{"id":793,"date":"2014-12-08T09:11:00","date_gmt":"2014-12-08T09:11:00","guid":{"rendered":"https:\/\/lmp.ee\/%d0%b1%d0%b5%d0%b7-%d0%ba%d0%b0%d1%82%d0%b5%d0%b3%d0%be%d1%80%d0%b8%d0%b8\/laps-peab-saama-molema-vanemaga-kohtuda\/"},"modified":"2022-07-21T19:44:34","modified_gmt":"2022-07-21T16:44:34","slug":"laps-peab-saama-molema-vanemaga-kohtuda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/%d0%b1%d0%b5%d0%b7-%d0%ba%d0%b0%d1%82%d0%b5%d0%b3%d0%be%d1%80%d0%b8%d0%b8\/laps-peab-saama-molema-vanemaga-kohtuda\/","title":{"rendered":"Kui lapse suhtluskorras kokkuleppele ei j\u00f5uta, siis aitab kohus"},"content":{"rendered":"\n

Igal vanemal on \u00f5igus ja kohustus oma lapsega suhelda ning \u00fcksinda last kasvatav vanem ei tohi keelata teisel lapsega kohtumist ka juhul, kui ta elatist ei maksa<\/strong>. Kui tekivad probleemid suhtluskorra suhtes, siis lahendusi on mitmeid, aga protsess v\u00f5ib olla v\u00e4ga ajakulukas ja keeruline.<\/p>\n\n\n\n

Uue perekonnaseadusega tuli meie \u00f5iguss\u00fcsteemi vanema hooldus\u00f5iguse<\/strong> m\u00f5iste. Hooldus\u00f5igus t\u00e4hendab seda, et vanemal on kohustus ja \u00f5igus hoolitseda oma alaealise lapse eest. <\/strong>Hooldus\u00f5iguse \u00fcheks osaks on vanema suhtlemis\u00f5igus oma lapsega. Hooldus\u00f5iguse, sh suhtlus\u00f5iguse m\u00e4\u00e4ramise vajadus on j\u00e4rjest kasvav probleem. Hooldus\u00f5igust on v\u00f5imalik kohtu kaudu ka vanemalt \u00e4ra v\u00f5tta, sellest saab lugeda t\u00e4psemalt meie n\u00f5uannete rubriigist<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Igal vanemal on \u00f5igus oma lapsega suhelda<\/h2>\n\n\n\n

Seadus s\u00e4testab vanemate v\u00f5rdsed \u00f5igused ja kohustused oma laste suhtes, see t\u00e4hendab ka seda, et m\u00f5lemal vanemal on \u00f5igus ja kohustus suhelda oma lastega, seda ka lahuselu korral. <\/strong>Tihti ollakse eksiarvamusel, et \u00fclalpidamise kohustus ning lapsega suhtlemise kohustus on \u00fcksteise eeldusteks. Tegelikkuses see nii ei ole. Igal vanemal on \u00f5igus (ei tohi unustada ka kohustust!) oma lapsega suhelda ning n\u00e4iteks elatise mittemaksmise fakt ei saa olla m\u00e4\u00e4ravaks suhtlemise keelamisel<\/strong>. Ka on riigikohus mitmetes otsustes r\u00f5hutanud, et lapsega koos elav vanem peab hoiduma tegevustest, mis kahjustavad suhet teise vanemaga v\u00f5i raskendab lapse kasvatamist.<\/p>\n\n\n\n

On ilmselt vastuvaidlematu, et lapse igak\u00fclgse sotsiaalse arengu tagamiseks on tema elus t\u00e4htis roll nii emal kui ka isal. Vanuses, kus laps ei saa veel ise vastu v\u00f5tta otsuseid enda elu m\u00e4\u00e4ramise osas, ei tohi \u00fcks vanematest v\u00f5tta endale \u00f5igust otsustada, kas laps tohib teise vanemaga suhelda v\u00f5i mitte. Lapsel on \u00f5igus m\u00f5lemale vanemale ning samuti \u00f5igus omada l\u00e4hedasi suhteid m\u00f5lema vanema poolsete sugulastega<\/strong>. Selle takistamine kahjustab last v\u00e4gagi ning kahandab tulevikus lapse v\u00f5imalusi teha ise oma valikuid, kellega suhelda v\u00f5i mitte.<\/p>\n\n\n\n

