00f6\u00f6ga, mille osas on t\u00f6\u00f6andjal rahalise h\u00fcvitise maksmise kohustus.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">\u00dcletunnit\u00f6\u00f6d puudutav regulatsioon on s\u00e4testatud TLS \u00a7-s 44 ning k\u00f5nealuses s\u00e4ttes toodu kohaselt on \u00fcletunnit\u00f6\u00f6ks \u00fcle kokkulepitud aja t\u00f6\u00f6tamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel v\u00f5i t\u00f6\u00f6andja \u00fchepoolsel n\u00f5udmisel, kui see on p\u00f5hjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik t\u00f6\u00f6taja viivitamatu panus. Seega \u00fcldjuhul peab \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 tegemiseks olema pooltevaheline kokkulepe, \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 tegemist saab t\u00f6\u00f6andja n\u00f5uda \u00fcksnes erandjuhtudel. Vaidluste v\u00e4ltimiseks on oluline seesugused kokkulepped alati kirjalikult fikseerida.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Teie esitatud asjaoludest n\u00e4htuvalt on \u00fcletunde \u201epalutud teha\u201c. Kui tegemist on olukorraga, kus on tuvastatav, et \u00fcletunde on tehtud, kas t\u00f6\u00f6andja selgel korraldusel v\u00f5i pooltevahelisel kokkuleppel, tuleb t\u00f6\u00f6andjal t\u00f6\u00f6taja poolt teostatud \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 TLS-s s\u00e4testatu kohaselt h\u00fcvitada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Teie esitatud asjaoludest ei n\u00e4htu, kas \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 tegemiseks korralduse andmisel lepiti kokku ka selle h\u00fcvitamise viisis. Tulenevalt TLS \u00a7 44 l\u00f5ikest 6 h\u00fcvitab t\u00f6\u00f6andja \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 vaba ajaga \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 ajaga v\u00f5rdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 h\u00fcvitamist rahas. Seega on seaduse t\u00e4henduses t\u00f6\u00f6andjal ennek\u00f5ike kohustus anda t\u00f6\u00f6tajale \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 h\u00fcvitamiseks vaba aega, kui poolte vahel ei lepitud kokku \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 rahalist h\u00fcvitamist. Juhul, kui \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 h\u00fcvitatakse rahaliselt, tuleb TLS \u00a7 44 lg 7 kohaselt t\u00f6\u00f6andjal t\u00f6\u00f6tajale vastava \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 eest maksta 1,5-kordset t\u00f6\u00f6tasu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Seega, kui \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 tegemine on toimunud t\u00f6\u00f6andja korralduse alusel v\u00f5i poolte kokkuleppel, saate p\u00f6\u00f6rduda t\u00f6\u00f6andja poole vastavalt kas vaba aja andmise v\u00f5i rahalise h\u00fcvitise saamise n\u00f5udega. Vastav p\u00f6\u00f6rdumine vormistage kindlasti kirjalikku taasesitamist v\u00f5imaldavas vormis.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamiseks ei piisa avaldusest ja selle aktsepteerimisest t\u00f6\u00f6andja poolt, kas ka lepingule on vaja allkirja?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Kui olen kirjutanud lahkumisavalduse, siis kas peale seda on vaja veel kuskile allkirja anda, t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamise kohta v\u00f5i mingi dokument t\u00e4ita?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>T\u00f6\u00f6andja oli lahkumisavaldusega n\u00f5us, kirjutas alla. Aga n\u00fc\u00fcd kolm n\u00e4dalat peale t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamist \u00fctleb, et on vaja allkirja t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamise kohta, et edastada siis personalijuhile?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Kui tegemist on t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamisega \u00fchepoolse avalduse alusel, siis tulenevalt t\u00f6\u00f6lepingu seaduse \u00a7 95 l\u00f5ikest 1 \u00f6eldakse t\u00f6\u00f6leping \u00fcles \u00fcles\u00fctlemisavalduse tegemisega. Kui \u00fcles\u00fctlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on t\u00e4idetud, l\u00f5ppeb leping \u00fcles\u00fctlemisavaldusega, vastavas avalduses etten\u00e4htud p\u00e4eval. Seaduse kohaselt ei ole vaja t\u00f6\u00f6tajal \u00fcles\u00fctlemisavalduse esitamisele t\u00e4iendavalt anda allkirja t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamise kohta, kuid teadaolevalt praktikas seesugust l\u00e4henemist t\u00f6\u00f6andjate poolt j\u00e4tkuvalt kasutatakse. Seega v\u00f5ite vastava allkirja t\u00f6\u00f6andja soovil eraldi t\u00e4iendavalt anda, kuid n\u00f5ude\u00f5igust vastava allkirja andmiseks t\u00f6\u00f6andjal Teie suhtes ei ole.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas t\u00f6\u00f6andja saab n\u00f5uda kassa puuduj\u00e4\u00e4gi kinnimaksmist, kui \u00fclej\u00e4\u00e4k ja jootraha l\u00e4hevad automaatselt t\u00f6\u00f6andjale?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Kas t\u00f6\u00f6andjal on \u00f5igus n\u00f5uda kassa puuduj\u00e4\u00e4gid, kui \u00fclej\u00e4\u00e4gid l\u00e4hevad k\u00f5ik ettev\u00f5ttele? Ka jootraha tuleb anda koheselt \u00e4ra. Kas t\u00f6\u00f6andja peab v\u00e4ljastama puuduj\u00e4\u00e4gi kohta dokumendi (t\u00f5endatava n\u00f5ude) ning tasumise kohta ka?<br>S\u00f5lmitud on t\u00f6\u00f6leping ja lisana t\u00f6\u00f6kohustused.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>T\u00e4psema vastuse andmiseks oleks tarvis eelnevalt tutvuda pooltevahelise t\u00f6\u00f6lepinguga. Kassa puuduj\u00e4\u00e4gi kinnimaksmine on oma olemuselt kahju h\u00fcvitamine, mist\u00f5ttu tuleks esmalt t\u00e4psustada, kas kassas oleva puuduj\u00e4\u00e4gi h\u00fcvitamise n\u00f5udmisel on t\u00f6\u00f6andja tuginenud \u00fcldistele alustele kahju h\u00fcvitamisel (t\u00f6\u00f6lepingu seaduse (TLS) \u00a7 72 ning \u00a7 74) v\u00f5i on t\u00f6\u00f6tajaga s\u00f5lmitud varalise vastutuse kokkulepe (TLS \u00a7 75). Teie poolt kirjeldatud nn automaatset kinnimaksmist t\u00f6\u00f6andja kehtiva TLS-i alusel kohaldada ei saa.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">TLS \u00a7 72 s\u00e4testab, et kui t\u00f6\u00f6taja on rikkunud t\u00f6\u00f6lepingust tulenevat kohustust, saab t\u00f6\u00f6andja kasutada v\u00f5la\u00f5igusseaduses etten\u00e4htud \u00f5iguskaitsevahendeid \u00fcksnes juhul, kui t\u00f6\u00f6taja on rikkumises s\u00fc\u00fcdi. Siinkohal tuleb ka arvestada TLS \u00a7 74 s\u00e4testatut ehk et t\u00e4ielikult vastutab t\u00f6\u00f6taja ainult tahtliku rikkumise korral (TLS \u00a7 74 lg 1), hooletuse (ka raske hooletuse) puhul on t\u00f6\u00f6taja vastutus \u00fcldjuhul piiratud. TLS \u00a7 74 lg 2 tulenevalt, kui t\u00f6\u00f6taja on t\u00f6\u00f6lepingut rikkunud hooletuse t\u00f5ttu, vastutab ta t\u00f6\u00f6andjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille m\u00e4\u00e4ramisel arvestatakse t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid, s\u00fc\u00fc astet, t\u00f6\u00f6tajale antud juhiseid, t\u00f6\u00f6tingimusi, t\u00f6\u00f6 iseloomust tulenevat riski, t\u00f6\u00f6andja juures t\u00f6\u00f6tamise kestust ja senist k\u00e4itumist, t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6tasu, samuti t\u00f6\u00f6andja m\u00f5istlikult eeldatavaid v\u00f5imalusi kahjude v\u00e4ltimiseks v\u00f5i kindlustamiseks. H\u00fcvitist v\u00e4hendatakse t\u00f6\u00f6andja tegevusega seonduva t\u00fc\u00fcpilise kahju tekkimise riski tagaj\u00e4rjel tekkinud kahju v\u00f5rra.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Seega peab t\u00f6\u00f6andja TLS \u00a7 72 ning 74 tulenevalt t\u00f6\u00f6tajalt kahju sissen\u00f5udmisel arvestama, et t\u00f6\u00f6taja vastutab juhul, kui ta on kahju tekitamises s\u00fc\u00fcdi, mist\u00f5ttu tuleb t\u00f6\u00f6andjal esmalt tuvastada, milline t\u00f6\u00f6taja oma kohustusi rikkus. Kui kahju tekitaja on tuvastatav, siis tuleb t\u00f6\u00f6andjal kontrollida, kas kahju p\u00f5hjustati tahtlikult v\u00f5i hooletusest ning hooletuse korral anal\u00fc\u00fcsida k\u00f5iki t\u00f6\u00f6taja vastutust m\u00f5jutavaid asjaolusid. Seej\u00e4rel on alles v\u00f5imalik k\u00f5nelda kassa puuduj\u00e4\u00e4gi h\u00fcvitamisest konkreetse t\u00f6\u00f6taja poolt.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">TLS \u00a7 75 s\u00e4testab v\u00f5imaluse pooltevahelise varalise vastutuse kokkuleppe s\u00f5lmimiseks, millega t\u00f6\u00f6taja v\u00f5tab s\u00f5ltumata s\u00fc\u00fcst vastutuse temale t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmiseks antud vara s\u00e4ilimise eest. Siinkohal aga tuleb arvestada, et varalise vastutuse kokkulepe kehtib \u00fcksnes juhul, kui see vastab TLS \u00a7 75 lg 2 s\u00e4testatud n\u00f5uetele ehk on s\u00f5lmitud kirjalikult, see on vajalikul m\u00e4\u00e4ral ja t\u00f6\u00f6tajale \u00e4ratuntavalt piiritletud, k\u00f5nealune vara on ligip\u00e4\u00e4setav vaid kindlaksm\u00e4\u00e4ratud t\u00f6\u00f6tajate ringile, kokkuleppes on m\u00e4\u00e4ratletud vastutuse rahaline \u00fclempiir ning t\u00f6\u00f6andja maksab t\u00f6\u00f6tajale kokkuleppe s\u00f5lmimise eest igakuist m\u00f5istlikku h\u00fcvitist (arvestades seejuures vastutuse \u00fclempiiri). Juhul, kui varalise vastutuse kokkulepe eelkirjeldatud tingimustele (v\u00f5i kas v\u00f5i \u00fchele neist) ei vasta, ei saa seda lugeda TLS-s s\u00e4testatust l\u00e4htuvalt kehtivaks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">T\u00e4iendavalt m\u00e4rgin, et puuduj\u00e4\u00e4gi fikseerimine peaks toimuma kirjalikus vormis ning samuti tuleks Teil n\u00f5uda puuduj\u00e4\u00e4gi tasumise korral ka nimetatud osas kirjalikku t\u00f5endit. Juhul, kui t\u00f6\u00f6andja on Teilt \u00fclalkirjeldatut arvestades alusetult n\u00f5udnud kassas oleva puuduj\u00e4\u00e4gi h\u00fcvitamist, on v\u00f5imalik kirjalike t\u00f5endite alusel hiljem t\u00f6\u00f6andjalt Teilt alusetult sissen\u00f5utud summa tagasi n\u00f5uda.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kuidas l\u00f5petada t\u00f6\u00f6tajaga t\u00f6\u00f6leping katseajal, kui kuidagi ei saa temaga kontakti?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Katseajal olev t\u00f6\u00f6taja pole kaks n\u00e4dalat t\u00f6\u00f6le ilmunud. \u00dchendust temaga ei saa sidevahendite kaudu ning kodust ka teda k\u00e4tte ei saa. T\u00f6\u00f6taja pole teatanud oma puudumise p\u00f5hjust. T\u00f6\u00f6taja on tutvunud t\u00f6\u00f6sisekorraeeskirjaga, kus t\u00e4pselt kirjas puudumistest teatamine. Kuna tegu on tootmisettev\u00f5ttega, siis eraldi on \u00fcle r\u00e4\u00e4gitud temaga puudumistest teatamine (kuna tootmisprotsessis tuleb t\u00f6\u00f6taja koheselt asendada teisega).<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>T\u00f6\u00f6andjana soovime l\u00f5petada antud t\u00f6\u00f6tajaga t\u00f6\u00f6lepingu TLS \u00a7 88 lg 1 alusel t\u00f6\u00f6tajast tuleneval p\u00f5hjusel. Kas saadan t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamise t\u00f6\u00f6tajale t\u00e4hitud kirjaga t\u00f6\u00f6andjale antud aadressil? Kuidas k\u00e4ituda, kui antud aadressilt tuleb kiri tagasi, et seal sellenimelist ei ole?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Antud juhul on t\u00f6\u00f6taja oma t\u00f6\u00f6kohustusi rikkunud, mist\u00f5ttu on t\u00f6\u00f6andjal alus t\u00f6\u00f6suhte erakorraliseks \u00fcles\u00fctlemiseks. K\u00f5nealuses kontekstis oleks m\u00f5istlik t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemisel viidata t\u00f6\u00f6lepingu seaduse (TLS) \u00a7 88 lg 1 punktile 3 ning \u00a7 97 l\u00f5ikele 3. Siinkohal tuleb arvestada, et \u00fcldjuhul eeldab TLS \u00a7 88 lg 1 p 3 alusel t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemine t\u00f6\u00f6taja eelnevat hoiatamist t\u00f6\u00f6andja poolt (v\u00e4lja arvatud TLS \u00a7 88 l\u00f5ikes 3 s\u00e4testatud juhul). Seega oleks hea, kui vastav hoitus oleks tehtud kirjalikku taasesitamist v\u00f5imaldavas vormis.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Tulenevalt TLS \u00a7 97 l\u00f5ikest 3 ei pea t\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6lepingu erakorralisel \u00fcles\u00fctlemisel etteteatamist\u00e4htaega j\u00e4rgima, kui k\u00f5iki asjaolusid ja m\u00f5lemapoolset huvi arvestades ei v\u00f5i m\u00f5istlikult n\u00f5uda lepingu j\u00e4tkamist kokkulepitud t\u00e4htaja v\u00f5i etteteatamist\u00e4htaja l\u00f5ppemiseni.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">K\u00e4ttetoimetamise kohta on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-12 tehtud lahendi p-s 14 andnud j\u00e4rgmise juhise: \u201cKui tahteavalduse tegija soovib olla kindel oma tahteavalduse kohalej\u00f5udmises, peab ta valima sellise saatmise viisi, mis v\u00f5imaldab tal avalduse kohalej\u00f5udmist t\u00f5endada. Selleks on nt v\u00f5imalik kasutada tahteavalduse saatmist t\u00e4hitud kirjaga (vt selle kohta nt Riigikohtu 25. aprillil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11 tehtud otsuse p 14) v\u00f5i panna avaldus saaja postkasti tunnistajate juuresolekul v\u00f5i taotleda tahteavalduse k\u00e4ttetoimetamist kohtut\u00e4iturilt kohtut\u00e4ituri seaduse \u00a7 8 alusel.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Muuhulgas m\u00e4rgin, et antud asjaolusid arvestades on t\u00f6\u00f6andjal TLS \u00a7 74 l\u00f5ikest 3 tulenevalt \u00f5igus esitada t\u00f6\u00f6taja vastu ka kahjun\u00f5ue.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Mis juhtub, kui t\u00f6\u00f6taja ei l\u00e4he t\u00f6\u00f6lepingut l\u00f5petama?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Minuni j\u00f5udis tuttava mure, mille puhul ma kahjuks ei oska teda aidata. Lugu on keeruline, kirjutan selle etappidena lahti:<\/em><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-el wp-block-list\"><li><em>T\u00f6\u00f6taja leidis t\u00f6\u00f6koha, kus ta k\u00e4is kaks p\u00e4eva proovip\u00e4eval. Kolmandal p\u00e4eval vormistati t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6le.