Juristid ning advokaadid puutuvad laste \u00f5igustega sageli kokku perekonna\u00f5iguse raames ning enim puudutab lapsi hooldus\u00f5iguse ning elatise teemad. Advokaat Grete Kirsimaa hinnangul on laste roll \u00f5igusem\u00f5istmisel ajas tublisti kasvanud.<\/p>\n\n\n\n
Juristide ning advokaatide jaoks on vaidlused laste heaolu teemal igap\u00e4evased ning emotsionaalselt \u00fched raskeimad. Enamjaolt vaidlevad vanemad hooldus\u00f5iguse \u00fcle ning reeglina puudutab see k\u00fcsimust \u2013 kelle juures peaks laps alaliselt elama. Samuti n\u00f5utakse lahus elavalt vanemalt elatist ning seda lapsele, mitte lapsevanemale.<\/p>\n\n\n\n
Advokaadib\u00fcroo LMP advokaat Grete Kirsimaa m\u00e4rgib, et vanematevahelistes vaidlustes tuleb arvesse v\u00f5tta ka lapse enda arvamust. \u201cNii ehk naa on lapsi puudutavate vaidluste korral arvestatud lapse heaolu ning rahuloluga, kuid t\u00e4na n\u00e4en ma \u00fcha enam ka kohtupraktikas, et lapse seisukoht kuulatakse p\u00e4riselt \u00e4ra. Hooldus\u00f5iguse k\u00fcsimuses pannakse laps muidugi tihti raske k\u00fcsimuse ette, kumma vanemaga ta soovib koos olla ning ega lapse valik ei pruugi vaidlust l\u00f5petada ega kohtuotsuses m\u00e4\u00e4ravaks saada, sageli vaidlevad vanemad edasi s\u00f5ltumata lapse arvamusest v\u00f5i seisukohast. Kui \u00dcRO lapse \u00f5iguste konventsioon ei s\u00e4testa lapse vanust kelle arvamust kohtus kuulata ning leitakse, et laps tuleb \u00e4ra kuulata nii varases eas kui v\u00f5imalik, siis Eestis kehtiva seaduse kohaselt on kohustus \u00e4ra kuulata v\u00e4hemalt 10 aastane laps,\u201d s\u00f5nas Kirsimaa.<\/p>\n\n\n\n
Kirsimaa lisab, et loomulikult on paljudel lastega seotud vaidlustel oluliseks teemaks raha ning eks see ka vanemaid riidu aja. \u201cTihti ei saa vanemad aru, et n\u00e4iteks elatis m\u00f5istetakse v\u00e4lja mitte lapsevanemale vaid just lapsele ning tegelikult ka n\u00f5uab elatist laps mitte lapsevanem. Advokaadina soovitan alati pigem omavahel kokkuleppele saada kui kohtusse minna, kuid eks olukordi on erinevaid ja vahel ei saagi teisiti kui tuleb kohtu kaudu n\u00f5uda. Mulle tundub, et elatise m\u00e4\u00e4ramine on siiani olnud liialt j\u00e4ik ja ka kohati \u00fclekohtune \u2013 majanduslik v\u00f5imekus on inimestel v\u00e4ga erinev ja sellega tuleks arvestada. \u00d5nneks t\u00e4na seda teed ka liigutakse ja elatist hakatakse n\u00f5udma rohkem vastavalt lapse vajadustele ning lahus elava vanema v\u00f5imalustele. Oluline on, et kokkulepped saabuksid v\u00f5imalikult rahumeelselt ning eelk\u00f5ige lapse huve silmas pidades,\u201d lisas Kirsimaa.<\/p>\n\n\n\n