Tervishoiuteenuse osutamise lepingu regulatsioonist tulenevalt on arsti \u00fcheks p\u00f5hikohustuseks kvaliteetse ravi osutamise k\u00f5rval teavitatud n\u00f5usoleku saamise kohustus. Reeglina kehtib p\u00f5him\u00f5te, et enne iga toimingu tegemist on vaja saada patsiendilt n\u00f5usolek. Alati ei ole see v\u00f5imalik. Seega kas siis ei saa arst patsienti ravida v\u00f5i kui ta siiski seda teeb, kas teda saab selle eest vastutusele v\u00f5tta?<\/p>\n\n\n\n
Teavitatud n\u00f5usoleku saamise kohustust reguleerib v\u00f5la\u00f5igusseaduse (V\u00d5S) \u00a7 766 lg 1, millest tuleneb, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsienti teavitama patsiendi l\u00e4bivaatamise tulemustest ja tervise seisundist, v\u00f5imalikest haigustest ning nende kulgemisest, pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagaj\u00e4rgedest ning teistest v\u00f5imalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest. Seadus s\u00e4testab, et patsiendi soovil peab teavitamine olema kirjalikku taasesitamist v\u00f5imaldavas vormis. T\u00e4na on see praktika. See on kui vahend, millega saab arst endapoolset vastutust v\u00e4listada \u2013 ta on oma kohustuse selle teavituse vormi esitamisega ja patsiendilt vastava allkirja saamisega t\u00e4itnud. See justkui t\u00e4hendab, et patsiendi allkiri n\u00e4itab, et ta on talle osutatavast teenusest aru saanud ja on selle osutamisega igati n\u00f5us.<\/p>\n\n\n\n
Probleemid tekivad, kui seda n\u00f5usolekut ei ole saadud\/v\u00f5etud v\u00f5i kui patsient leiab, et tema n\u00f5usolek ei laienenud vastavale osutatud teenusele v\u00f5i kui ta v\u00e4idab, et talle ei selgitatud ravitoimingu olemust ja vajalikkust.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4nases meditsiinieetikas ja sellest tulenevalt ka meditsiini\u00f5iguses l\u00e4htutakse patsiendi autonoomiast. See on p\u00f5hjus, mis teavitatud n\u00f5usolekule nii suurt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse ja selle olulisust r\u00f5hutatakse. Igasugune sekkumine patsiendi kehasse on tema suver\u00e4\u00e4nsuse rikkumine ning sellest tulenevalt on vaja patsiendi heakskiitu ehk tema n\u00f5usolekut. Selline suver\u00e4\u00e4nsuse tunnustamine t\u00e4hendab inimv\u00e4\u00e4rikuse austamist. L\u00e4htudes dr iur<\/em> Ants N\u00f5mperi s\u00f5nadest \u2013 inimv\u00e4\u00e4rikus on see, mis annab inimestele teatud moraalse staatuse. Igal inimesel on \u00f5igus otsustada, mida temaga tehakse ja mida mitte. Inimene ise on see, kes peab langetama l\u00f5pliku otsuse. Selleks, et ta seda otsust saaks teha, peab tal olema informatsioon. Seega tuleb teda eelnevalt teavitada tehtava toimingu olemusest ja tagaj\u00e4rgedest.<\/p>\n\n\n\n Teavitatud n\u00f5usolek on meditsiini\u00f5iguse p\u00f5him\u00f5te ja alustala. Voluntas aegroti suprema lex est<\/em> ehk patsiendi tahe on \u00fclim \u00f5igus.