<\/em><\/li><li><em>T\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6tas vaid \u00fche p\u00e4eva, j\u00e4rgmisel p\u00e4eval oli t\u00f6\u00f6tajal vaba p\u00e4ev ning p\u00e4rast seda enam t\u00f6\u00f6le ei ilmunud.<\/em><\/li><li><em>P\u00f5hjus: t\u00f6\u00f6taja s\u00f5nul helistas t\u00f6\u00f6andja vabal p\u00e4eval ning s\u00fc\u00fcdistas t\u00f6\u00f6tajat CV-s olevate valeandmete edastamises.<\/em><\/li><li><em>Selle peale t\u00f6\u00f6taja solvus ning t\u00f6\u00f6le ta enam ei naasnud.<\/em><\/li><li><em>Sellest on m\u00f6\u00f6das kuu aega. N\u00fc\u00fcd v\u00f5ttis t\u00f6\u00f6andja esimest korda p\u00e4rast kuud aega t\u00f6\u00f6tajaga \u00fchendust ja kutsus t\u00f6\u00f6tajat t\u00f6\u00f6lepingut l\u00f5petama. T\u00f6\u00f6taja aga ei soovi minna avaldust kirjutama.<\/em><\/li><li><em>Mis juhtub, kui t\u00f6\u00f6taja ei l\u00e4he lepingut l\u00f5petama? Kas t\u00f6\u00f6andja saab ilma t\u00f6\u00f6taja allkirjata t\u00f6\u00f6lepingut l\u00f5petada? Kas t\u00f6\u00f6andjal on \u00f5igus n\u00f5uda t\u00f6\u00f6tajatalt h\u00fcvitist tegemata t\u00f6\u00f6 eest?<\/em><\/li><li><em>Samas on t\u00f6\u00f6tajale pakutud uut t\u00f6\u00f6d, kuhu ta uuel n\u00e4dalal t\u00f6\u00f6le kavatseb minna. Kas ta saab seda teha, kui vanas kohas pole t\u00f6\u00f6leping l\u00f5petatud?<\/em><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>T\u00f6\u00f6lepingu seaduse \u00a7 95 lg 1 kohaselt tuleb t\u00f6\u00f6leping \u00fcles \u00f6elda \u00fcles\u00fctlemisavalduse tegemisega ning see peab olema kirjalikku taasesitamist v\u00f5imaldavas vormis. Vastasel juhul on \u00fcles\u00fctlemine t\u00fchine.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">T\u00f6\u00f6taja peab j\u00e4rgima t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemise t\u00e4htaegu, mis tulenevad t\u00f6\u00f6lepingu seadusest. Katseajal v\u00f5ib t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles \u00f6elda 15-p\u00e4evase etteteatamisega ning kui katseaeg l\u00e4bi, siis 30-p\u00e4evase etteteatamisega. Kuna t\u00f6\u00f6taja pole lepingut \u00fcles \u00f6elnud, siis on t\u00f6\u00f6leping kehtiv.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kuna t\u00f6\u00f6taja ei ole t\u00f6\u00f6le ilmunud, kutsus t\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6tajat t\u00f6\u00f6lepingut l\u00f5petama ning viimane sellest keeldus, v\u00f5ib t\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles \u00f6elda erakorraliselt.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">T\u00f6\u00f6lepingu erakorraline \u00fcles\u00fctlemine v\u00f5ib toimuda t\u00f6\u00f6andja poolt siis, kui t\u00f6\u00f6tajast tuleneb m\u00f5juv p\u00f5hjus, mille t\u00f5ttu ei saa m\u00f5lemapoolseid huve j\u00e4rgides eeldada t\u00f6\u00f6suhte j\u00e4tkamist (TLS \u00a7 88 lg 1). Pikemat aega t\u00f6\u00f6le mitteilmumine kui oluline t\u00f6\u00f6lepingu rikkumine on m\u00f5juv p\u00f5hjus t\u00f6\u00f6lepingu erakorraliseks \u00fcles\u00fctlemiseks t\u00f6\u00f6andja poolt.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kui t\u00f6\u00f6taja on rikkunud t\u00f6\u00f6lepingust tulenevat kohustust, saab t\u00f6\u00f6andja kasutada v\u00f5la\u00f5igusseaduses etten\u00e4htud \u00f5iguskaitsevahendeid \u00fcksnes juhul, kui t\u00f6\u00f6taja on rikkumises s\u00fc\u00fcdi (TLS \u00a7 72). Kui t\u00f6\u00f6taja ei asu olulise p\u00f5hjuseta t\u00f6\u00f6le v\u00f5i lahkub t\u00f6\u00f6lt ette teatamata, on t\u00f6\u00f6andjal sel p\u00f5hjusel t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemise korral \u00f5igus n\u00f5uda kahju h\u00fcvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab t\u00f6\u00f6taja \u00fche kuu keskmisele t\u00f6\u00f6tasule (TLS \u00a7 74 lg 3).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Seega v\u00f5ib t\u00f6\u00f6andja n\u00f5uda t\u00f6\u00f6tajalt kahju h\u00fcvitamist, kui ta on lahkunud t\u00f6\u00f6lt ette teatamata v\u00f5i ei asunud t\u00f6\u00f6le ilma, et tal oleks selleks m\u00f5juv p\u00f5hjus.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">T\u00f6\u00f6taja saab minna uues kohas t\u00f6\u00f6le, st, et eelnev t\u00f6\u00f6leping ei muuda uut t\u00f6\u00f6lepingut t\u00fchiseks. Seadus ei kehtesta piiranguid, mitu t\u00f6\u00f6kohta saab inimesel olla. Seda saavad pooled reguleerida t\u00f6\u00f6lepinguga. Kui t\u00f6\u00f6tajal ei ole senise t\u00f6\u00f6andjaga kehtestatud piirangut, et kehtiva t\u00f6\u00f6lepingu olemasolu korral ei saa t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6tada kolmanda isiku juures, siis kehtiva t\u00f6\u00f6lepingu olemasolu ei takista t\u00f6\u00f6tajal uue lepingu s\u00f5lmimist.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kui palju on t\u00f6\u00f6tajal \u00f5igus pausidele 12-tunnise t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Meie t\u00f6\u00f6vahetuste pikkus on enamasti 12 tundi ja vahel tuleb ette isegi pikemaid t\u00f6\u00f6p\u00e4evi. T\u00f6\u00f6andja v\u00e4idab, et meil on \u00f5igus p\u00e4eva jooksul ainult 30-minutilisele l\u00f5unapausile ja rohkem pause pidada ei tohi. Kuidas sellesse v\u00e4itesse suhtuda?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Tulenevalt t\u00f6\u00f6lepingu seaduse (edaspidi TLS) \u00a7 47 lg 2 on kokkulepe, mille kohaselt ei ole t\u00f6\u00f6tajale pikema kui kuuetunnise t\u00f6\u00f6tamise kohta ette n\u00e4htud v\u00e4hemalt 30-minutilist t\u00f6\u00f6p\u00e4evasisest vaheaega t\u00fchine. Tegemist on t\u00f6\u00f6p\u00e4evasisese vaheaja miinimumtingimusega, seega on t\u00f6\u00f6andjal kohustus anda t\u00f6\u00f6tajale 30-minutiline vaheaeg v\u00e4hemalt kuuetunnise t\u00f6\u00f6tamise j\u00e4rel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kui tegemist on 12-tunnise t\u00f6\u00f6p\u00e4evaga, tuleb seaduse kohaselt t\u00f5epoolest t\u00f6\u00f6tajale ette n\u00e4ha \u00fcks 30-minutiline t\u00f6\u00f6p\u00e4evasisene vaheaeg. Kui aga tegemist on pikema kui 12-tunnise t\u00f6\u00f6p\u00e4evaga, siis tuleb t\u00f6\u00f6tajale vastava t\u00f6\u00f6p\u00e4eva sees tagada kaks 30-minutilist vaheaega. Seejuures on oluline m\u00e4rkida, et t\u00f6\u00f6andja ja t\u00f6\u00f6taja v\u00f5ivad, arvestades t\u00f6\u00f6 iseloomu, kokku leppida ka pikemas t\u00f6\u00f6p\u00e4evasiseses vaheajas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Samuti tuleb t\u00f6\u00f6andjal arvestada, et tulenevalt t\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse seaduse \u00a7 9 lg 3(1) peab t\u00f6\u00f6andja, suure f\u00fc\u00fcsilise v\u00f5i vaimse t\u00f6\u00f6koormuse, pikaajalises sundasendis t\u00f6\u00f6tamise v\u00f5i monotoonse t\u00f6\u00f6 puhul, v\u00f5imaldama t\u00f6\u00f6p\u00e4eva v\u00f5i t\u00f6\u00f6vahetuse jooksul t\u00f6\u00f6tajale vaheajad, mis arvestatakse t\u00f6\u00f6aja hulka. Seega olenevalt t\u00f6\u00f6 iseloomust n\u00e4eb seadus ette ka teatud erisused t\u00f6\u00f6p\u00e4evasiseste puhkeaegade osas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">T\u00e4iendavalt peame vajalikuks Teie t\u00e4helepanu juhtida asjaolule, et l\u00e4htuvalt TLS \u00a7 51 lg 1 on \u00fcldjuhul kokkulepe, mille kohaselt j\u00e4\u00e4b t\u00f6\u00f6tajale 24-tunnise ajavahemiku juures v\u00e4hem puhkeaega kui 11 tundi, t\u00fchine. Seega t\u00f6\u00f6p\u00e4eva maksimaalne pikkus v\u00f5ib olla 13 tundi. Seadus n\u00e4eb ette ka teatud erijuhud vastava puhkeaja piirangu kohaldamata j\u00e4tmiseks, kuid ka sel juhul tuleb anda t\u00f6\u00f6tajale vahetult p\u00e4rast t\u00f6\u00f6tamist t\u00e4iendavat puhkeaega v\u00f5rdselt 13 t\u00f6\u00f6tundi \u00fcletanud tundide arvuga.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas see on seaduslik, kui t\u00f6\u00f6andja uuest aastast maksab arstil k\u00e4imise korral \u00fcksnes kuni 16 tunni eest?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>T\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6korralduse reeglitesse lisanud muudatuse, kus vaba aja andmise ja h\u00fcvitamise kord TLS \u00a7 38 ja TLS \u00a7 42 alusel on tema poolt m\u00e4\u00e4ratud nii, et maksimaalne t\u00f6\u00f6ajast vabaks saadavate tundide arv on 16 tundi aasta jooksul. Need on siis tunnid, mis t\u00f6\u00f6andja \u00e4ra lubab ja kinni maksab arstil k\u00e4imise korral. \u00dclej\u00e4\u00e4nud \u00e4rak\u00e4imised tuleb tasa t\u00f6\u00f6tada. Hakkab see muudatus kehtima j\u00e4rgmise aasta jaanuarist. Kas see on seaduslik?&nbsp;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Minul on 3 last ning \u00e4rak\u00e4imisi tuleb palju rohkem. N\u00e4iteks sel aastal on tulnud k\u00e4ia arsti juures 11 korda \u00fchtekokku 30 tundi ja aasta pole veel l\u00e4bi. Siiani on t\u00f6\u00f6andja k\u00f5ik arstil k\u00e4imise tunnid kinni maksnud, miks ta ei peaks siis seda edaspidigi tegema?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>T\u00f6\u00f6 on 8-16.30. V\u00f5imaldatakse tunde ette ja j\u00e4rgi teha kell 6-8 ning 16.30-18. Aga minul k\u00e4ib \u00fcks laps lasteaias ning pean ta sinna viima ja sealt tooma ning seet\u00f5ttu ei sobi mulle varem t\u00f6\u00f6le minek ega ka \u00f5htul kauem t\u00f6\u00f6tamine. Abikaasa t\u00f6\u00f6tab v\u00e4lismaal ning suuremad lapsed on alles algkoolis, nii et ma nendega lapsehoidmisel arvestada ei saa.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Kuigi t\u00f6\u00f6taja p\u00f5hikohustuseks t\u00f6\u00f6suhtes on t\u00f6\u00f6 tegemine, mille eest makstakse ka tasu, on seaduses ette n\u00e4htud teatud erijuhud, millal t\u00f6\u00f6andja on kohustatud t\u00f6\u00f6tajale s\u00e4ilitama tema t\u00f6\u00f6tasu vaatamata sellele, et t\u00f6\u00f6d ei tehta. Olete \u00f5igesti toonud v\u00e4lja asjakohased seaduse s\u00e4tted \u2013 TLS \u00a7-d 38 ja 42. TLS \u00a7-de 38 ja 42 alusel on t\u00f6\u00f6tajal \u00f5igus m\u00f5lema poole huve arvestades n\u00f5uda vaba aja andmist ja keskmist t\u00f6\u00f6tasu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Nimetatud s\u00e4tete puhul on oluline m\u00f5istliku aja m\u00f5iste, mida hinnatakse iga \u00fcksikjuhtumi puhul eraldi. M\u00f5istlikkuse hindamisel arvestatakse \u00fcldtunnustatud p\u00f5him\u00f5tet, mille kohaselt m\u00e4\u00e4rab m\u00f5istlikkuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavap\u00e4rane hinnang, arvestades suhte olemust, eesm\u00e4rki, tavasid ja praktikat ning muid asjaolusid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">TLS \u00a7 38 kasutamine on \u00f5igustatud juhtudel, kus t\u00f6\u00f6taja ei saa t\u00f6\u00f6d takistavat olukorda lahendada t\u00f6\u00f6v\u00e4lisel ajal. Seega nii t\u00f6\u00f6taja, kui ka t\u00f6\u00f6andja peavad vaba aja n\u00f5udmisega v\u00f5i andmisega arvestama teise poole \u00f5igustatud huvisid. Nt on vaba aja n\u00f5udmine \u00f5igustatud olukorras, kus t\u00f6\u00f6taja laps haigestub ning tekib kiire vajadus arsti visiidile. Olukorras, kus laps nt haigestub pikemaks ajaks, siis on loomulikult t\u00f6\u00f6tajal m\u00f5istlikum v\u00f5tta haigusleht. T\u00f6\u00f6andja omalt poolt peab t\u00f6\u00f6aja korraldamisel kaaluma, kuidas saavutada k\u00f5ige parem ja efektiivsem t\u00f6\u00f6protsess t\u00f6\u00f6taja huve kahjustamata.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Eespool \u00f6eldut arvestades on t\u00f6\u00f6andja vastav t\u00f6\u00f6ajakorralduse muudatus k\u00f5ikide t\u00f6\u00f6tajate jaoks pigem seadusega vastuolus, kui koosk\u00f5las olev. M\u00f5istlikku aega tuleb igal konkreetsel juhul eraldi kindlaks m\u00e4\u00e4rata, arvestades eelk\u00f5ige ka t\u00f6\u00f6taja tervise v\u00f5i perekondlike kohustustega. Seega ei saa t\u00f6\u00f6andja kindlaks m\u00e4\u00e4rata k\u00f5ikide t\u00f6\u00f6tajate jaoks ainult \u00fchte sobivat m\u00f5istlikku aega, igat konkreetset juhtumit arvestamata.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas t\u00f6\u00f6andja omavoliline v\u00e4ljamakstavate t\u00f6\u00f6p\u00e4evade arvu k\u00e4rpimine on aluseks leping erakorraliselt \u00fcles \u00f6elda?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Kas t\u00f6\u00f6andja poolt omavoliline v\u00e4ljamakstavate t\u00f6\u00f6p\u00e4evade arvu k\u00e4rpimine on aluseks leping erakorraliselt \u00fcles \u00f6elda? T\u00f6\u00f6 on l\u00e4hetustega kuid t\u00f6\u00f6koht asub lepinguj\u00e4rgselt Eestis. Loogiliselt peaks palgaarvestus algama sellest hetkest, mil alustan t\u00f6\u00f6kohast l\u00e4hetusse minemist, aga t\u00f6\u00f6andja ei arvestanud l\u00e4hetusse minemise ja l\u00e4hetusest tulemise p\u00e4evi t\u00f6\u00f6aja hulka, mida ta on teinud eelnevalt ega andnud oma kavatsusest seda teha ka eelnevalt teada. Lisaks avaldas t\u00f6\u00f6andja sotsiaalv\u00f5rgustikus minu palgaandmeid, aga see juhtus aasta tagasi. Kas n\u00fc\u00fcd, aasta aega hiljem, on v\u00f5imalik esitada pretensioon ja kahjun\u00f5ue?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>T\u00f6\u00f6taja v\u00f5ib vastavalt t\u00f6\u00f6lepingu seaduse \u00a7 91 lg-le 1 ja 2 t\u00f6\u00f6lepingu erakorraliselt \u00fcles \u00f6elda m\u00f5juval p\u00f5hjusel v\u00f5i t\u00f6\u00f6andjapoolse kohustuse olulise rikkumisega, eelk\u00f5ige kui k\u00f5iki asjaolusid ja m\u00f5lemapoolset huvi arvestades ei v\u00f5i m\u00f5istlikult n\u00f5uda lepingu j\u00e4tkamist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">T\u00f6\u00f6lepingu seadus loeb oluliseks rikkumiseks, mis \u00f5igustab t\u00f6\u00f6lepingu erakorralist \u00fcles\u00fctlemist, t\u00f6\u00f6lepingu tingimuste muutmist ilma poolte kirjaliku kokkuleppeta. Seega, kui Teie t\u00f6\u00f6lepingus on s\u00e4testatud, et tasustamisele kuuluvad ka l\u00e4hetusse mineku ja tuleku p\u00e4ev, siis on see alus t\u00f6\u00f6lepingu erakorraliseks \u00fcles\u00fctlemiseks. T\u00f6\u00f6lepingut erakorraliselt \u00fcles \u00f6eldes, tuleb t\u00e4pselt \u00fcles\u00fctlemist p\u00f5hjendada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">TLS \u00a7 28 lg p 13 kohaselt ei tohi t\u00f6\u00f6andja avaldada t\u00f6\u00f6taja palgaandmeid ilma viimase n\u00f5usolekuta v\u00f5i seadusest tuleneva aluseta. Kaebus tuleks esitada m\u00f5istliku aja jooksul p\u00e4rast sellest teada saamist. Kui seda ei tehta, loetakse tegevusetust n\u00f5usolekuks. Ilmselt tuleb asuda seisukohale, et \u00fcks aasta hiljem on m\u00f5istlik aeg m\u00f6\u00f6dunud.