Kohtutesse on seoses laste suhtluskorraga j\u00f5udnud v\u00e4ga palju vaidlusi. Uuringutes on leitud, et tihti kasutavad vanemad lapsi \u00e4ra endistele partneritele n-\u00f6 \u00e4rategemiseks. Laste suhtlemise takistamiseks lahus elava vanemaga leitakse mitmeid v\u00f5imalusi, n\u00e4iteks leitakse ettek\u00e4\u00e4ndeid, miks ei ole kohtumine just sellel ajal v\u00f5imalik, valetatakse laste haiguste kohta, \u00f6eldakse, et laps ise ei taha suhelda jne. Siinkohal tuleks taas meelde tuletada vanema kohustust soodustada lapse suhtlust lahus elava vanemaga.<\/p>\n\n\n\n

Loomulikult on laps emotsionaalselt tihedamalt seotud vanemaga, kes tema eest igap\u00e4evaselt hoolitseb. Seet\u00f5ttu on selle vanema k\u00e4itumishoiakutel ning motiveerimistel lapse jaoks \u00e4\u00e4rmiselt suur roll. Kui laps tunneb, et vanem teda suhtlemisel toetab, tunneb ta ennast teise vanemaga suheldes kindlamini ja turvalisemalt, mis on positiivne lapse vaimse tervise seisukohalt.<\/p>\n\n\n\n

Mida teha, kui tekivad probleemid suhtluskorra suhtes ehk lahus elaval vanemal takistatakse lapsega suhtlemist?<\/h2>\n\n\n\n

Kui on tekkinud probleemid suhtluskorra suhtes ehk kui \u00fcks vanem takistab p\u00f5hjendamatult suhtlemist teise vanemaga (nt ema ei luba isal lapsega kohtuda), tuleks vaidluse lahendamiseks esmalt p\u00f6\u00f6rduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalt\u00f6\u00f6taja poole<\/strong>. Tema aitab pooltel vaidluse rahumeelselt lahendada ning vajadusel lepitakse lastekaitset\u00f6\u00f6taja juuresolekul kindlaks lapsega suhtlemise kord.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5imalik on ka p\u00f6\u00f6rduda kohtusse. Siinjuures tuleb t\u00e4hele panna, et kohus ei ole seotud kummagi vanema poolt v\u00e4lja tooduga, vaid sellistes asjades on kohtul \u00e4\u00e4rmiselt suur tegevusvabadus \u2013 kohus v\u00f5ib arvamusi k\u00fcsida k\u00f5igilt lapsega kokku puutuvatelt institutsioonidelt, suunata pooli kohustuslikus korras perelepitaja poole jne.<\/p>\n\n\n\n

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on kohtul kohustus suunata pooli ka kompromissile. Hiljutine riigikohtu lahend r\u00f5hutas veelgi kohtu rolli suhtlemiskorra \u00fcle vaidlevate vanemate suunamisel kompromissile. Selles asjas olid madalama astme kohtud teinud otsuse, kaaludes p\u00f5hjalikult m\u00f5lema poole esitatud argumente, kuid riigikohus t\u00fchistas otsused, leides, et madalama astme kohus ei ole suunanud pooli lapse huvides erimeelsusi lahendama ja lapsega suhtlemise korras kokku leppima, sh juhtinud t\u00e4helepanu v\u00f5imalusele kasutada peren\u00f5ustaja abi v\u00f5i suunanud vanemaid osalema lepitusmenetluses, et erimeelsused \u00fcletada.<\/p>\n\n\n\n

Riigikohus on viidatud lahendis andnud madalamate astmete kohtutele konkreetsed juhised, mil viisil peab toimuma suhtlemiskorra menetlus. Kohus peab vanema ja lapse suhtlemist reguleerides l\u00e4htuma uurimisp\u00f5him\u00f5ttest ning tegema endast k\u00f5ik oleneva, et veenda vanemaid lapse huvides koost\u00f6\u00f6le ja kokkuleppel lapsega suhtlemist reguleerima, et v\u00e4ltida hilisemaid probleeme kohtulahendiga m\u00e4\u00e4ratud suhtluskorra t\u00e4itmisel. Selleks peab kohus arutama vanematega k\u00f5iki lapsega suhtlemise k\u00fcsimusi, milles vanemad on eri meelt, suunama vanemaid lapse huvides j\u00e4releandmisi tegema ning selgitama, mil viisil kavatseb lapsega suhtlemist reguleerida, kui vanemad j\u00e4\u00e4vad lepitamatutele erimeelsustele. <\/p>\n\n\n\n