<\/p>\n\n\n\n Teavitatud n\u00f5usolek (ing k informed consent<\/em>) sisaldab endas kahte olulist elementi. Arst kui tervishoiuteenuse osutaja peab patsienti teavitama ehk seletama osutatava teenuse sisu ja selle vajalikkust. Teiseks on oluline, et teavitamisele j\u00e4rgneks patsiendi n\u00f5usolek. Patsient peab kinnitama ja aru saama, mida temaga tehakse ja mis on vastava toimingu ohud ja muud v\u00f5imalikud tagaj\u00e4rjed. Eriti oluline on teavitatud n\u00f5usoleku saamine, kui tervishoiuteenus kaldub k\u00f5rvale ravijuhisest v\u00f5i kui tegemist on \u00fcldtunnustamata meetodi kasutamisega raviteenuse osutamisel.<\/p>\n\n\n\n Patsiendi n\u00f5usolek tuleneb viidatud \u00a7-i lg-st 3, mis s\u00e4testab, et patsiendi v\u00f5ib l\u00e4bi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada \u00fcksnes tema n\u00f5usolekul. Samuti on v\u00f5imalik, et patsient v\u00f5tab antud n\u00f5usoleku tagasi. See peab olema tehtud m\u00f5istliku aja jooksul. \u00d5iguspraktika aga t\u00e4pselt ei sisusta m\u00f5istliku aja m\u00f5istet ning seega v\u00f5ib patsient keelduda ka vahetult enne operatsiooni alustamist, kui ta leiab, et ta siiski ei soovi vastava toimingu sooritamist. Teenuse osutaja n\u00f5udmisel peab ka keeldumine olema samas vormis, milles anti n\u00f5usolek.<\/p>\n\n\n\n Seega tundub, et otsest probleemi teavitatud n\u00f5usoleku saamisel teov\u00f5imeliselt patsiendilt pole. Oluline on, et arst oleks kindlasti teavitanud ja et n\u00f5usolek oleks saadud kirjalikku taasesitamist v\u00f5imaldavas vormis.<\/p>\n\n\n\n Teisiti on lood aga piiratud teov\u00f5imega isikute puhul. V\u00d5S \u00a7 766 lg 4 kohaselt kuuluvad eelpool viidatud \u00f5igused reeglina piiratud teov\u00f5imega isiku seaduslikule esindajale. Seda niiv\u00f5rd, kuiv\u00f5rd patsient ei ole v\u00f5imeline poolt- ja vastuv\u00e4iteid vastutustundeliselt kaaluma. Siit j\u00e4reldub, et oluline m\u00e4rks\u00f5na on patsiendi otsustusv\u00f5imelisus. Seega peab arvestama ka k\u00fcmneaastase lapse arvamusega, kui on n\u00e4ha, et ta saab oma seisundist aru ja suudab asjalikult oma arvamuse v\u00e4lja \u00f6elda. Patsiendi teavitamine toimub m\u00f5istlikus ulatuses.<\/p>\n\n\n\n Kui seaduslik esindaja kahjustab ilmselt patsiendi huve, siis ei v\u00f5i arst seda j\u00e4rgida. See t\u00e4hendab, et l\u00f5plik otsus j\u00e4\u00e4b arsti teha, kes l\u00e4htub sellest, mis antud olukorras on patsiendile parim. Arsti jaoks on patsiendi huvid \u00fclimuslikud.<\/p>\n\n\n\n Teavitatud n\u00f5usoleku andmise puhul on oluline, et patsient oleks n\u00f5usolekuv\u00f5imeline. See t\u00e4hendab, et isikul peab olema p\u00e4devus anda kehtiv n\u00f5usolek tervishoiuteenuse osutamiseks. See v\u00f5ime ei \u00fchti tsiviil\u00f5iguses tuntud inimesele omaste v\u00f5imetega \u2013 \u00f5igusv\u00f5ime, teov\u00f5ime ja otsustusv\u00f5ime. Isikul v\u00f5ib olla piiratud teov\u00f5ime tulenevalt kas tema vanusest v\u00f5i tervisest. Isik v\u00f5ib olla teov\u00f5imeline, aga ta on siiski otsustusv\u00f5imetu. See t\u00e4hendab, et ta vaimutegevuse ajutise h\u00e4ire v\u00f5i muu asjaolu t\u00f5ttu on seisundis, mis v\u00e4listab tema v\u00f5ime \u00f5igesti hinnata seda, kuidas tehing m\u00f5jutab tema huve. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu jaoks t\u00e4hendab see isikut, kes on teadvuseta v\u00f5i ei ole muul p\u00f5hjusel v\u00f5imeline oma tahet avaldama. (1)<\/p>\n\n\n\n Eeltoodule tuginedes tuleb eristada kolme juhtumit: t\u00e4iskasvanu, t\u00e4iskasvanud otsustusv\u00f5imetu, alaealine. Kui tegemist on t\u00e4iskasvanud aga otsustusv\u00f5imetu patsiendiga, siis tuleb l\u00e4htuda tema seadusliku esindaja n\u00f5usolekust, kui n\u00f5usoleku saamine on v\u00f5imalik. Kui isikule ei ole eestkostet m\u00e4\u00e4ratud, siis tuleb kasutada niinimetatud 3-k\u00fcsimuse testi: 1. Kas tervishoiuteenuse osutamine on patsiendi huvides, 2. Kas tervishoiuteenuse osutamine vastab patsiendi varem avaldatud v\u00f5i eeldatavale tahtele, 3. Kas tervishoiuteenuse viivitamatu osutamata j\u00e4tmine oleks ohtlik patsiendi elule v\u00f5i kahjustaks oluliselt patsiendi tervist. Kui tegemist on alaealisega, kes pole kaalumisv\u00f5imeline (n\u00f5usolekuv\u00f5imeline) ehk ei saa aru ja ei suuda adekvaatselt otsustada, siis tuleb l\u00e4htuda tema vanematest. (2)<\/p>\n\n\n\n Kui patsient keeldub teabe vastuv\u00f5tmisest ja sellega ei kahjustata tema huve, siis ei v\u00f5i tervishoiuteenuse osutaja patsiendile avaldada V\u00d5S \u00a7 766 lg-s 1 toodut (V\u00d5S \u00a7 766 lg 5).<\/p>\n\n\n\n V\u00d5S \u00a7 766 lg 6 on see niinimetatud p\u00e4\u00e4stev s\u00e4te arsti jaoks, kelle patsient ei ole teadvusel. See annab arstile v\u00f5imaluse ravida isikut, kui viimase n\u00f5usolekut v\u00f5i seadusliku esindaja n\u00f5usolekut ei ole v\u00f5imalik saada. See t\u00e4hendab, et kui arst teeb ravitoimingu, siis teda ei saa vastutusele v\u00f5tta ainu\u00fcksi seet\u00f5ttu, et tal polnud vastava toimingu tegemiseks n\u00f5usolekut. \u00d5igusteoorias on leitud, et siiski peaks olema KarS-s omavolilise ravi paragrahv. See t\u00e4hendaks, et arsti oleks v\u00f5imalik v\u00f5tta kriminaalkorras vastutusele, kui ta tegi toimingu ilma n\u00f5usolekuta. Praegu on oluline vastutusele v\u00f5tmiseks, et osutatav teenus ei vasta kvaliteedile ehk on rikutud hoolsuskohustust. Autor julgeb sellisele seisukohale vastu vaielda. Seda eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et arst oma olemuselt on loodud inimesi aitama. Heas usus k\u00e4ituv arst ei hakka isikut ravima, kui seda ei ole vaja patsiendi tervise huvides. Ta kaalub, kas on v\u00f5imalik oodata, et saaks k\u00fcsida patsiendi arvamust. Kui see pole v\u00f5imalik, siis asub tegutsema. Seega kui ravi on kvaliteetne, siis nii peakski j\u00e4\u00e4ma.