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kui summeritud t\u00f6\u00f6aega pole kokku lepitud, siis kui palju ette peab teadma oma t\u00f6\u00f6ajakava?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Minu mure ja k\u00fcsimus selline: TLS \u00a7 6, l\u00f5ige 6 \u00fctleb: Kui t\u00f6\u00f6andja ja t\u00f6\u00f6taja lepivad kokku, et t\u00f6\u00f6aeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebav\u00f5rdselt (summeeritud t\u00f6\u00f6aeg), peab t\u00f6\u00f6andja lisaks k\u00e4esoleva seaduse \u00a7-s 5 nimetatule teatama t\u00f6\u00f6tajale t\u00f6\u00f6ajakava teatavaks tegemise tingimused.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Siit ongi mure \u2013 kas siis, kui summeritud t\u00f6\u00f6aega pole kokku lepitud (t\u00f6\u00f6lepingus vaid, et t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6tab t\u00e4ist\u00f6\u00f6ajaga, graafiku alusel jne), kas siis see n\u00f5ue t\u00f6\u00f6ajakava etteteatamisest ei kehti? Tean k\u00fcll ette oma t\u00f6\u00f6p\u00e4evi, aga mitte kellaaegu. Toon ka n\u00e4ite, et oleks kergem aru saada \u2013 31 oktoober oli t\u00f6\u00f6graafikus: 15 nov. t\u00f6\u00f6ajaks 8.00-19.00 ja 27 nov. t\u00f6\u00f6ajaks 8.00-19.30. T\u00e4na hommikul on tehtud muudatus: 15 nov. 8.00-23.30 ja 27 nov. 8-00.30.&nbsp;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Kui t\u00f6\u00f6andjaga r\u00e4\u00e4kisin, siis tema \u00fctles, et kuna me ei t\u00f6\u00f6ta summeeritud ajakava j\u00e4rgi, siis v\u00f5ibki ta nii teha. R\u00e4\u00e4kisin ka hea tava ja hea usu p\u00f5him\u00f5tetest, kuna praegune TLS ei anna (vist?) konkreetset aega, kui palju peab t\u00f6\u00f6taja oma t\u00f6\u00f6aega ette teadma. T\u00f6\u00f6andja \u00fctles, et see on k\u00fcllalt piisav ja m\u00f5istlik aeg. Mida teha? See pole ei esimene, ega ka mitte k\u00fcmnes kord, kui selline asi toimub. Mitte \u00fchtegi plaani ega kokkulepet ei saa enam \u00fchekski p\u00e4evaks teha, sest iial ei tea, millal mida uuesti muudetakse. Kas sellise asjaga on v\u00f5imalik minna t\u00f6\u00f6vaidlusesse, kui asi ei muutu?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Vastavalt t\u00f6\u00f6lepingu seaduse \u00a7 6 lg-le 6 kui t\u00f6\u00f6andja ja t\u00f6\u00f6taja lepivad kokku, et t\u00f6\u00f6aeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebav\u00f5rdselt (summeeritud t\u00f6\u00f6aeg), peab t\u00f6\u00f6andja lisaks TLS \u00a7-s 5 nimetatule teatama t\u00f6\u00f6tajale t\u00f6\u00f6ajakava teatavaks tegemise tingimused.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Summeeritud t\u00f6\u00f6aega rakendatakse sel juhul, kui t\u00f6\u00f6aeg jaguneb arvestusperioodil eba\u00fchtlaselt, st \u00fchel p\u00e4eval tund aega rohkem, teine p\u00e4ev tund aega v\u00e4hem. See faktiliselt on ka Teil summeeritud t\u00f6\u00f6aeg.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">T\u00f6\u00f6tajale t\u00f6\u00f6ajakava teatavaks tegemise tingimuste koostamisel tuleb l\u00e4htuda hea usu p\u00f5him\u00f5ttest. T\u00f6\u00f6tajal peab j\u00e4\u00e4ma piisavalt aega sellega tutvumiseks ning oma eraelu korraldamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Teile peaks t\u00f6\u00f6andja poolt olema kindlaks tehtud t\u00f6\u00f6ajakava teatavaks tegemise tingimused, st mitu p\u00e4eva peab muutustest ette teatama minimaalselt.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Vanas t\u00f6\u00f6lepingu seaduses oli t\u00f6\u00f6andjal kohustus muutustest ette teatada v\u00e4hemalt 5 p\u00e4eva. Hetkel kehtivas t\u00f6\u00f6lepingu seaduses t\u00f5epoolest pole sellist t\u00e4htaega s\u00e4testatud. Seega olekski tarvis saavutada t\u00f6\u00f6andja ja t\u00f6\u00f6taja vahel kindel kokkulepe, mis on minimaalne etteteatamise aeg muutustest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kui k\u00e4esolev k\u00fcsimus on esitatud viiendal novembril ning t\u00f6\u00f6andja andis samal p\u00e4eval teada muutustest, mis leiavad aset vastavalt k\u00fcmne ja kahek\u00fcmne kahe p\u00e4eva p\u00e4rast, siis tundub etteteatamise aeg pigem m\u00f5istlik olevat.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas mind t\u00f5esti vallandatakse, kui ma ei tule \u00fcletunde tegema, sest \u00fcletundide osas kokkulepet ei ole?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>T\u00f6\u00f6lepingu seadus \u00fctleb, et t\u00f6\u00f6andja v\u00f5ib t\u00f6\u00f6tajalt vastavalt hea usu p\u00f5him\u00f5ttele n\u00f5uda \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 tegemist ettev\u00f5ttega seotud etten\u00e4gematute asjaolude t\u00f5ttu. Meil aga on nii, et \u00fcletunnid on juba graafikusse sisse kirjutatud, novembris 21 ja detsembris lausa 43 \u00fcletundi. Leian, et see ei ole etten\u00e4gematu asjaolu, vaid t\u00e4iesti etteteadlikult koostatud t\u00f6\u00f6graafik. Kokkulepet \u00fcletundide osas ka pole. Kas mul on \u00f5igus keelduda neid tegemast? Selle kuu t\u00f6\u00f6tunnid saavad t\u00e4is juba 25 nov. T\u00f6\u00f6andja \u00fctleb, et vallandab, kui ma t\u00f6\u00f6le ei ilmu, kuna need on graafikus minu t\u00f6\u00f6p\u00e4evad. Neid kuid, kus \u00fcletunde pole, on vaid m\u00f5ni \u00fcksik kogu aastas. Lisan ka, et oleks selgem \u2013 summeeritud t\u00f6\u00f6aega meil ei ole. Mind huvitakski see, kuidas ma need \u00fcletunnid graafikust \u00e4ra saan, kui me pole selles t\u00f6\u00f6andjaga kokku leppinud, et ma \u00fcletunde teen \u00fcldse ja ma ka reaalselt t\u00f5esti ei soovi neid teha? Kui mul t\u00f5esti pole \u00f5igust j\u00e4tta t\u00f6\u00f6le ilmumata (eelnevalt ette teatades muidugi), kui tunnid on t\u00e4is, siis mis oleks veel lahendus?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Olete \u00f5igesti leidnud, et graafiku koostamisel lisades sinna ka juba \u00fcletunnit\u00f6\u00f6, siis pole tegu kindlasti erakorralise etten\u00e4gematu ja ajutise olukorraga. \u00dcldiselt on t\u00f5esti nii, et kui tegemist pole erakorralise olukorraga, siis ei pea t\u00f6\u00f6taja \u00fcletunde tegema.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Selleks, et need \u00fcletunnid \u00e4ra saada t\u00f6\u00f6graafikust, tuleks p\u00f6\u00f6rduda t\u00f6\u00f6andja poole soovitatavalt kirjalikku taasesitamist v\u00f5imaldavas vormis (nt e-maili teel). Kuna t\u00f6\u00f6andja on v\u00e4itnud, et vallandab Teid, kui t\u00f6\u00f6le ei ilmu, siis selleks tal alust ei ole, kui Te ei n\u00f5ustu tegema \u00fcletunnit\u00f6\u00f6d, mis pole etten\u00e4gematu, erakorraline ja ajutine.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Teie parima n\u00f5ustamise tagamiseks oleks meie juristidel vaja eelnevalt tutvuda Teie t\u00f6\u00f6lepinguga ning seej\u00e4rel v\u00f5iksime aidata Teid koostada korrektne p\u00f6\u00f6rdumine t\u00f6\u00f6andja poole.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas konfidentsiaalsusleping, millega keelatakse konkurendi juures t\u00f6\u00f6tamine 3 aasta jooksul, on \u00f5igusp\u00e4rane?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Kas t\u00f6\u00f6taja ja t\u00f6\u00f6andja vahel s\u00f5lmitud konfidentsiaalsusleping, mille alusel keelatakse t\u00f6\u00f6tajal konkurendi juures t\u00f6\u00f6tamine 3 aasta jooksul peale t\u00f6\u00f6lt lahkumist on \u00f5igusp\u00e4rane? Konfidentsiaaluslepingu j\u00e4rgi makstakse t\u00f6\u00f6tajale ka konfidentsiaalsustasu, mis t\u00f6\u00f6lt lahkumise hetkel v\u00f5ib v\u00f5i ei v\u00f5i olla makstud. Kas konfidentsiaalsustasu maksmine v\u00f5i mittemaksmine v\u00f5ib m\u00f5jutada konfidentsiaalsuslepingu kehtivust?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>T\u00f6\u00f6taja ja t\u00f6\u00f6andja vahel v\u00f5ib olla s\u00f5lmitud konkurentsipiirangu kokkulepe, mis kujutab endast kohustust mitte t\u00f6\u00f6tada t\u00f6\u00f6andja konkurendi juures v\u00f5i mitte tegutseda t\u00f6\u00f6andjaga samal majandus- v\u00f5i kutsetegevuse alal (t\u00f6\u00f6lepingu seadus \u00a7 23 lg 1). Faktiliselt on tegu Teil konkurentsipiirangu kokkuleppega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Siinkohal tuleb kohe v\u00e4lja tuua see, et t\u00f6\u00f6lepingu seadus keelab lepingupooltel \u00f5iguste ja kohustuste ning vastutuse kohta s\u00e4testatust t\u00f6\u00f6taja kahjuks k\u00f5rvale kalduda, v\u00e4lja arvatud juhul, kui t\u00f6\u00f6taja kahjuks k\u00f5rvalekalduva kokkuleppe v\u00f5imalus on t\u00f6\u00f6lepingu seaduses etten\u00e4htud (TLS \u00a7 2).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">TLS \u00a7 24 lg 1 p 4 s\u00e4testab maksimaalseks pikkuseks konkurentsipiirangul \u00fche aasta. Kui pooled on kokku leppinud pikemas konkurentsipiirangus kui \u00fcks aasta, on tegu t\u00fchise kokkuleppega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Leping, millega keelatakse Teil konkurendi juures t\u00f6\u00f6tamine 3 aasta jooksul p\u00e4rast t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5ppemist, ei ole \u00f5igusp\u00e4rane, kuna kaldub t\u00f6\u00f6taja kahjuks k\u00f5rvale t\u00f6\u00f6lepingu seaduses s\u00e4testatust. Seega on tegu t\u00fchise kokkuleppega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">T\u00f6\u00f6andja peab konkurentsipiirangu korral maksma t\u00f6\u00f6tajale ka m\u00f5istlikku h\u00fcvitist. H\u00fcvitist konkurentsipiirangu eest tuleb tasuma hakata t\u00f6\u00f6tajale p\u00e4rast t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5ppemist vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele kas \u00fchekordse maksena v\u00f5i perioodiliste maksetena.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas palgap\u00e4eva kuup\u00e4eva v\u00f5ivad t\u00f6\u00f6andja ja t\u00f6\u00f6taja kokku leppida v\u00f5i kehtestab selle TLS?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>T\u00f6\u00f6taja soovib saada eelmise kuu eest t\u00f6\u00f6tasu j\u00e4rgneva kuu 20-dal kuup\u00e4eval. Kas see on seadusega lubatud ja piisab, et kirjutada vastav kuup\u00e4ev t\u00f6\u00f6lepingusse? Millele tuleks veel t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata t\u00f6\u00f6andja seisukohast?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>T\u00f6\u00f6lepingu seadus ei s\u00e4testa kindlat kuup\u00e4eva palga maksmiseks. Praktikas makstakse palka t\u00f6\u00f6andja poolt m\u00e4\u00e4ratud kuup\u00e4eval iga kuu, kuid kokkuleppel t\u00f6\u00f6tajaga v\u00f5ib selles ka teistega v\u00f5rreldes erinevalt kokkuleppida. Seega on palga maksmine 20-ndal kuup\u00e4eval seadusega lubatud ning piisab, kui kirjutada vastav kuup\u00e4ev t\u00f6\u00f6lepingusse.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas \u00fche tunni \u00f6\u00f6t\u00f6\u00f6 eest tuleb anda vaba aega \u00fcks tund v\u00f5i 1,25 tundi nagu on \u00f6\u00f6t\u00f6\u00f6 tasu koefitsient?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>T\u00f6\u00f6l on tekkinud keeruline olukord, mida lahendada ei oska. T\u00f6\u00f6tan graafiku alusel ja tekib ka \u00f6\u00f6tunde. T\u00f6\u00f6tasuks on kuupalk, mis ei sisalda tasu \u00f6\u00f6sel t\u00f6\u00f6tatud tundide eest. Need tuleks siis kokkuleppe kohaselt h\u00fcvitada lisa vaba aja andmisega. Ei oska aga kusagilt leida, kuidas oleks arvestus \u00f5ige. TLS \u00fctleb \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 kohta selgelt, et vaba aega tuleb \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 ajaga v\u00f5rdses ulatuses, kuigi tasustamine rahas on 1,5 kordselt. \u00d6\u00f6t\u00f6\u00f6 tasustamine rahas on 1,25, vaba aja kohta aga m\u00e4rge puudub. T\u00f6\u00f6andja v\u00e4idab, et iga \u00f6\u00f6tunni kohta saan 15 minutit lisa vaba aega, ehk siis 0,25 osa \u00fchest tunnist. Kui \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 rahaline ja vaba aja protsent ei ole sama, kas \u00f6\u00f6t\u00f6\u00f6 oma siis on? Seda enam, kui m\u00f5elda, et \u00f6\u00f6t\u00f6\u00f6 on terviseriskiga t\u00f6\u00f6tajale siiski mingil m\u00e4\u00e4ral (juhul, kui t\u00f6\u00f6tame \u00f6\u00f6sel, kujuneb t\u00f6\u00f6p\u00e4ev 16-, isegi 22 tunni pikkuseks) ja on p\u00e4ris kurnav.&nbsp;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Huvitakski just see, et kui \u00f6\u00f6t\u00f6\u00f6 kohta TLS-s vaba aja m\u00e4rget kirjas pole, kas siis tuleks hoopis l\u00e4htuda \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 v\u00f5rdlusest?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>T\u00f6\u00f6lepingu seadus s\u00e4testab, et vaba aega antakse t\u00f6\u00f6tajale kas \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 tegemisel, kui ei ole kokku lepitud, et \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 h\u00fcvitatakse rahas, v\u00f5i kui on t\u00f6\u00f6taja ja t\u00f6\u00f6andja vahel saavutatud kokkuleppe, mille kohaselt h\u00fcvitatakse \u00f6\u00f6ajal v\u00f5i riigip\u00fchal tehtav t\u00f6\u00f6 t\u00e4iendava vaba aja andmisega (TLS \u00a7 44 lg 6 ja \u00a7 45 lg 3). Kui aga kokkulepet pole saavutatud ning t\u00f6\u00f6andja omal algatusel asendab t\u00f6\u00f6tasu vaba aja andmisega, siis on ta kohustatud maksma Teile 1,25-kordset t\u00f6\u00f6tasu \u00f6\u00f6ajal tehtud t\u00f6\u00f6 eest (TLS \u00a7 45 lg 1).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kuna seadus esmaselt n\u00e4eb ette \u00f6\u00f6t\u00f6\u00f6 tegemise eest t\u00e4iendava tasu maksmist, siis \u00f6\u00f6t\u00f6\u00f6 tegemise eest vaba aja andmisega h\u00fcvitamine on poolte kokkuleppe k\u00fcsimus, mitte kohustus. See annab pooltele v\u00f5imaluse leppida kokku, kuidas h\u00fcvitatakse \u00f6\u00f6t\u00f6\u00f6 tegemist vaba ajaga, mis t\u00e4hendab, et t\u00f6\u00f6andja poolt pakutud variandiga mitten\u00f5ustumisel on t\u00f6\u00f6tajal \u00f5igus keelduda t\u00f6\u00f6andja pakkumisest (s.o iga \u00f6\u00f6tunni kohta saate 15 minutit lisa vaba aega) ning n\u00f5uda 1,25-kordset t\u00f6\u00f6tasu \u00f6\u00f6ajal tehtud t\u00f6\u00f6 eest.