Riigikohtu arvates on last puudutavates vaidlustes v\u00e4ga oluline pakkuda vanematele v\u00f5imalust saada last puudutavate k\u00fcsimuste laste huvides lahendamiseks abi erialaste teadmistega n\u00f5ustajalt ning teatud juhtudel m\u00e4\u00e4rata ka kohtuv\u00e4line lepitusmenetlus erimeelsuste \u00fcletamiseks.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Suhtluskorra \u00fcle peetavad vaidlused v\u00f5ivad seega kujuneda \u00e4\u00e4rmiselt pikaks ning kurnavaks. Seejuures l\u00f5peb suur osa selliseid vaidlusi tihtilugu \u00fche osapoole n-\u00f6 allaandmisega: mingil hetkel, peale suurt hulka aja- ning rahakulu otsustab \u00fcks pool, et kogu see vaidlus ei ole seda enam v\u00e4\u00e4rt.<\/strong> Asjade sellise k\u00e4igu puhul on v\u00e4ga negatiivne see, et kui \u00fcks vanem on niiv\u00f5rd \u00e4ra kurnatud takistustega v\u00f5itlemisel, lepitakse paratamatusega ning ta loobub edaspidiselt lapsega suhtlemisest sootuks. On muidugi ka vastupidiseid n\u00e4iteid.<\/p>\n\n\n\n

Samas tuleb t\u00f5deda, et k\u00f5ik s\u00f5ltub suhtlemis\u00f5igust n\u00f5utava vanema kindlameelsusest. N\u00e4iteks \u00fches kohtu menetluses olnud vaidluses soovis isa kohtulikult paika panna lapsega suhtlemise korda. Menetlus kohtus j\u00f5udis lahendini tegelikult \u00fcsna kiiresti, ligikaudu poole aasta jooksul. Edasi juhtus aga see, et lapse ema ei pidanud kohtu m\u00e4\u00e4ratud suhtluskorrast kinni, mist\u00f5ttu tuli isal seaduslikke meetmeid kasutades alustada j\u00e4rgmist kohtumenetlust \u2013 lepitusmenetlust seoses lapsega suhtlemist korraldava m\u00e4\u00e4ruse rikkumisega. Kuna ema mitte \u00fchelgi korral hoolimata trahvihoiatustest kohtuistungile ei ilmunud, olid ka kohtu k\u00e4ed seotud ning lepitusmenetlus tuli lugeda eba\u00f5nnestunuks. Kuna suhtlemine lapsega oli j\u00e4tkuvalt takistatud, ei j\u00e4\u00e4nud isal muud \u00fcle, kui p\u00f6\u00f6rduda kohtusse osalise otsustus\u00f5iguse \u00fcleandmise n\u00f5udega (sellise v\u00f5imaluse s\u00e4testab tsiviilkohtumenetluse seadustiku pragrahv 563 lg 7 p 1, mille kohaselt juhul, kui lepitusmenetlus loetakse eba\u00f5nnestunuks, v\u00f5ib kohus m\u00e4\u00e4rata, milliseid muudatusi tuleks teha vanema \u00f5igustes lapse suhtes). <\/p>\n\n\n\n

Seega olukorras, kus vanemad ei ole suutnud omavahel leida konsensust lapse suhtluskorra suhtes (mille ilmseks eelduseks on see, et ei arvestata kummagi \u00f5iguse ja kohustusega lapsega suhelda), ei ole lihtsalt lahendust oodata ka kohtult. <\/strong>Kohtumenetlus lapsega suhtlemise korra kindlaksm\u00e4\u00e4ramiseks v\u00f5ib kesta kaua ning sinna vahele v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da perioodid, kui vanemad suunatakse erimeelsuste lahendamiseks lepitusmenetlusse. Seet\u00f5ttu tuleks alati esimeses j\u00e4rjekorras leida lahendused ning kohtuv\u00e4line suhtluskord kokku leppida.<\/strong> Selleks saavad pooltele nii \u00f5igusliku kui ka l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste poole pealt abiks olla juristid, kelle poole vajadusel p\u00f6\u00f6rduda. Juristid saavad selgitada \u00f5iguslikku olukorda ning abiks olla lahenduste leidmisel, samuti aidata kirja panna saavutatud kokkuleppeid, millest edaspidi l\u00e4htuda.<\/p>\n\n\n\n

Avaldatud\u00a0Postimehe arvamusportaalis<\/a>.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Igal vanemal on \u00f5igus ja kohustus oma lapsega suhelda ning \u00fcksinda last kasvatav vanem ei tohi keelata teisel lapsega kohtumist…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1982,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[68,69,16],"tags":[],"class_list":["post-793","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-perekond-ru","category-perekonnaoigus-ru","category-16"],"acf":[],"views":381,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/793","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=793"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/793\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2323,"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/793\/revisions\/2323"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1982"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=793"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=793"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=793"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}