<\/p>\n\n\n\n Lg-s 6 toodud seaduses s\u00e4testatud juhtudel ja ulatuses on viide \u00a7-le 767 lg-le 1. See s\u00e4testab, et kui patsient on teadvuseta v\u00f5i ei ole muul p\u00f5hjusel v\u00f5imeline tahet avaldama (otsusev\u00f5imetu) ning tal ei ole seaduslikku esindajat v\u00f5i seaduslikku esindajat ei ole v\u00f5imalik k\u00e4tte saada, on tervishoiuteenuse osutamine lubatud ka patsiendi n\u00f5usolekuta, kui see on patsiendi huvides ja vastab tema poolt varem avaldatud v\u00f5i tema eeldatavale tahtele ja tervishoiuteenuse viivitamatu osutamata j\u00e4tmine oleks ohtlik patsiendi elule v\u00f5i kahjustaks oluliselt patsiendi tervist. Patsiendi varem avaldatud v\u00f5i eeldatav tahe tuleb vastavalt v\u00f5imalustele selgitada v\u00e4lja patsiendi omaste kaudu. Patsiendi omakseid tuleb teavitada patsiendi tervise seisundist, tervishoiuteenuse osutamisest ja sellega kaasnevatest ohtudest, kui see on asjaolude kohaselt v\u00f5imalik.<\/p>\n\n\n\n Seda, et teavitatud n\u00f5usoleku saamine ei ole vajalik a priori<\/em>, kinnitas Eesti \u00f5iguses Jehoova tunnistajate lapse kaasus. T\u00f5si, prokuratuur l\u00f5petas menetluse osaliselt k\u00fcll p\u00f5hjusel, et arst ei saanud teada, et tal on \u00f5igus minna m\u00f6\u00f6da lapsevanema tahtest. Arstid ei olnud teadlikud vasts\u00fcndinule arstiabi mitteandmise \u00f5igusvastasusest. Prokur\u00f6r pidas sellist seisukohta arstide seas \u00fcldlevinuks ja valearvamuse s\u00fc\u00fcksarvamist \u00fcksikisikule eba\u00f5iglaseks. Prokur\u00f6r oli arvamusel, et arsti eksimus oli vabandatav. Kuigi tegelikult oli arstil igati \u00f5igus ja kohustus lapsele vere\u00fclekanne siiski \u00e4ra teha, sest olukorras, kus lapsevanemad keelduvad toimingust, aga arst teab, et see on ainus v\u00f5imalus lapse elu p\u00e4\u00e4sta, on arst see, kes langetab l\u00f5pliku otsuse. Seega kui vaja, kaldub tervishoiuteenuse osutaja k\u00f5rvale sellest, mida arvavad lapsevanemad. Arsti jaoks on patsiendi tervis \u00fclimuslik ja ta peab tegutsema patsiendi huvides. Vasts\u00fcndinu ei ole v\u00f5imeline ise otsustama, seega teeb otsuse arst, kui vanemate otsus lapse huve kahjustab. Sama p\u00f5him\u00f5tte saab v\u00e4lja lugeda perekonnaseadusest, kust tuleneb, et vanem ei v\u00f5i oma vanemlikke \u00f5igusi teostada vastuolus lapse huvidega. Seega siis vanemate keeldumine ei v\u00e4lista arsti tegutsemiskohustust eluliselt vajaliku ravi l\u00e4biviimiseks. Sellest kaasusest j\u00e4reldub, et oleks v\u00f5imalik olnud ka arstide s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmine, sest seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Lisaks on oluline m\u00e4rkida, et antud kaasuses rikkusid arstid meditsiinieetika p\u00f5him\u00f5tet, mis paneb neile abi andmise kohustuse ehk kohustuse osutada tervishoiuteenust ja tegutseda patsiendi huvides.<\/p>\n\n\n\n Niisiis selgub, et teavitatud n\u00f5usoleku saamine ei ole vajalik\u00a0a priori<\/em>. Jah, see on k\u00fcll oluline, aga teatud juhtudel tuleb tegutseda ilma. Arst vastutab tsiviilkorras juhul, kui ta s\u00fc\u00fcliselt pole saanud teavitatud n\u00f5usolekut enne ravitoimingu tegemist. Kriminaalkorras siis, kui osutatud teenus ei vastanud kvaliteedile.<\/p>\n\n\n\n