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Mida teha kui iga kuu tekib \u00fcletunde ja t\u00f6\u00f6andja ei anna selle kompenseerimiseks vaba aega?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>T\u00f6\u00f6 toimub graafiku alusel, p\u00e4evade pikkused erinevad. T\u00f6\u00f6lepingus puudub m\u00e4rge summeeritud t\u00f6\u00f6aja arvestuse kohta. On vaid, et t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6tab t\u00e4ist\u00f6\u00f6ajaga ja graafiku alusel, kindla kuupalgaga. Oktoobris on tekkinud aga 15 \u00fcletundi, mida ei tasustata rahas. Hetke seisuga on juba ka novembri graafik teada ja seal on tunde 174, kuigi normtunnid on 168. Detsembris aga tunde broneerituna graafikusse hetkel juba 163, kuigi dets. normtunnid on 149 ainult. Sellest j\u00e4reldatuna ei saa ma oma \u00fcletunde vabas ajas k\u00e4tte ka ei novembris ega detsembris. Vastupidi, neid lisandub veel juurdegi ja kuu k\u00e4igus ehk rohkemgi veel, kui hetkel teada. T\u00f6\u00f6andja vastab selle peale, et kuna meil oli suvel tunde v\u00e4hem, siis n\u00fc\u00fcd v\u00f5ibki \u00fcle olla. Ei tahaks aga sellega n\u00f5us olla, kuna seaduse j\u00e4rgi vist peaks ju olema nii, et selleks, et niimoodi \u00fcldse t\u00f5sta tunde \u00fchest kuust teise peaks olema kokku lepitud summeeritud t\u00f6\u00f6aja arvestus, koos perioodi pikkusega. Viimane aga vist on k\u00f5ige pikem ju 4 kuud (t\u00f6\u00f6tan kultuuri ja vabaaja asutuses), nii et suvist aega ei saaks hetkel nagunii arvesse v\u00f5tta. Vestlused t\u00f6\u00f6andjaga pole tulemusi andnud, tema vastus on, et alati v\u00f5ib minna ju sinna, kus rohkem meeldib. Mida ette v\u00f5tta?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Tulenevalt t\u00f6\u00f6lepingu seaduse (TLS) \u00a7 6 l\u00f5ikest 6 saavad t\u00f6\u00f6andja ja t\u00f6\u00f6taja kokku leppida t\u00f6\u00f6aja summeerimises, mille t\u00f5ttu v\u00f5ivad t\u00f6\u00f6tunnid arvetusperioodi jooksul jaotuda erinevalt. T\u00f6\u00f6aja summeerimine eeldabki justnimelt vastavas osas kokkuleppe s\u00f5lmimist (t\u00f6\u00f6lepingus fikseerimist) ning t\u00f6\u00f6andja peab t\u00f6\u00f6tajale teada andma arvestusperioodi pikkuse (mis \u00fcldjuhul v\u00f5ib olla kuni neli kuud), kokkulepitud t\u00f6\u00f6tunnid, koostama t\u00f6\u00f6ajakava ning teatama t\u00f6\u00f6tajale t\u00f6\u00f6ajakava teatavaks tegemise tingimused. Summeeritud t\u00f6\u00f6aja arvestust kasutataksegi eelk\u00f5ige siis, kui t\u00f6\u00f6tamine toimub graafiku alusel, mille puhul t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6aja jaotus arvestusperioodis ei ole \u00fchtlane.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Siiski olenemata asjaolust, et summeeritud t\u00f6\u00f6aja arvestuse puhul v\u00f5ivad t\u00f6\u00f6tunnid arvestusperioodi jooksul jaguneda eba\u00fchtlaselt, peab arvestusperioodi l\u00f5puks t\u00f6\u00f6taja poolt t\u00f6\u00f6tatud keskmine t\u00f6\u00f6tundide arv olema 40 tundi n\u00e4dalas (kui pole teisiti kokku lepitud). Samuti peab t\u00f6\u00f6andja kinni pidama TLS-st tulenevatest t\u00f6\u00f6aja \u00fcldistest piirangutest ning tagama t\u00f6\u00f6tajale etten\u00e4htud puhkeaja.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Mis puudutab \u00fcletunnit\u00f6\u00f6d, siis t\u00f6\u00f6andja kohustus on esmalt saavutada \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 tegemiseks t\u00f6\u00f6tajaga kokkulepe (kui ei ole t\u00e4idetud eeldused \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 n\u00f5udmiseks) ning \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 tegemisel h\u00fcvitada see t\u00f6\u00f6tajale vaba aja andmisega \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 ajaga v\u00f5rdses ulatuses, kui ole kokku lepitud \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 h\u00fcvitamist rahas (TLS \u00a7 44 lg 6).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">T\u00f6\u00f6andjal on v\u00f5imalik n\u00f5uda t\u00f6\u00f6tajalt \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 tegemist ainult teatud erandjuhtudel nagu n\u00e4iteks ettev\u00f5ttega seotud erandlike etten\u00e4gematute ajutiste asjaolude t\u00f5ttu, eelk\u00f5ige kahju tekkimise \u00e4rahoidmiseks. Seega ei saa tegemist olla p\u00fcsiva lahendusega t\u00f6\u00f6korralduses. K\u00e4esoleva k\u00fcsimuse lahendamiseks soovitame Teil esmalt oma p\u00f6\u00f6rdumised t\u00f6\u00f6andja poole teha kirjalikult taasesitamist v\u00f5imaldavas vormis (nt e-kirja teel). Juhul kui nimetatu tulemust ei anna, on Teil v\u00f5imalus p\u00f6\u00f6rduda nii t\u00f6\u00f6vaidluskomisjoni kui ka kohtu poole. K\u00fcll aga tuleb siinkohal arvestada, et k\u00f5nealuste institutsioonide poole p\u00f6\u00f6rdumiseks oleks m\u00f5istlik alles hoida igasugune t\u00f5endusmaterjal, mis n\u00e4itab, et olete teinud \u00fcletunnit\u00f6\u00f6d, olete vastavas k\u00fcsimuses p\u00f6\u00f6rdunud (korduvalt) t\u00f6\u00f6andja poole, kuid sellest hoolimata ei ole saanud tehtud \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 eest tasu (v\u00f5i vaba aega). Seega hoidke alles nii kirjalikud p\u00f6\u00f6rdumised t\u00f6\u00f6andja poole kui ka k\u00f5ik t\u00f6\u00f6graafikud, mis n\u00e4itavad tehtud \u00fcletunde juhuks kui antud k\u00fcsimust ei ole v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6andjaga kohtuv\u00e4liselt lahendada.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas t\u00f6\u00f6andja saab keelduda \u00f5ppepuhkuse tasustamisest, kui k\u00f5rghariduse omandamine ei ole seotud tehtava t\u00f6\u00f6ga?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Omandan kaug\u00f5ppes rakenduslikku k\u00f5rgharidust ning valitud eriala ei ole seotud minu praeguse t\u00f6\u00f6ga. T\u00f6\u00f6andja lubas mind \u00f5ppepuhkusele, kuid t\u00f6\u00f6tasu laekumisel m\u00e4rkasin, et \u00f5ppepuhkusel viibitud aja eest keskmist t\u00f6\u00f6tasu ei makstud. T\u00f6\u00f6andja keeldus \u00f5ppepuhkuse tasu maksmast, tuues p\u00f5hjuseks, et ei ole huvitatud minu \u00f5pingutest ning sunnib n\u00fc\u00fcd mind \u00f5ppepuhkuse avalduse asendama palgata puhkuse avaldusega. Kas t\u00f6\u00f6andja saab keelduda \u00f5ppepuhkusel viibitud ajal keskmise t\u00f6\u00f6tasu maksmisest ning kuidas peaksin k\u00e4ituma?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>\u00d5ppepuhkuse andmist t\u00f6\u00f6tajale reguleerib t\u00e4iskasvanute koolituse seadus (T\u00e4KS). Nimelt, t\u00f6\u00f6tajal on \u00f5igust saada \u00f5ppepuhkust \u00fches kalendriaastas 30 kalendrip\u00e4eva (T\u00e4KS \u00a7 8 lg 2). Tasemekoolitusega ja t\u00f6\u00f6alase koolitusega seotud \u00f5ppepuhkuse ajal makstakse t\u00f6\u00f6tajale keskmist t\u00f6\u00f6tasu 20 kalendrip\u00e4eva eest (T\u00e4KS \u00a7 8 lg 3).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Koolitused jagunevad vastavalt T\u00e4KS \u00a7 3 lg 1 kolmeks: tasemekoolitus, t\u00f6\u00f6alane koolitus ja vabahariduslik koolitus.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Tasemekoolitus v\u00f5imaldab mittestatsionaarses \u00f5ppes v\u00f5i eksternina omandada p\u00f5hiharidust ja \u00fcldkeskharidust, \u00f5ppida kutse\u00f5ppe taseme\u00f5ppes mittestatsionaarses \u00f5ppes ja osakoormusega v\u00f5i eksternina omandada k\u00f5rgharidust ( T\u00e4KS \u00a7 3 lg 2).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kuna rakenduslik k\u00f5rgharidus kuulub samuti T\u00e4KS \u00a7 3 lg 2 m\u00f5istes tasemekoolituse alla, siis on t\u00f6\u00f6andjal kohustus tasu maksta 20 kalendrip\u00e4eva eest \u00fche kalendriaasta jooksul.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">K\u00e4esoleval juhul peaksite juhtima t\u00f6\u00f6andja t\u00e4helepanu (soovitavalt e-kirja teel) sellele, et ta siiski seaduse j\u00e4rgi peaks tasuma Teile \u00f5ppepuhkuse eest tasu. Kui ta aga siiski keeldub, on Teil \u00f5igus p\u00f6\u00f6rduda nii maakohtu kui ka t\u00f6\u00f6vaidluskomisjoni poole.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Mida teha, kui \u00fclemus s\u00f5imab ja isegi helistab vabadel p\u00e4evadel, et t\u00f6\u00f6alaseid etteheiteid teha?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Ei l\u00e4he p\u00e4evagi, kui t\u00f6\u00f6l \u00fclemus ei s\u00f5ima, m\u00f5nita ega h\u00e4\u00e4lt ei t\u00f5sta. Pole vahet, mis ajal ja mis situatsioonis, ka klientide juuresolekul. Plaanin juba vahetada t\u00f6\u00f6kohta, kuid kuni uue leidmiseni tuleb hakkama saada. Vabadel p\u00e4evadel helistab ja s\u00f5imab, siis telefoni teel, p\u00f5hjuseks siis, et mis k\u00f5ik sinu t\u00f6\u00f6l oldud p\u00e4eval valesti oli. Vahet pole, kas oled s\u00fc\u00fcdi v\u00f5i ei. Kui telefoni ei v\u00f5ta, siis sellest saab veel omakorda probleem. Mida teha?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Vastavalt t\u00f6\u00f6lepingu seaduse \u00a7 91 lg 2 p-le 1 v\u00f5ite Te t\u00f6\u00f6lepingu erakorraliselt \u00fcles \u00f6elda, kui t\u00f6\u00f6andja on kohelnud t\u00f6\u00f6tajat ebav\u00e4\u00e4rikalt v\u00f5i \u00e4hvardanud sellega v\u00f5i lubanud seda teha kaast\u00f6\u00f6tajatel v\u00f5i kolmandatel isikutel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kui t\u00f6\u00f6leping on t\u00f6\u00f6taja poolt erakorraliselt \u00fcles \u00f6eldud t\u00f6\u00f6andja olulise kohustuse rikkumise t\u00f5ttu, on t\u00f6\u00f6tajal \u00f5igus saada h\u00fcvitist kolme kuu keskmise t\u00f6\u00f6tasu ulatuses ning samuti ka kasutamata j\u00e4\u00e4nud p\u00f5hipuhkuse rahas (TLS \u00a7-id 71 ja 100 lg 4).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Et t\u00f6\u00f6lepingut erakorraliselt \u00fcles \u00f6elda, tuleb teisele poolele esitada \u00fcles\u00fctlemisavaldus, mis peab olema taasesitamist v\u00f5imaldavas vormis (TLS \u00a7 95 lg 1). T\u00f6\u00f6taja peab t\u00f5endama erakorralist \u00fcles\u00fctlemist (TLS \u00a7 95 lg 2), st, et Teil peavad olemas olema t\u00f5endid, mis n\u00e4itavad t\u00f6\u00f6andjapoolset j\u00e4tkuvat kohustuste rikkumist. T\u00f5endiks v\u00f5ivad olla nii telefonik\u00f5nede lindistused kui ka tunnistajad, kes on neid s\u00fcndmusi pealt n\u00e4inud. Kindlasti tuleks avalduses ka p\u00f5hjendada, miks Te t\u00f6\u00f6lepingu erakorraliselt \u00fcles \u00fctlete.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas ma t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamisel puhkusetasu ei saagi, kui olen aasta puhkuse \u00e4ra kasutanud?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Soovin l\u00f5petada t\u00f6\u00f6lepingu ja samas l\u00f5pparvega koos ka puhkusetasu saada, aga segadust tekitab see, kas kasulikum oleks t\u00f6\u00f6leping l\u00f5petada praegu v\u00f5i uuel aastal.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Olen t\u00f6\u00f6tanud oma t\u00f6\u00f6kohal kuskil 5 aastat. Jaanuari alguses sai \u00e4ra kasutatud kogu aasta puhkus (natukene \u00fcle kuu aja). N\u00fc\u00fcd peaks uus puhkus algama samuti jaanuaris, aga kui ma soovin praegu t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petada, kas siis puhkusetasu j\u00e4\u00e4b saamata kuna olen kasutanud \u00e4ra kogu aastase puhkuse?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Vastavalt t\u00f6\u00f6lepingu seaduse \u00a7-le 71 on t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5ppemisel t\u00f6\u00f6andja kohustatud h\u00fcvitama t\u00f6\u00f6tajale kasutamata j\u00e4\u00e4nud aegumata p\u00f5hipuhkuse rahas. P\u00f5hipuhkust antakse t\u00f6\u00f6tatud aja j\u00e4rgi (TLS \u00a7 68 lg 1).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Puhkusep\u00e4evi arvestatakse selle j\u00e4rgi, et t\u00f6\u00f6tajal on \u00f5igus \u00fche kalendriaasta (365 p\u00e4eva) jooksul saada 28 kalendrip\u00e4eva puhkust. See t\u00e4hendab, et liidetakse t\u00f6\u00f6tatud kuude kalendrip\u00e4evad kokku ja jagatakse 365-ga ning korrutatakse 28-ga. Selle tulemusel saadakse h\u00fcvitamisele kuuluv puhkusep\u00e4evade arv.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Seega, kui Te kasutasite jaanuaris \u00e4ra k\u00e4esoleva aasta (2013) puhkuse, siis kasutamata puhkust Teil praegu ei ole. Puhkusetasud selle aja eest olete Te k\u00e4tte saanud. Juhul, kui Te l\u00f5petate praegu t\u00f6\u00f6lepingu tekib t\u00f6\u00f6andjal Teie vastu aga tagasin\u00f5ude\u00f5igus puhkusep\u00e4evade eest, mis Teile v\u00e4lja maksti aga mida Te v\u00e4lja ei olnud teeninud. Kui Te aga soovite lepingu l\u00f5petada uuel aastal, siis peab t\u00f6\u00f6andja Teile v\u00e4lja maksma v\u00e4lja teenitud (mitte kogu aasta) kasutamata puhkusetasud.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas viimasel t\u00f6\u00f6p\u00e4eval minu poolt kliendile tekitatud kahju t\u00f5ttu saab t\u00f6\u00f6andja l\u00f5pparvest kinni pidada?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>L\u00f5petasin t\u00f6\u00f6andjaga lepingu katseajal t\u00f6\u00f6andjaga kokkuleppele j\u00f5udes viie p\u00e4evase etteteatamise t\u00e4htajaga. Viimasel p\u00e4eval juhtus aga \u00f5nnetus, kus sai kogemata kannatada minu s\u00fc\u00fcl kliendi vara. Siit k\u00fcsimus, kas t\u00f6\u00f6andjal on \u00f5igus pidada kinni minu t\u00f6\u00f6tasu, kuni selgub selle kliendi vara remondi maksumus v\u00f5i tuleb tal minu teenitud t\u00f6\u00f6tasu v\u00e4lja maksta ja alles siis esitada mulle n\u00f5ue remondit\u00f6\u00f6de maksumusele (eksisteerib ka suur v\u00f5imalus, et remondi maksab kinni kindlustus)? Samas on minu ja t\u00f6\u00f6andja vahel s\u00f5lmitud ka t\u00e4ielik materiaalse vastutuse leping, mis h\u00f5lmab k\u00fcll t\u00f6\u00f6andja vara jms. t\u00f6\u00f6andjale p\u00f5hjustatud kahjude eest, kuid kus pole s\u00f5nagi juttu kliendi varast. Lisaks pole mind t\u00f6\u00f6andja poolt tutvustatud lepingus viidatud ametijuhendiga.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Kui t\u00f6\u00f6taja vastutab kolmandale isikule t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmise k\u00e4igus tekitatud kahju eest, peab t\u00f6\u00f6andja vabastama t\u00f6\u00f6taja kahju h\u00fcvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise t\u00e4itma (TLS \u00a7 76 lg 1). T\u00f6\u00f6andja v\u00f5ib n\u00f5uda nimetatud kahju h\u00fcvitamist (TLS \u00a7 76 lg 2).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kuna olete s\u00fc\u00fcdi kliendi vara kahjustamises, siis vastutab Teie eest kliendi ees seaduse j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6andja, kes peab ka kliendile h\u00fcvitama Teie poolt tekitatud kahju.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">T\u00f6\u00f6andjal on \u00f5igus tasaarvestust teha ainult Teie kirjalikul taasesitamist v\u00f5imaldaval n\u00f5usolekul (TLS \u00a7 78 lg 1). Omaalgatuslikult t\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6tasust ei tohi midagi kinni pidada. Kui t\u00f6\u00f6andja on seda teinud, siis on tema tegu \u00f5igusvastane. T\u00f6\u00f6andjal pole \u00f5igust kinni pidada Teie t\u00f6\u00f6tasu, kui Te pole talle andnud sellekohast n\u00f5usolekut.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">T\u00f6\u00f6andjal on \u00f5igus Teie k\u00e4est n\u00f5uda kahju h\u00fcvitamist. Selleks, et midagi n\u00f5uda saaks, on vaja \u00e4ra oodata remondi maksumus ning seej\u00e4rel see Teile esitada, et saaksite h\u00fcvitada tekitatud kahju t\u00f6\u00f6andjale. K\u00e4esoleval juhul oleks t\u00f6\u00f6andja pidanud Teile v\u00e4lja maksma teenitud t\u00f6\u00f6tasu selleks etten\u00e4htud t\u00e4htajal. Iga viivituses olnud p\u00e4eva eest saate n\u00f5uda viivistasu seaduses s\u00e4testatud suuruses.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Mida peaksin tegema, kui t\u00f6\u00f6andja ei ole maksnud l\u00f5pparvet (l\u00f5petasin lepingu t\u00f6\u00f6andja rikkumise t\u00f5ttu)?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>T\u00f6\u00f6taja \u00fctles t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles t\u00f6\u00f6andja rikkumise t\u00f5ttu (p\u00f5hjendustega, t\u00f5endatud erinevate dokumentidega) ning lahkus t\u00f6\u00f6lt samal p\u00e4eval. T\u00f6\u00f6andja ei ole maksnud t\u00f6\u00f6tajale l\u00f5pparvet, saamataj\u00e4\u00e4nud puhkusetasu ega 3 kuu h\u00fcvitist. Mida peab t\u00f6\u00f6taja edasi tegema ning millise aja jooksul? T\u00f6\u00f6andja saab seda \u00fcles\u00fctlemist vaidlustada ja t\u00f5en\u00e4oliselt teeb seda \u2013 kas t\u00f6\u00f6taja peaks seda ootama (kui kaua) v\u00f5i enne tegutsema?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>T\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5ppemisel muutuvad sissen\u00f5utavaks k\u00f5ik t\u00f6\u00f6suhtest tulenevad n\u00f5uded, seega peaks t\u00f6\u00f6andja tasuma maksmisele kuuluvad h\u00fcvitised samal p\u00e4eval, millal on l\u00f5ppenud t\u00f6\u00f6leping (t\u00f6\u00f6lepingu seadus (TLS) \u00a7 84 lg 1). Sissen\u00f5utavaks muutumise ajahetke eiramise tagaj\u00e4rjeks rahaliste n\u00f5uete puhul on viivise kulgema hakkamine. TLS \u00a7 100 reguleerib t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemisel makstavaid h\u00fcvitisi. TLS \u00a7 100 lg 4 t\u00e4psustab, et kui t\u00f6\u00f6taja \u00fctleb t\u00f6\u00f6lepingu erakorraliselt \u00fcles p\u00f5hjusel, et t\u00f6\u00f6andja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab t\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6tajale h\u00fcvitist t\u00f6\u00f6taja kolme kuu keskmise t\u00f6\u00f6tasu ulatuses. Kohus v\u00f5i t\u00f6\u00f6vaidluskomisjon v\u00f5ib h\u00fcvitise suurust muuta, arvestades t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemise asjaolusid ja m\u00f5lema poole huvisid. H\u00fcvitamisele kuulub ka kasutamata j\u00e4\u00e4nud puhkus, mis h\u00fcvitatakse rahas (TLS \u00a7 79).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">T\u00f6\u00f6andjal on t\u00f5esti v\u00f5imalus lepingu \u00fcles\u00fctlemine vaidlustada. Tal on aega esitada hagi kohtule v\u00f5i avaldus t\u00f6\u00f6vaidluskomisjonile \u00fcles\u00fctlemisavalduse t\u00fchisuse tuvastamiseks TLS \u00a7 105 lg 1 j\u00e4rgi 30 kalendrip\u00e4eva alates \u00fcles\u00fctlemiseavalduse saamisest. Ja siinkohal tuleb arvestada, et seadusliku aluseta v\u00f5i seaduse n\u00f5uetele mittevastav t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemine ei ole automaatselt t\u00fchine, vaid selle t\u00fchisuse tuvastamiseks tuleb p\u00f6\u00f6rduda t\u00f6\u00f6vaidluskomisjoni v\u00f5i kohtu poole. T\u00f6\u00f6taja v\u00f5ib oma n\u00f5uded esitada nii kohtule kui ka t\u00f6\u00f6vaidluskomisjonile ning selleks ei pea otseselt \u00e4ra ootama t\u00f6\u00f6andja poolset \u00fcles\u00fctlemisavalduse vaidlustamist. Samas oleks m\u00f5istlik enne kohtu v\u00f5i t\u00f6\u00f6vaidluskomisjoni poole p\u00f6\u00f6rdumist, v\u00f5tta t\u00f6\u00f6andjaga kirja teel \u00fchendust ning paluda selgitust saamata j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6tasu\/h\u00fcvitiste maksmata j\u00e4tmise kohta. Juhul, kui t\u00f6\u00f6andja nimetatud p\u00f6\u00f6rdumisele m\u00f5istliku aja jooksul ei vasta v\u00f5i keeldub l\u00f5pparve tasumisest\/h\u00fcvitise maksmisest, on seej\u00e4rel v\u00f5imalik p\u00f6\u00f6rduda kohtu v\u00f5i t\u00f6\u00f6vaidluskomisjoni poole. Aega on erakorralisel \u00fcles\u00fctlemisel t\u00f6\u00f6taja poolt, kui t\u00f6\u00f6andja on oluliselt lepingut rikkunud, makstava h\u00fcvitise n\u00f5ude esitamiseks neli kuud alates \u00fcles\u00fctlemiseavalduse esitamisest (individuaalse t\u00f6\u00f6vaidluse lahendamise seadus (ITVS) \u00a7 6 lg 1). Kui aga on saamata t\u00f6\u00f6tasu, siis sellekohase n\u00f5ude aegumist\u00e4htaeg on kolm aastat alates \u00fcles\u00fctlemiseavalduse esitamisest (ITVS \u00a7 6 lg 3).<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kuidas tasustatakse \u00f6\u00f6sel toimuv \u00fcletunnit\u00f6\u00f6?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Vastavalt t\u00f6\u00f6lepinguseadusele tuleb \u00fcletunnit\u00f6\u00f6d tasustada (v\u00f5i ka anda selle eest vaba aega) 1,5-kordselt; t\u00f6\u00f6d riigip\u00fchadel 2-kordselt ja \u00f6\u00f6t\u00f6\u00f6d 1,25-kordselt.<br>Milliste koefitsientide j\u00e4rgi peaks tasustatama aga siis, kui<br>a) \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 toimub \u00f6\u00f6sel<br>b) \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 toimub riigip\u00fchal<br>c) \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 toimub \u00fchtlasi nii \u00f6\u00f6sel kui riigip\u00fchal?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Olete \u00f5igesti toonud v\u00e4lja koefitsiendid. Vastavalt t\u00f6\u00f6lepinguseaduse \u00a7 45 lg 7 makstakse \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 korral 1,5-kordset t\u00f6\u00f6tasu. \u00dcletunnit\u00f6\u00f6ks loetakse \u00fcle kokkulepitud aja t\u00f6\u00f6tamist, mida \u00fcldjuhul tehakse ainult poolte kokkuleppel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">\u00d6\u00f6ajaks loetakse TLS \u00a7 45 lg 1 j\u00e4rgi ajaperioodi 22.00-6.00 ning selle eest tasustatakse 1,25-kordselt. Vastavalt l\u00f5ikele kaks, makstakse kahekordset tasu riigip\u00fchadel t\u00f6\u00f6tamise eest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kui t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6aeg langeb \u00f6\u00f6ajale, peab t\u00f6\u00f6andja maksma t\u00f6\u00f6 eest 1,25-kordset t\u00f6\u00f6tasu. 1,25-kordselt tuleb h\u00fcvitada need t\u00f6\u00f6tunnid, mis langevad \u00f6\u00f6ajale. N\u00e4iteks olukorras, kus t\u00f6\u00f6taja vahetus algab p\u00e4evasel ajal ja l\u00f5peb \u00f6\u00f6ajal, tuleb t\u00e4iendavalt h\u00fcvitada \u00f6\u00f6ajale langevad tunnid, \u00fclej\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6tunnid tasustatakse tavalises korras. Kui t\u00f6\u00f6taja teeb \u00f6\u00f6ajal \u00fcletunnit\u00f6\u00f6d, tuleb lisaks 1,25-kordsele t\u00f6\u00f6tasule h\u00fcvitada t\u00f6\u00f6tajale ka tehtud \u00fcletunnid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Sama metoodikat kasutatakse \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 tegemise kohta riigip\u00fchal ning t\u00f6\u00f6 tegemisel riigip\u00fchal \u00f6isel ajal.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kui osadel p\u00e4evadel ei ole t\u00f6\u00f6d, kas siis peaksin ikka mingit tasu saama selle eest?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Pooltevaheline leping on s\u00f5lmitud personalivahendusega tegeleva firmaga 40-t\u00f6\u00f6tunnist t\u00f6\u00f6n\u00e4dalat aluseks v\u00f5etuna. T\u00f6\u00f6 on l\u00e4hetuses graafiku alusel 3 n\u00e4dalat t\u00f6\u00f6l ja 1 n\u00e4dal Eestis (ei ole lepingus s\u00e4testatud) v\u00e4lismaises firmas.<br>K\u00fcsimus(ed). Kui t\u00f6\u00f6koormuse v\u00e4hesuse t\u00f5ttu ei ole tagatud igan\u00e4dalane 40-tunnine rakendus, kas on \u201ct\u00fchjade\u201d p\u00e4evade eest \u00f5igus saada rahalist tasaarvestust? Ja kui, siis milline on sellisel juhul kuu l\u00f5ikes normtunnid (120 v\u00f5i 160)? Ja kas on sellisel juhul ka tagasiulatuvus?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>K\u00f5nealuses k\u00fcsimuses t\u00e4psema vastuse andmiseks oleks tarvis tutvuda pooltevahelise t\u00f6\u00f6lepinguga. Hetkel j\u00e4\u00e4b m\u00f5nev\u00f5rra arusaamatuks pooltevahelises t\u00f6\u00f6lepingus t\u00f6\u00f6aja arvestust puudutav.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">L\u00e4htudes aga t\u00f6\u00f6lepingu seadusest (TLS) tulenevatest p\u00f5him\u00f5tetest, siis k\u00f5nealuse seaduse kohaselt peab t\u00f6\u00f6andja kindlustama t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6ga (TLS \u00a7 28 lg 2 p 1) ning TLS \u00a7 35 kohustab t\u00f6\u00f6andjat maksma keskmist t\u00f6\u00f6tasu, kui ta nimetatud kohustust ei t\u00e4ida. Seejuures tuleb t\u00f6\u00f6tajale t\u00f6\u00f6tasu maksta alati, kui t\u00f6\u00f6tamine on takistatud t\u00f6\u00f6andjast tuleneval p\u00f5hjusel ning t\u00f6\u00f6taja on sel ajal t\u00f6\u00f6tamiseks v\u00f5imeline ja t\u00f6\u00f6 tegemiseks valmis.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Mis puudutab v\u00f5imalike n\u00f5uete esitamist, siis vastavalt individuaalse t\u00f6\u00f6vaidluse lahendamise seaduse \u00a7 6 lg 3 on t\u00f6\u00f6tasu n\u00f5ude esitamise t\u00e4htaeg 3 aastat, mist\u00f5ttu v\u00f5ib k\u00f5nealuse perioodi jooksul saamata j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6tasu saamiseks n\u00f5ude, kas t\u00f6\u00f6vaidluskomisjonile v\u00f5i kohtule esitada.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas peaksin saama lisatasu, kui asendan mitme kuu v\u00e4ltel \u00fclemust?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>\u00dclemus l\u00e4heb lapsehoolduspuhkusele ning uut t\u00f6\u00f6tajat esialgu (v\u00e4hemalt 3 kuu jooksul) ei v\u00f5eta vaid on arvestatud, et hakkan \u00fclemust asendama lisaks oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6le. Ametijuhendis on kirjas, et asendan vajadusel \u00fclemust. Lisatasust r\u00e4\u00e4kides sain vastuseks, et kuna mingi osa t\u00f6\u00f6st v\u00f5tab enda peale \u00fclemuse enda juht ja tegemist on ajutise asendamisega, siis lisatasu pole ette n\u00e4htud. Kas seaduse j\u00e4rgi on neil \u00f5igus?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Teilt saab n\u00f5uda nende t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmist, milles on t\u00f6\u00f6lepingus v\u00f5i muudes dokumentides (sh Teile tutvustatud ametijuhendis) kokku lepitud. Kuna ametijuhendi kohaselt on Teie \u00fclesandeks ka \u00fclemuse asendamine, siis pole Teile sellise t\u00f6\u00f6\u00fclesande andmine keelatud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Pigem on k\u00fcsimus selles, kas Teie t\u00f6\u00f6aeg v\u00f5imaldab Teil t\u00e4ita enda ja oma \u00fclemuse t\u00f6\u00f6kohustusi. Kui Teie t\u00f6\u00f6aeg on selleks liiga l\u00fchike ning lisanduvate t\u00f6\u00f6kohustuste t\u00e4itmine toob kaasa \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 tegemise vajaduse, siis \u00fcletunnit\u00f6\u00f6d tuleb \u00fcldjuhul teha vaid poolte kokkuleppel. Seega olukorras, kus kahe inimese t\u00f6\u00f6 tegemine toob kaasa ka \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 teostamise vajaduse, saab Teid selleks kohustada reeglina vaid Teie n\u00f5usolekul.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kindlasti on ebam\u00f5istlik selline t\u00f6\u00f6korraldus, kus Te peate 3 kuud j\u00e4rjest tegema pidevalt \u00fcletunnit\u00f6\u00f6d. T\u00f6\u00f6andja korraldus, mis on vastuolus hea usu v\u00f5i m\u00f5istlikkuse p\u00f5him\u00f5ttega, on aga t\u00fchine.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Mis aja jooksul, peab t\u00f6\u00f6andja v\u00f5imaldama \u00fcletundide eest lisa vaba aja kasutamise?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Olen \u00fcsna keerulises olukorras ja lahendada seda ei oska. P\u00fc\u00fcan asja v\u00f5imalikult lahti seletada, et teie \u00fcldse millestki aru saaksite. T\u00f6\u00f6tan graafiku alusel ja ei ole summeeritud t\u00f6\u00f6aeg. Seda pole kirjas ei t\u00f6\u00f6lepingus ja on \u00f6elnud ka \u00fclemus, et meil ei ole summeeritud t\u00f6\u00f6aeg. Meil on kuupalk ja t\u00f6\u00f6tunnid tulevad iga kuu nii nagu tulevad, vahest harva on m\u00f5ned alatunnid, aga \u00fcletunde on paljudel kuude. N\u00e4itena: septembris j\u00e4i 4 alatundi, kuid oktoobris on graafiku j\u00e4rgi \u00fcletunde 30 tundi, novembris hetke seisuga juba 20 tundi ja detsembris lausa 36 tundi (kuna t\u00f6\u00f6p\u00e4evi tean, saan arvutada tunde broneeringute tabelist). \u00dcletunde meile aga v\u00e4lja ei maksta, on kokkulepe ajalise h\u00fcvitamise osas lisa vaba aja andmisega. Aga pole olemas vaba aja saamise aja kokkulepet. \u00d6eldakse, et saab aprillis v\u00f5i veel hiljem. Kas saab l\u00fckata seda nii hilisesse kaugusesse, on ju pikim summeerimisperiood vist lubatud kuni 4 kuud? Seega tuleks 4 kuu sept-dets anda vabas ajas 4 kuu m\u00f6\u00f6dumisel? Ja ma olen ise m\u00f5elnud seda, et kuna meil pole summeeritud t\u00f6\u00f6aeg, kas siis \u00fcldse saabki \u00fcletunde kuhugi \u201ckanda\u201d? V\u00e4ga segane lugu.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Esmalt pean vajalikuks m\u00e4rkida, et \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 tegemiseks tuleb saavutada t\u00f6\u00f6taja ja t\u00f6\u00f6andja vahel igakordselt eraldi kokkulepe, st et \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 tegemine ei saa olla igakuine t\u00f6\u00f6andja poolt planeeritud tavap\u00e4rane praktika. T\u00f6\u00f6andjal on v\u00f5imalik n\u00f5uda t\u00f6\u00f6tajalt \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 tegemist ainult teatud seaduses etten\u00e4htud juhtudel nagu n\u00e4iteks ettev\u00f5ttega seotud erandlike etten\u00e4gematute ajutiste asjaolude t\u00f5ttu, eelk\u00f5ige kahju tekkimise \u00e4rahoidmiseks. \u00dcletunnit\u00f6\u00f6 tegemine ei tohi koormata t\u00f6\u00f6tajat ebam\u00f5istlikult palju. Olukorras, mis ei ole erandlik, peab t\u00f6\u00f6andja leidma teise lahenduse, st saama t\u00f6\u00f6tajalt n\u00f5usoleku \u00fcletundide tegemiseks v\u00f5i v\u00f5tma t\u00f6\u00f6le t\u00e4iendavat t\u00f6\u00f6j\u00f5udu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Mis puudutab \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 h\u00fcvitamist, siis t\u00f6\u00f6andja kohustus on t\u00f6\u00f6tajale \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 tegemisel h\u00fcvitada see vaba aja andmisega \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 ajaga v\u00f5rdses ulatuses, kui ole kokku lepitud \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 h\u00fcvitamist rahas (t\u00f6\u00f6lepingu seadus (TLS) \u00a7 44 lg 6).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kuigi TLS-ist ei tulene kindlat aega, millal tuleb \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 vaba aja andmisega h\u00fcvitada, siis kuiv\u00f5rd \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 vaba ajaga h\u00fcvitamise eesm\u00e4rk on kompenseerida \u00fcletunnit\u00f6\u00f6d tehes kaduma l\u00e4inud puhkeaeg, tuleb kompenseeriv vaba aeg anda v\u00f5imalikult ruttu p\u00e4rast perioodi l\u00f5ppu, millal \u00fcletunnid tekkisid. Summeeritud t\u00f6\u00f6aja arvestuse korral selguvad \u00fcletunnid arvestusperioodi l\u00f5pul ning neid on v\u00f5imalik vaba ajaga h\u00fcvitada j\u00e4rgmise perioodi jooksul. Kui tegemist ei ole summeeritud t\u00f6\u00f6ajaga, peaks \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 vaba ajaga h\u00fcvitamine toimuma eelduslikult \u00fcletunni t\u00f6\u00f6 teostamisele j\u00e4rgneva kuu jooksul. Seega ei saa pidada m\u00f5istlikuks l\u00e4henemiseks, kui nt septembris tekkinud \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 h\u00fcvitatakse vaba ajaga aprillikuus.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Veidi arusaamatuks j\u00e4\u00e4b Teie k\u00fcsimuses toodud t\u00f6\u00f6aja arvestust puudutav \u2013 TLS \u00a7 43 lg 1 kohaselt eeldatatakse, et t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6tab 40 tundi seitsmep\u00e4evase ajavahemiku jooksul (t\u00e4ist\u00f6\u00f6aeg) ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt t\u00f6\u00f6tab t\u00f6\u00f6taja 8 tundi p\u00e4evas. Summeeritud t\u00f6\u00f6ajaga on tegu siis, kui t\u00f6\u00f6aeg jaotub arvestusperioodil eba\u00fchtlaselt.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Summeeritud t\u00f6\u00f6aja arvestust kasutataksegi just eelk\u00f5ige t\u00f6\u00f6tamisel t\u00f6\u00f6ajakava ehk graafiku alusel, mille puhul t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6aja jaotus arvestusperioodis ei ole \u00fchtlane, st t\u00f6\u00f6taja v\u00f5ib t\u00f6\u00f6tada \u00fches n\u00e4dalas rohkem tunde ja\/v\u00f5i p\u00e4evi kui teises, kuid etten\u00e4htud t\u00f6\u00f6aeg peab olema t\u00e4idetud arvestusperioodi l\u00f5puks. Samuti selgub vastava arvestusperioodi l\u00f5pul, kas on tehtud \u00fcletunde, mis tuleks t\u00f6\u00f6tajale h\u00fcvitada. Seega oleks oluline siiski tuvastada, millise t\u00f6\u00f6aja arvestusega on antud juhul tegu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">T\u00e4iendavalt m\u00e4rgin veel, et hilisemate vaidluste v\u00e4ltimiseks v\u00f5iksite k\u00f5ik oma \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 h\u00fcvitamist puudutavad p\u00f6\u00f6rdumised t\u00f6\u00f6andja poole kirjalikult vormistada ning salvestada kogu vastavasisuline kirjavahetus ka enda jaoks.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kuidas saaksin kiirelt t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petatud, kuna t\u00f6\u00f6andjal ei ole t\u00f6\u00f6d anda?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Mul on t\u00f6\u00f6leping t\u00e4htajatu, soovin kiiresti l\u00f5petada lepingut t\u00f6\u00f6 puudumise p\u00e4rast, \u00fclemusel pole t\u00f6\u00f6d anda ja pean siis kodus istuma, kuni keegi haigeks j\u00e4\u00e4b v\u00f5i puhkusele l\u00e4heb. Mina sellega n\u00f5us pole ja tahangi teada, kas t\u00f6\u00f6andjal on \u00f5igus mind kauem kinni hoida v\u00f5i saan p\u00e4evapealt l\u00f5petatud?&nbsp;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>T\u00f6\u00f6lepingu seadusest (TLS) l\u00e4htuvalt saab t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles \u00f6elda korraliselt v\u00f5i erakorraliselt.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Vastavalt TLS \u00a7 85 lg-le 1 v\u00f5ib t\u00f6\u00f6taja t\u00e4htajatu t\u00f6\u00f6lepingu igal ajal korraliselt \u00fcles \u00f6elda. Oma lahkumise p\u00f5hjust t\u00f6\u00f6taja avaldama ei pea. T\u00f6\u00f6lepingu korraline l\u00f5petamine eeldab seda, et t\u00f6\u00f6taja peab t\u00f6\u00f6andjale ette teatama korralisest \u00fcles\u00fctlemisest v\u00e4hemalt 30 kalendrip\u00e4eva (TLS \u00a7 98 lg 1). Vastasel juhul on t\u00f6\u00f6andjal \u00f5igus n\u00f5uda t\u00f6\u00f6tajalt h\u00fcvitist v\u00e4hem ette teatatud p\u00e4evade eest. H\u00fcvitise suuruseks on t\u00f6\u00f6taja keskmine t\u00f6\u00f6p\u00e4evatasu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">T\u00f6\u00f6taja v\u00f5ib \u00f6elda t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles ka erakorraliselt, ehk siis lahkuda p\u00e4evapealt (TLS ei s\u00e4testa siinkohal kindlat etteteatamise t\u00e4htaega). TLS \u00a7 91 s\u00e4testab juhud, mil t\u00f6\u00f6taja v\u00f5ib erakorraliselt t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petada. TLS \u00a7 91 lg 1 \u00fctleb, et t\u00f6\u00f6taja v\u00f5ib t\u00f6\u00f6lepingu erakorraliselt \u00fcles \u00f6elda m\u00f5juval p\u00f5hjusel, eelk\u00f5ige kui k\u00f5iki asjaolusid ja m\u00f5lemapoolset huvi arvestades ei v\u00f5i m\u00f5istlikult n\u00f5uda lepingu j\u00e4tkamist. T\u00f6\u00f6lepingu erakorralise \u00fcles\u00fctlemise avalduses peab t\u00f6\u00f6taja v\u00e4lja tooma \u00fcles\u00fctlemise aluse ja p\u00f5hjendama m\u00f5juva p\u00f5hjuse olemasolu, sh lasub t\u00f6\u00f6tajal vastavas osas t\u00f5endamiskoormis. Kui t\u00f6\u00f6taja ei suuda t\u00f5endada erakorralise \u00fcles\u00fctlemise p\u00f5hjuseid, loetakse \u00fcles\u00fctlemine korraliseks (TLS \u00a7 85 lg 3).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Asjas konkreetse lahenduse v\u00e4ljapakkumiseks oleks tarvis teada t\u00e4psemalt, mis tingimustel on k\u00f5nealune t\u00f6\u00f6leping s\u00f5lmitud, kuid eeldusel, et olete t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6l ega ole m\u00e4\u00e4ratud t\u00f6\u00f6le vajadusel teiste t\u00f6\u00f6tajate asendajana, siis peaks olema t\u00f6\u00f6 puudumine piisavalt m\u00f5juv p\u00f5hjus t\u00f6\u00f6lepingu erakorraliseks l\u00f5petamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Samas pean vajalikuks siinkohal ka m\u00e4rkida j\u00e4rgmist. Vastavalt TLS \u00a7 25 punktidele 1 ja 2 on t\u00f6\u00f6andja kohustus kindlustada t\u00f6\u00f6taja kokkulepitud t\u00f6\u00f6ga ning maksta t\u00f6\u00f6 eest tasu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">TLS \u00a7 35 tulenevalt peab t\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6v\u00f5imelisele ja t\u00f6\u00f6 tegemiseks valmis olevale t\u00f6\u00f6tajale maksma keskmist t\u00f6\u00f6tasu ka juhul, kui t\u00f6\u00f6taja ei tee t\u00f6\u00f6d seet\u00f5ttu, et t\u00f6\u00f6andja ei ole andnud t\u00f6\u00f6d, ei ole teinud t\u00f6\u00f6 tegemiseks vajalikku toimingut v\u00f5i on muul viisil t\u00f6\u00f6 vastuv\u00f5tmisega viivitanud, v\u00e4lja arvatud juhul, kui t\u00f6\u00f6 andmata j\u00e4tmise on p\u00f5hjustanud t\u00f6\u00f6taja s\u00fc\u00fc.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Seega, Teil on ilmselt \u00f5igus t\u00f6\u00f6leping p\u00e4evapealt l\u00f5petada ning samuti ka \u00f5igus n\u00f5uda keskmist t\u00f6\u00f6tasu t\u00f6\u00f6andjalt, kui tal ei olnud Teile anda t\u00f6\u00f6d juhul, kui teievaheline t\u00f6\u00f6leping on s\u00f5lmitud eelnevalt nimetatud tingimustel.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kuidas peaksin t\u00f5endama, et sain trauma t\u00f6\u00f6 juures?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>T\u00f6\u00f6tan \u00fches asutuses ja olen administraator\/portjee. Turvameest meil ei ole ja korra tagamisega tuleb \u00fcksi hakkama saada. Vahel ikka juhtub igasuguseid asju. N\u00e4dalake tagasi l\u00e4ks aga nii, et oli tegemist \u00fche v\u00e4givaldse majja sattujaga ja sain k\u00e4ele t\u00f5sisema trauma. N\u00fc\u00fcd olen haiguslehel ja on tekkinud probleemid. Kuna k\u00e4es oli meeletu valu, v\u00f5tsin erakorralise meditsiiniga \u00fchendust kohe ja nemad fikseerisid asja kui t\u00f6\u00f6trauma. Ka politseis on asi fikseeritud. T\u00f6\u00f6andja aga on mulle \u00f6elnud, et millega ma t\u00f5estan, et ma kuskil t\u00e4naval ei kakelnud. T\u00f6\u00f6l olin \u00fcksi ja kaameraid meil pole.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Esitatud k\u00fcsimuse puhul j\u00e4\u00e4b m\u00f5nev\u00f5rra arusaamatuks asjaolude t\u00f5endamisvajadus \u2013 kas k\u00fcsimuse all on juhtumi k\u00e4sitlemine t\u00f6\u00f6\u00f5nnetusena, millega t\u00f6\u00f6andja ei ole n\u00f5ustunud v\u00f5i on k\u00fcsimus haiguslehel viibimise ajal h\u00fcvitise maksmises ehk kelle poolt ja mis ulatuses tuleks vastav haiguslehel viibimine h\u00fcvitada. Arvestada tuleb, et t\u00f6\u00f6\u00f5nnetuse korral on muuhulgas haiguselehel viibimise h\u00fcvitise maksmisel erisused ette n\u00e4htud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Asjaoludest n\u00e4htuvalt olete p\u00f6\u00f6rdunud koheselt erakorralise meditsiini osakonna poole ning k\u00f5nealune juhtum on fikseeritud t\u00f6\u00f6\u00f5nnetusena, samuti on Teie poolt esitatust n\u00e4htuvalt fikseeritud juhtum politseiametniku poolt. Nimetatud asutuste dokumentidest peaks muuhulgas olema n\u00e4htav ka juhtumi toimumisaeg, trauma saamise koht ning sellega seonduvad asjaolud. Kui vastav juhtum toimus t\u00f6\u00f6ajal ning t\u00f6\u00f6kohas ja muuhulgas on see ka politseiametniku poolt fikseeritud, siis viimatinimetatud ametniku poolt asjaolude uurimisel koostatud dokumendist juhtumi t\u00f5endamiseks (ehk et trauma saadi t\u00f6\u00f6kohal ning t\u00f6\u00f6ajal) peaks piisama.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Juhul, kui t\u00f6\u00f6andja v\u00e4idab vastupidiselt ametnike poolt fikseeritule, et tegemist ei ole t\u00f6\u00f6kohustuste t\u00e4itmisel saadud traumaga, tuleb vastavas osas t\u00f5endid otsida t\u00f6\u00f6andjal.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Muuhulgas m\u00e4rgime, et t\u00f6\u00f6\u00f5nnetusega seonduvat reguleerib t\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse seadus, mist\u00f5ttu peaks antud juhul ka nimetatud seaduses s\u00e4testatu poole vaatama.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Mis on \u201cm\u00f5istlik aeg\u201d, et ma teaksin oma t\u00f6\u00f6graafikut ette?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Minul mure selline, millele ilmselt \u00fcsna raske lahendust leida. T\u00f6\u00f6tan graafiku alusel, t\u00f6\u00f6p\u00e4evad t\u00e4iesti erineva pikkusega, j\u00e4\u00e4des ajavahemikku 08.00-04.00 (ei ole toitlustusasutus, kuigi ega see ei ole vist siinkohal oluline). T\u00f6\u00f6ajad saan teada vahel alles paar p\u00e4eva ette. Muidugi oleks kena, kui teaks enda t\u00f6\u00f6graafikut kuu aega ette, aga minul on selline situatsioon, et ei tea t\u00f6\u00f6aegu isegi n\u00e4dal aega ette. Tihti on juhuseid, et saan ette teada vaid paar p\u00e4eva. Mingeid oma plaane olemas olla ei saa ja see on v\u00e4sitav. Nii on see kestnud v\u00e4ga kaua ja r\u00e4\u00e4kimine ja meilide vahetamine t\u00f6\u00f6andjaga tulemusi andnud ei ole. Tean, et seadus enam ei fikseeri t\u00f6\u00f6aja etteteatamise aega, vaid on vist \u00f6eldud kuidagi nii, et m\u00f5istliku aja jooksul. Mis aga on m\u00f5istlik aeg, see on ju suhteline ja vaieldav. Minu k\u00fcsimus ongi siin see, et kas on v\u00f5imalik sellise asjaga minna t\u00f6\u00f6vaidluskomisjoni? Kuna t\u00f6\u00f6andjaga vestlused tulemusi andnud ei ole ja probleem on t\u00f5sine, olen pidanud v\u00e4ga palju kordi \u00e4ra j\u00e4tma mulle v\u00e4ga olulisi asju, kuna t\u00f6\u00f6p\u00e4eva pikkus teatati viimasel hetkel (n\u00e4ide siis ka: teadsin enne, et t\u00f6\u00f6p\u00e4ev kestab kuni 20.00, aga vaid kaks p\u00e4eva enne teatati, et t\u00f6\u00f6p\u00e4ev kestab kuni 03.30).<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>T\u00f5estusmaterjalist niipalju, et meil on \u201cp\u00e4evaleht\u201d, kus k\u00f5ik toimuv on kellaajaliselt kirjas. Kui t\u00f6\u00f6aeg muutub, tuuaksegi selle p\u00e4eva kohta uus leht. Lehel on n\u00e4ha automaatselt k\u00f5ik kuup\u00e4evad, millise kuup\u00e4eva kohta see leht on ja millisel kuup\u00e4eval on muudetud. Ehk siis nii, et \u00fche p\u00e4eva kohta on mitu lehte \u2013 see, mis oli enne ja see, mis tekkis vaid paar p\u00e4eva enne t\u00f6\u00f6p\u00e4eva. On ka n\u00e4ha, kelle arvutist on v\u00e4lja prinditud, ehk siis ise ma seda teha ei saa ei kodus ega t\u00f6\u00f6l. Ma ei tea, kas mul sellest k\u00f5igest ka kasu on ja kas seda probleemi on v\u00f5imalik \u00fcldse lahendada. Kahju k\u00fcll, kui ainus lahendus on t\u00f6\u00f6lt \u00e4ra minek ja see polegi ju tegelikult lahendus \u2013 probleem j\u00e4\u00e4b ju alles.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Vastavalt t\u00f6\u00f6lepingu seaduse (edaspidi TLS) \u00a7 6 lg-le 6 kui t\u00f6\u00f6andja ja t\u00f6\u00f6taja lepivad kokku, et t\u00f6\u00f6aeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebav\u00f5rdselt (summeeritud t\u00f6\u00f6aeg), peab t\u00f6\u00f6andja lisaks TLS \u00a7-s 5 nimetatule teatama t\u00f6\u00f6tajale t\u00f6\u00f6ajakava teatavaks tegemise tingimused.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">T\u00f6\u00f6tajale t\u00f6\u00f6ajakava teatavaks tegemise tingimuste koostamisel tuleb l\u00e4htuda hea usu p\u00f5him\u00f5ttest. T\u00f6\u00f6tajal peab j\u00e4\u00e4ma piisavalt aega sellega tutvumiseks ning oma eraelu korraldamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Seega peaks Teile t\u00f6\u00f6andja poolt olema kindlaks tehtud t\u00f6\u00f6ajakava teatavaks tegemise tingimused st. mitu p\u00e4eva peab muutustest ette teatama minimaalselt. Nagu Teie jutust v\u00f5ib j\u00e4reldada, siis midagi sellist t\u00f6\u00f6andja Teile teatanud ei ole.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Vanas t\u00f6\u00f6lepingu seaduses oli t\u00f6\u00f6andja kohus muutustest ette teatada v\u00e4hemalt 5 p\u00e4eva. Hetkel kehtivas t\u00f6\u00f6lepingu seaduses t\u00f5epoolest pole sellist t\u00e4htaega s\u00e4testatud. Seega olekski tarvis saavutada t\u00f6\u00f6andja ja t\u00f6\u00f6taja vahel kokkulepe.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kehtiva t\u00f6\u00f6lepingu seaduse kommentaarides on \u00a7 6 lg 6 kohta m\u00e4rgitud j\u00e4rgmist: T\u00f6\u00f6ajakava teatavakstegemise tingimustena on k\u00e4sitletav nii kohaldatav arvestusperiood, kui selles ei ole kokkulepitud, kui ka t\u00f6\u00f6ajakava koostamise periood (kas kogu arvestusperioodi v\u00f5i sellest l\u00fchema ajaperioodi kohta) ja t\u00f6\u00f6tajale t\u00f6\u00f6ajakavast etteteatamise aeg enne arvestusperioodi v\u00f5i sellest l\u00fchema ajaperioodi algust. Sisuliselt peab t\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6tajale kirjalikult teatavaks tegema, millal t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6ajakavaga tutvuda saab. N\u00e4iteks annab t\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6tajale teada, et 4-kuulise arvestusperioodi korral koostab t\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6ajakava 1 kuu kohta ning edastab uue t\u00f6\u00f6ajakava j\u00e4rgmise kuu kohta hiljemalt eelmise kuu 20. kuup\u00e4eval. Tulenevalt t\u00f6\u00f6 iseloomust m\u00e4\u00e4rab t\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6ajakava teatavaks tegemise tingimused, arvestades t\u00f6\u00f6taja vajadust t\u00f6\u00f6- ja eraelu korraldamiseks ning t\u00f6\u00f6taja \u00f5igust tutvuda t\u00f6\u00f6ajakavaga m\u00f5istliku aja jooksul enne arvestusperioodi algust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kuna olete proovinud t\u00f6\u00f6andjaga sellel teemal vestelda, kuid see ei ole andnud tulemust, siis on Teil \u00f5igus p\u00f6\u00f6rduda t\u00f6\u00f6vaidluskomisjoni poole lahendamaks seda vaidlust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Individuaalse t\u00f6\u00f6vaidluse lahendamise seaduse kohaselt T\u00f6\u00f6taja ja t\u00f6\u00f6andja vahelisest t\u00f6\u00f6suhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse v\u00f5imaluse korral t\u00f6\u00f6taja ja t\u00f6\u00f6andja kokkuleppel, kasutades t\u00f6\u00f6tajate usaldusisiku v\u00f5i t\u00f6\u00f6tajate \u00fchingu v\u00f5i liidu juhtorgani vahendust. Pooled v\u00f5ivad p\u00f6\u00f6rduda t\u00f6\u00f6vaidlusorganisse, taotlemata t\u00f6\u00f6tajate usaldusisiku v\u00f5i t\u00f6\u00f6tajate \u00fchingu v\u00f5i liidu juhtorgani vahendust, kui nad leiavad, et t\u00f6\u00f6vaidlust pole v\u00f5imalik lahendada kokkuleppe teel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Selleks tuleb esitada t\u00f6\u00f6vaidluskomisjonile avaldus kas elektrooniliselt v\u00f5i paberkandjal, kus tuleb v\u00e4lja tuua asjaolud, mis omavad vaidluses t\u00e4hendust. Oma \u00fctlusi ja n\u00f5udeid peab p\u00f5hjendama. Nagu Te k\u00fcsimuses kirjutasite, on Teil olemas p\u00e4evalehed, millega saate t\u00f5estada, kui v\u00e4he j\u00e4etakse aega t\u00f6\u00f6ajakavaga tutvumiseks ning e-mailid, mis olete saatnud t\u00f6\u00f6andjale, kuid on j\u00e4\u00e4nud vastamata.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kuidas ma v\u00f5iksin anda oma k\u00e4sit\u00f6\u00f6d muuseumi (kus ka ise t\u00f6\u00f6tan) m\u00fc\u00fcgiletti m\u00fc\u00fcki, et see ei oleks korruptsioon?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>T\u00f6\u00f6tan muuseumis klienditeenindajana. Meie muuseumis on k\u00e4sit\u00f6\u00f6 ja suveniiride m\u00fc\u00fcgilett, kus pean ka ise 1-2 p\u00e4eva n\u00e4dalas ostjaid teenindama. Olen ka ise k\u00e4sit\u00f6\u00f6 tegija, kuid oma kaupa ma muuseumi m\u00fc\u00fcgiletti m\u00fc\u00fcgile anda ei v\u00f5i, sest see olevat korruptsioon.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Olen ise 2000. aastast FIE (MTA ees v\u00f5lgu ei ole) ja lisaks p\u00f5llumajandusele on minu tegevusalaks ka k\u00e4sit\u00f6\u00f6 valmistamine ja jaem\u00fc\u00fck. Minu tehtud k\u00e4sit\u00f6\u00f6d m\u00fc\u00fcakse kahes kaupluses, millest \u00fcks on 25 ja teine ca 130 km kaugusel.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>K\u00fcsimused:<\/em><br><em>1. kas mina tohin muuseumi m\u00fc\u00fcgiletile omavalmistatud k\u00e4sit\u00f6\u00f6d m\u00fc\u00fcgile anda?<\/em><br><em>2. kui see hetkel on korruptsioon, siis mis ma saaksin teha, et oma k\u00e4sit\u00f6\u00f6d ka muuseumi m\u00fc\u00fcgiletti m\u00fc\u00fcgile anda tohiksin?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Eelk\u00f5ige on k\u00fcsimus selles, kuidas toimub tavaliselt k\u00e4sit\u00f6\u00f6 m\u00fc\u00fcki toomine. Kas seda saavad k\u00f5ik huvilised teha v\u00f5i korraldatakse konkurss ja vaid parimad k\u00e4sit\u00f6\u00f6 valmistajad saavad v\u00f5imaluse oma k\u00e4sit\u00f6\u00f6d m\u00fc\u00fca vms. Kindlasti ei saa \u00f6elda, et Teie poolt k\u00e4sit\u00f6\u00f6 m\u00fc\u00fcmine on igal juhul v\u00e4listatud. Samas v\u00f5ib see olla probleeme olukorras, kus Teile kehtiksid eritingimused (saate teistest parematel tingimustel oma k\u00e4sit\u00f6\u00f6 m\u00fc\u00fcki viia).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kui aga Teid koheldakse teiste k\u00e4sit\u00f6\u00f6 valmistajatega v\u00f5rdselt, siis on raske \u00f6elda, et seda ei tohiks lubada. Samas peaks see kindlasti toimuma koosk\u00f5lastatult muuseumi juhtkonnaga ja j\u00e4rgides muuseumis kehtestatud \u00fcldisi reegleid.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas see on seaduslik, et kohvikus t\u00f6\u00f6tades peetakse palgast kinni purunenud n\u00f5ude kulu?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Selline mure, et minu t\u00f6\u00f6tasust on kinni peetud minule teatamata mingi suvaline summa inventari l\u00f5hkumise eest. Olgu \u00f6eldud, et kinnipeetud on k\u00f5igilt t\u00f6\u00f6tajatelt (tegu on kohvikuga ja inventariks on n\u00f5ud, mida paratamatult mingi kogus h\u00e4vib mitte, et keegi oleks pahatahtlikult midagi h\u00e4vitanud).<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Minu t\u00f6\u00f6lepingus on punkt: T\u00f6\u00f6taja kannab t\u00e4ielikult materiaalset vastutust tema kasutusse antud materiaalsete v\u00e4\u00e4rtuste osas.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Kas selline tegevus v\u00f5iks olla seaduslik?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Esmalt on oluline teada, kas Te olete s\u00f5lminud varalise vastutuse kokkuleppe. Eeldan, et sellist kokkulepet s\u00f5lmitud pole. Ja kui ka oleks, siis see kehtiks \u00fcksnes juhul, kui Teile tasutakse selle eest igakuist lisatasu (TLS \u00a7 75).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Olukorras, kus varalise vastutuse kokkulepet s\u00f5lmitud pole, s\u00f5ltub purunenud n\u00f5ude h\u00fcvitamise kohustus n\u00f5ude purunemise asjaoludest. Kui n\u00f5ud on purustatud tahtlikult, siis tuleb h\u00fcvitada kogu sellega tekkinud kahju. Kui aga tegemist pole tahtliku kahju tekitamisega, siis vastutab t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6andjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille m\u00e4\u00e4ramisel arvestatakse t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid, s\u00fc\u00fc astet, t\u00f6\u00f6tajale antud juhiseid, t\u00f6\u00f6tingimusi, t\u00f6\u00f6 iseloomust tulenevat riski, t\u00f6\u00f6andja juures t\u00f6\u00f6tamise kestust ja senist k\u00e4itumist, t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6tasu, samuti t\u00f6\u00f6andja m\u00f5istlikult eeldatavaid v\u00f5imalusi kahjude v\u00e4ltimiseks v\u00f5i kindlustamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">V\u00e4ga oluline on aga r\u00f5hutada, et h\u00fcvitist v\u00e4hendatakse t\u00f6\u00f6andja tegevusega seonduva t\u00fc\u00fcpilise kahju tekkimise riski tagaj\u00e4rjel tekkinud kahju v\u00f5rra. Kuna kohvikus on n\u00f5ude purunemine ilmselt sagedane, siis puudub just viimati r\u00f5hutatud p\u00f5him\u00f5ttest tulenevalt t\u00f6\u00f6andjal suure t\u00f5en\u00e4osusega \u00f5igus purunenud n\u00f5ude eest kahjutasu n\u00f5uda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kindlasti on aga t\u00f6\u00f6andjal keelatud t\u00f6\u00f6tasust summade omaalgatuslik kinnipidamine. Tegemist on tasaarvestusega, kuid TLS \u00a7 78 kohaselt on t\u00f6\u00f6andja kohtuv\u00e4liselt v\u00f5imalik oma n\u00f5udeid t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6tasu n\u00f5udega tasaarvestada \u00fcksnes t\u00f6\u00f6taja kirjalikku taasesitamist v\u00f5imaldavas vormis antud n\u00f5usolekul. Siinkohal on oluline r\u00f5hutada, et enne tasaarvestuse \u00f5iguse tekkimist antud n\u00f5usolek on t\u00fchine.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Seega peab t\u00f6\u00f6andja esmalt esitama t\u00f6\u00f6taja vastu kahjun\u00f5ude ja kui t\u00f6\u00f6taja seda aktsepteerib ning annab n\u00f5usoleku kahju t\u00f6\u00f6tasust kinni pidada, siis tekib t\u00f6\u00f6andjal \u00f5igus t\u00f6\u00f6tasu v\u00e4hendada. Kui aga t\u00f6\u00f6taja sellega ei n\u00f5ustu, peab t\u00f6\u00f6andja p\u00f6\u00f6rduma kohtu v\u00f5i t\u00f6\u00f6vaidluskomisjoni poole, et t\u00f6\u00f6tajalt kahjutasu v\u00e4lja m\u00f5istetaks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">K\u00e4esoleval juhul on t\u00f6\u00f6andja suure t\u00f5en\u00e4osusega \u00f5igusvastaselt j\u00e4tnud Teile osa t\u00f6\u00f6tasust maksmata, mist\u00f5ttu Teil on tekkinud t\u00f6\u00f6andja vastu saamata j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6tasu n\u00f5ue.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kui kaua j\u00e4rjest v\u00f5ib pausideta t\u00f6\u00f6tada?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Kui kaua tohib maksimaalselt kesta \u00fcks t\u00f6\u00f6p\u00e4ev? T\u00f6\u00f6tan \u00fches v\u00e4ikses kiirtoidu kohas, kus graafikus on kirjas, et t\u00f6\u00f6andja v\u00f5imaldab iga 6h jooksul 30 min puhkuse t\u00f6\u00f6 ajast. Tegelikult see puudub ja vahetuste pikkus on 14h. Ja et kui mitu p\u00e4eva j\u00e4rjest v\u00f5ib selliseid vahetusi teha? Meil keskelt l\u00e4bi kolm p\u00e4eva j\u00e4rjes, siis saab p\u00e4eva puhata ja \u00f6ises vahetuses t\u00f6\u00f6l.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Vastavalt t\u00f6\u00f6lepingu seaduse (edaspidi TLS) \u00a7 51 lg-le 1 peab t\u00f6\u00f6tajale j\u00e4\u00e4ma 24-tunnise ajavahemiku jooksul puhkeaega v\u00e4hemalt 11 j\u00e4rjestikust tundi ning kokkulepe, mis n\u00e4eb ette v\u00e4hem aega, on t\u00fchine. Sellest saab j\u00e4reldada, et maksimaalselt v\u00f5ib kesta \u00fcks t\u00f6\u00f6p\u00e4ev 13 tundi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Samas paragrahvis j\u00e4rgnevates l\u00f5igetes on s\u00e4testatud teatud erandid, millise t\u00f6\u00f6koha puhul v\u00f5ib teha pikemaid t\u00f6\u00f6p\u00e4evi, kuid toitlustusteenused sinna alla ei kuulu. Seega ei tohi t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6p\u00e4ev kesta \u00fcle 13 tunni!<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Seega, maksimaalne vahetuse pikkus v\u00f5ib Teil olla 13 tundi ning TLS \u00a7 47 l\u00f5ike 2 alusel peate nii pika t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul saama v\u00e4hemalt 60 minutit vaheaega. Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise t\u00f6\u00f6tamise kohta ei ole ette n\u00e4htud v\u00e4hemalt 30-minutilist t\u00f6\u00f6p\u00e4evasisest vaheaega, t\u00fchine.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">TLS \u00a7 51 lg 5 kohaselt annab t\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6tajale, kes t\u00f6\u00f6tab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult p\u00e4rast t\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00f5ppu t\u00e4iendavat vaba aega v\u00f5rdselt 13 t\u00f6\u00f6tundi \u00fcletanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi \u00fcletav t\u00f6\u00f6 h\u00fcvitatakse rahas, on t\u00fchine. Ehk olukorras, kui t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6tab 13 tundi j\u00e4rjest, peab vahetult j\u00e4rgnev (igap\u00e4evane) puhkeaeg olema v\u00e4hemalt 13 tundi.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas see on seaduslik, et t\u00f6\u00f6tada \u00fches firmas ja aeg-ajalt asendada omanikku tema teise firma kaupluses?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Tere. Minu abikaasa t\u00f6\u00f6tab t\u00e4iskohaga \u00fches v\u00e4ikefirmas raamatupidajana. T\u00f6\u00f6koht asub \u00fche kaupluse ruumides. Kauplus kuulub aga teisele firmale, ehkki firmade omanik on \u00fcks see sama isik.&nbsp;Abikaasa istub arvuti taga ja teeb oma t\u00f6\u00f6d. Sellele t\u00f6\u00f6le kulub tal umbes tund-kaks t\u00f6\u00f6p\u00e4evas.&nbsp;Kuna kaupluseomanik (firmaomanik), kes ise poes toimetab, k\u00e4ib tihti poest \u00e4ra, siis sel ajal asendab teda minu naine. Teenindab kliente ja m\u00fc\u00fcb kaupa. Ega abikaasal selle vastu otseselt midagi pole. Ostjaid ei k\u00e4i just \u00fclearu ja vaba aega j\u00e4\u00e4b tal t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul, mis on 8 tundi, \u00fclegi.&nbsp;Tahaks teada, kas see on seadusp\u00e4rane? Et t\u00f6\u00f6tab just kui kahes firmas, aga palka saab \u00fchest firmast. Kord sai seda omaniku k\u00e4est k\u00fcsitud ja ta \u00fctles, et kui ei sobi, siis ta peab inimese koondama ja hakkama raamatupidamisteenust sisse ostma. Pidi odavam tulema. Et t\u00e4nu sellele saabki inimest pidada, et see aitab m\u00fc\u00fcja t\u00f6\u00f6d ka teha.&nbsp;T\u00f6\u00f6kohast loobuda abikaasa aga ei tahaks.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Esitatud k\u00fcsimuse osas ei ole k\u00fcll t\u00e4psustatud, mis liiki lepingu alusel vastavaid t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid t\u00e4idetakse, kuid eeldada v\u00f5ib, et poolte vahel on s\u00f5lmitud t\u00f6\u00f6leping.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Vastavalt t\u00f6\u00f6lepingu seaduse \u00a7 17 lg-le 1 peab t\u00f6\u00f6andja korraldus olema seotud t\u00f6\u00f6lepingus etten\u00e4htud t\u00f6\u00f6\u00fclesandega. Kui Teie abikaasal on s\u00f5lmitud t\u00f6\u00f6leping raamatupidamisteenuste osutamiseks, siis sellega peakski tema t\u00f6\u00f6 piirduma. L\u00e4htudes sama paragrahvi kolmandast l\u00f5ikest, ei pea t\u00e4itma t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6andja poolt antud korraldust, mis ei ole seotud t\u00f6\u00f6lepingu, kollektiivlepingu ega seadusega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Seega, lihtsalt sellep\u00e4rast kui t\u00f6\u00f6taja rakendab temale seadusega etten\u00e4htud \u00f5igust ning ei ole n\u00f5us tegema t\u00f6\u00f6d, mis ei ole t\u00f6\u00f6lepingus etten\u00e4htud, ei saa t\u00f6\u00f6andja teda koondada. Kui on saavutatud kokkulepe t\u00f6\u00f6taja ja t\u00f6\u00f6andja vahel, siis on selline tegevus seaduslik. K\u00e4esoleval juhul on t\u00f6\u00f6andja palunud t\u00f6\u00f6tajal t\u00e4ita korraldusi, mis tema t\u00f6\u00f6\u00fclesannete hulka ei kuulu ning t\u00f6\u00f6taja on sellega n\u00f5us olnud, st poolte vahel on saavutatud kokkulepe. See aga ei t\u00e4henda, et t\u00f6\u00f6taja ei v\u00f5iks n\u00f5uda tasu selle lisat\u00f6\u00f6 eest, mis ta teeb v\u00f5i lisa\u00fclesannete t\u00e4itmise eest tasu osas kokkuleppele mittej\u00f5udmisel, edaspidi keelduda vastavate t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Samas juhul, kui Teie abikaasat nii raamatupidaja kui ka m\u00fc\u00fcja \u00fclesannete t\u00e4itmine ning selle eest saadava t\u00f6\u00f6tasu suurus ei h\u00e4iri, siis pole tal keelatud sellise tegevuse j\u00e4tkamine.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kui palju tuleb t\u00f6\u00f6ajast maha arvata kui selle ajal on \u00fcks 30-minutiline ja kaks 15-minutilist pausi?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Kui mul algab t\u00f6\u00f6 9.45 ja l\u00f5peb 21.14 ning selle sees on 3 pausi (\u00fcks 30-minutiline ja kaks 15-minutilist), kas siis tuleb mu t\u00f6\u00f6ajast v\u00e4lja arvestada vaid pool tundi v\u00f5i tund aega puhkeaega?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Seaduse j\u00e4rgi peab t\u00f6\u00f6taja oma t\u00f6\u00f6\u00fclesanded t\u00e4itma t\u00f6\u00f6andja ettev\u00f5ttes v\u00f5i k\u00e4itises tavalisel ajal (t\u00f6\u00f6aja korraldus). Vastav t\u00f6\u00f6aja korraldus (sisereeglid v\u00f5i -eeskirjad) h\u00f5lmab eelk\u00f5ige t\u00f6\u00f6aja algust, l\u00f5ppu ja t\u00f6\u00f6p\u00e4evasiseseid vaheaegu. T\u00f6\u00f6aja algus, l\u00f5pp ja vaheajad v\u00f5ivad muuhulgas olla s\u00e4testatud t\u00f6\u00f6lepingus.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise t\u00f6\u00f6tamise kohta ei ole ette n\u00e4htud v\u00e4hemalt 30-minutilist t\u00f6\u00f6p\u00e4evasisest vaheaega, on t\u00fchine. T\u00f6\u00f6p\u00e4evasiseseid vaheaegu ei arvestata t\u00f6\u00f6aja hulka. T\u00f6\u00f6p\u00e4evasisene vaheaeg loetakse t\u00f6\u00f6ajaks juhul, kui t\u00f6\u00f6 iseloom t\u00f5ttu ei ole v\u00f5imalik vaheaega anda. Sellisel juhul loob t\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6tajale v\u00f5imaluse puhata ja einestada t\u00f6\u00f6ajal.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Eespool \u00f6eldut ning olukorra v\u00e4ga \u00fcldist kirjeldust arvestades, tuleb k\u00fcsimusele vastata, et t\u00f6\u00f6ajast tuleb maha arvestada 60 minutit, so 30+15+15.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas t\u00f6\u00f6andja peab maksma konkurentsikeelu t\u00e4itmise eest tasu ka peale t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5ppemist?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Vana TLN-i kehtivuse ajal s\u00f5lmitud lepingus on kirjeldatud, et t\u00f6\u00f6andja tasub igakuiselt N summa palka, millest Y summa on konkurentiskeelu t\u00e4itmise eest. Seda siis t\u00f6\u00f6suhte ajal. Kokkulepet tasu kohta peale TL l\u00f5ppemist ei ole. Lepinguj\u00e4rgne konkurentsipiirang peale lepingu l\u00f5ppemist on 6 kuud.&nbsp;<\/em><em>Uus TLS s\u00e4testab, et konkurentsipiirang on kehtiv, kui sh selle j\u00e4rgimise eest t\u00f6\u00f6andja tasub igakuiselt m\u00f5istliku tasu piirangu kehtivuse ajal.&nbsp;<\/em><em>K\u00fcsimus: kas t\u00f6\u00f6andja v\u00f5ib v\u00e4ita, et piirangu t\u00e4itmise tagamiseks\/eest on makstud n\u00f6 ette ning peale lepingu l\u00f5ppemist hoiduda tasu maksmisest?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>T\u00f6\u00f6lepingu seaduses s\u00e4testatud konkurentsipiirangu rakendamise n\u00e4ol on tegemist t\u00f6\u00f6taja tegevusala v\u00f5i t\u00f6\u00f6koha vaba valiku piiramisega, mist\u00f5ttu peab vastava piirangu kohaldamine olema p\u00f5hjendatud ning selle rakendamiseks tuleb j\u00e4rgida seaduses s\u00e4testatud n\u00f5udeid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Tulenevalt kehtiva t\u00f6\u00f6lepingu seaduse \u00a7 131 l\u00f5ikest 1, kohaldatakse enne 1. juulit 2009 s\u00f5lmitud t\u00f6\u00f6lepingule alates nimetatud kuup\u00e4evast kehtivas t\u00f6\u00f6lepingu seaduses s\u00e4testatut. T\u00f6\u00f6lepingu seaduse \u00a7 131 lg 3 kohaselt, kui t\u00f6\u00f6lepingu tingimus on p\u00e4rast t\u00f6\u00f6lepingu seaduse j\u00f5ustumist vastuolus seaduse s\u00e4ttega, millest ei ole v\u00f5imalik lepingupoolte kokkuleppel k\u00f5rvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel seaduses s\u00e4testatut.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kehtiv t\u00f6\u00f6lepingu seadus s\u00e4testab imperatiivselt eeldused, millisel juhul p\u00e4rast t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5ppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib (vt t\u00f6\u00f6lepingu seaduse \u00a7 24 lg 1) ning kuiv\u00f5rd seadus n\u00f5uab muuhulgas konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest p\u00e4rast t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5ppemist igakuise m\u00f5istliku h\u00fcvitise maksmist, siis nimetatud n\u00f5udest ei saa t\u00f6\u00f6andja \u00fchepoolselt k\u00f5rvale kalduda, olenemata asjaolust, et senini on makstud t\u00f6\u00f6tajale varemkehtinud t\u00f6\u00f6lepingu seaduse m\u00f5ttes eritasu palgalisana. Samuti on m\u00e4rgitud t\u00f6\u00f6lepingu seaduse eeln\u00f5u seletuskirjas (299 SE III), et t\u00f6\u00f6lepingu seaduses nimetatud eeldustest s\u00f5ltub konkurentsipiirangu kehtivus ja eeldused on kumulatiivsed ehk kui \u00fcks eeldustest on t\u00e4itmata, ei saa t\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6tajalt piirangule allumist n\u00f5uda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Arusaadavalt tekitab k\u00fcsimusi olukord, kus t\u00f6\u00f6andja on varemkehtinud t\u00f6\u00f6lepingu seaduse alusel s\u00f5lmitud t\u00f6\u00f6lepingus s\u00e4testatu kohaselt sisuliselt maksnud konkurentsipiirangust kinnipidamise kompenseerimiseks eritasu n\u00f6 ettemaksuna. Kuiv\u00f5rd aga 01.07.2009 j\u00f5ustunud t\u00f6\u00f6lepingu seaduse rakendamiseks ei s\u00e4testatud nimetatud juhuks eriregulatsiooni, tuleb konkurentsipiirangut t\u00e4ita t\u00e4na kehtiva seaduse alusel ning t\u00f6\u00f6tajale ka p\u00e4rast t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5ppemist igakuist m\u00f5istlikku h\u00fcvitist maksta. Iseasi, kui lepingupooled j\u00f5uavad kokkuleppele, et juba tehtud maksed arvatakse ettemakseks (vt ka E. Ojam\u00e4e, \u201eSaladuse hoidmise kohustus ja konkurentsipiirang uues t\u00f6\u00f6lepingu seaduses\u201c, Juridica, IV, 2009).<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Kas viibinud koondamish\u00fcvitise eest on \u00f5igus n\u00f5uda viivist?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Kas pankroti t\u00f5ttu koondatul on ka \u00f5igus viivist n\u00f5uda seni saamata j\u00e4\u00e4nud koondamish\u00fcvitise eest, mis on ka kindla summana fikseeritud, ja kellelt seda n\u00f5uda? Koondamine toimus 1 aasta ja 4 kuud tagasi, menetlus kestab. Kaua v\u00f5ib taotleda enda t\u00f6\u00f6le ennistamist, kui koondamine pole \u00f5igustatud?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Vastus:&nbsp;<\/strong>Esitasite k\u00fcsimuse, kas pankroti t\u00f5ttu koondatul on \u00f5igus n\u00f5uda viivist seni saamata j\u00e4\u00e4nud koondamish\u00fcvitiselt, mis on fikseeritud kindla summana. Soovisite ka teada, kelle k\u00e4est on seda \u00f5igus n\u00f5uda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Eeldusel, et m\u00f5tlesite t\u00f6\u00f6andja poolt makstavat h\u00fcvitist, mille s\u00e4testab t\u00f6\u00f6lepingu seaduse \u00a7 100 lg 1 (ehk siis, et t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemisel koondamise t\u00f5ttu maksab t\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6tajale h\u00fcvitist t\u00f6\u00f6taja \u00fche kuu keskmise t\u00f6\u00f6tasu ulatuses), siis on koondatul \u00f5igus saada viibinud h\u00fcvitise eest viivist tulenevalt v\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 101 lg 1 p-st 6. Nimetatud s\u00e4te lubab n\u00f5uda v\u00f5lgnikult (so isik, kes on kohustatud koondamish\u00fcvitist v\u00e4lja maksma) viivist rahalise kohustuse t\u00e4itmisega viivitamise korral. Detailsem viivise regulatsioon on s\u00e4testatud v\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7-is 113 (seal leiab nt millest alates viivist arvutada, viivise tingimused). Kuna Teie poolt kirjeldatud asjaoludest tuleneb, et pankrotimenetlus veel j\u00e4tkub, siis vastava n\u00f5ude peaks esitama pankrotihaldurile pankrotimenetluses t\u00f6\u00f6andja vastu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Soovisite teada lisaks, kaua on koondatul \u00f5igus taotleda enda t\u00f6\u00f6le ennistamist, kui koondamine pole \u00f5igustatud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kehtiva t\u00f6\u00f6lepingu seaduse kohaselt m\u00f5istet \u201cennistamine\u201d enam ei kasutata. Juhul, kui t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamine oli t\u00fchine seadusest tuleneva aluse puudumise v\u00f5i seaduse n\u00f5uetele mittevastavuse t\u00f5ttu v\u00f5i t\u00fchistatud vastuolu t\u00f5ttu hea usu p\u00f5him\u00f5ttega ja kohus v\u00f5i t\u00f6\u00f6vaidluskomisjon selle tuvastab, siis ei loeta t\u00f6\u00f6lepingut l\u00f5ppenuks. See aga t\u00e4hendab omakorda, et t\u00f6\u00f6suhe kestab endistel tingimustel edasi, t\u00f6\u00f6taja on kohustatud naasma t\u00f6\u00f6le ning t\u00f6\u00f6andja ei tohi selleks teha takistusi. Kusjuures t\u00f6\u00f6suhte j\u00e4tkumise korral on t\u00f6\u00f6tajal \u00f5igus n\u00f5uda kahju h\u00fcvitamist, milleks on eelk\u00f5ige saamata j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6tasu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Selleks, et t\u00f6\u00f6suhe n\u00f6 automaatselt ei j\u00e4tkuks peale t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamise t\u00fchiseks tunnistamist v\u00f5i t\u00fchistamist, peaks seda sooviv pool olema ise aktiivne ning esitama t\u00f6\u00f6vaidluskomisjonile v\u00f5i kohtule ka taotluse t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Teie esitatud informatsiooni kohaselt oli koondamine juba 1 aasta ja 4 kuud tagasi. Vastavalt t\u00f6\u00f6lepingu seaduse \u00a7 105 l\u00f5ikele 1 on \u00fcles\u00fctlemise t\u00fchisuse tuvastamise hagi (v\u00f5i avalduse) esitamise t\u00e4htaeg 30 p\u00e4eva ning seega on see t\u00e4htaeg m\u00f6\u00f6dunud.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-el wp-block-heading\">Teenus t\u00f6\u00f6\u00f5iguses<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Esindame ja n\u00f5ustame kliente t\u00f6\u00f6\u00f5igusega seotus k\u00fcsimustes. Uuri l\u00e4hemalt meie&nbsp;<a href=\"https:\/\/lmp.ee\/ru\/toooigus\/\" data-type=\"page\" data-id=\"276\">t\u00f6\u00f6\u00f5iguse teenuse<\/a>&nbsp;kohta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00f6\u00f6tajale T\u00f6\u00f6andja ei maksa mulle enam palka. Kuidas ma oma palga k\u00e4tte saan? Sellises olukorras tuleks suhelda t\u00f6\u00f6andjaga ja v\u00e4lja&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":946,"menu_order":70,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"class_list":["post-923","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/923","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=923"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/923\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1215,"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/923\/revisions\/1215"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/946"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=923"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}