Omakapitaliga seonduv muutub sageli aktuaalseks p\u00e4rast majandusaasta aruannete esitamist, kui \u00e4riregister juhib t\u00e4helepanu sellega seotud probleemidele. Tegelikult peab juhatus omakapitali seadusele vastavust j\u00e4lgima pidevalt.<\/p>\n\n\n\n
Omakapitali suurusega seonduvat reguleerivad peamiselt \u00e4riseadustiku (\u00c4S) \u00a7-d 176 ja 301, mille kohaselt, kui:<\/p>\n\n\n\n
Siinkohal v\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist, et suurem osa eelnimetatud tegevustest on sellised, mida saavad teha \u00fcksnes osa\u00fchingu osanikud v\u00f5i aktsiaseltsi aktsion\u00e4rid. Keegi ei saa nende eest otsustada n\u00e4iteks osa- v\u00f5i aktsiakapitali v\u00e4hendamist v\u00f5i suurendamist, ettev\u00f5tte l\u00f5petamist vms. Samal ajal on muude meetmete kasutusele v\u00f5tmine v\u00e4ga \u00fcldine ja v\u00f5ib t\u00e4hendada p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00f5iki tegevusi, mis ettev\u00f5tte olukorda parandavad. N\u00e4iteks v\u00f5ib tuua kahjumit tootva ettev\u00f5tte osa (kauplus, tehas vms) m\u00fc\u00fcgi. Kui ettev\u00f5tte muud tegevusvaldkonnad toodavad kasumit, v\u00f5ib see olla piisav, et omakapital suureneks n\u00f5utud tasemeni. Sellise otsuse vastuv\u00f5tmine ja tehingu tegemine on \u00fcldjuhul juhatuse p\u00e4devuses, kui selleks on n\u00f5ukogu n\u00f5usolek (\u00c4S \u00a7 180 l\u00f5ige 4 ja \u00a7 306 l\u00f5ige 2). Seaduses nimetatud muuks meetmeks v\u00f5ib olla ka uute klientide leidmine, kes suurendavad ettev\u00f5tte k\u00e4ivet ja kasumit, mis omakorda parandab ettev\u00f5tte majanduslikku olukorda. See on aga t\u00e4ielikult juhatuse p\u00e4devusse kuuluv tegevus.<\/p>\n\n\n\n
Olukorras, kus muud meetmed ei toimi, tuleb esitada ettev\u00f5tte pankrotiavaldus. Tegemist on p\u00fcsiva maksej\u00f5uetuse ilmnemisel juhatuse kohustusega, mis tuleb t\u00e4ita viivitamata (\u00c4S \u00a7 180 l\u00f5ige 51<\/sup> ja \u00a7 306 l\u00f5ige 31<\/sup>). Kui aga probleeme on \u00fcksnes omakapitali vastavusega seaduses s\u00e4testatud n\u00f5uetele ning saab pankrotti v\u00e4ltida, tuleks anda osanikele ja aktsion\u00e4ridele v\u00f5imalus otsustada muude meetmete kasutusele v\u00f5tmine.<\/p>\n\n\n\n Osanike ja aktsion\u00e4ride koosoleku kutsub kokku juhatus ning omakapitali probleemide ilmnemisel on juhatusel samuti kohustus seda teha (\u00c4S \u00a7 171 l\u00f5ige 2 punkt 1 ja \u00a7 292 l\u00f5ige 1 punkt 1). See t\u00e4hendab, et juhatus peab kohe reageerima ning ei tohi passiivseks j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n\n\n\n Tuleb arvestada, et osanikud ja aktsion\u00e4rid pole \u00fcldjuhul ettev\u00f5tte majanduslikust olukorrast t\u00e4pselt teadlikult. Suuremate \u00e4ri\u00fchingute puhul, kui omanike huvid on sageli vastuolus, on juhatusel \u00f5igus keelduda osanikule v\u00f5i aktsion\u00e4rile ettev\u00f5tte kohta teabe andmisest (\u00c4S \u00a7 166 l\u00f5ige 2 ja \u00a7 287 l\u00f5ige 2). Seda enam on oluline, et omakapitali probleemide korral teavitaks juhatus sellest ettev\u00f5tte omanikke esimesel v\u00f5imalusel, sest mujalt omanikud ettev\u00f5tte kohta teavet ei saa.<\/p>\n\n\n\n Nagu eespool mainitud, ei ole juhatuse kohustus mitte j\u00e4\u00e4da omakapitali probleemide korral passiivseks ainult \u00fcks paljudest \u00e4riseadustikus s\u00e4testatud juhatuse liikme kohustustest, vaid on tagatud karistus\u00f5igusliku sanktsiooniga. Nimelt karistatakse karistusseadustiku (KarS) \u00a7 380 kohaselt rahalise karistuse v\u00f5i kuni \u00fcheaastase vangistusega juhatuse liiget, kes on j\u00e4tnud osanike v\u00f5i aktsion\u00e4ride \u00fcldkoosoleku kokku kutsumata olukorras, kus bilansist on selgunud, et netovara on v\u00e4hem kui pool osa- v\u00f5i aktsiakapitalist v\u00f5i netovara on olnud alla seadusega kehtestatud osa- v\u00f5i aktsiakapitali alamm\u00e4\u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n Lisaks annavad probleemid omakapitaliga alust kahelda ettev\u00f5tte maksej\u00f5ulisuses ning kui ettev\u00f5te on p\u00fcsivalt maksej\u00f5uetu, kohustub juhatus esitama viivitamata pankrotiavalduse.<\/p>\n\n\n\n Pankrotiavalduse esitamise kohustuse t\u00e4itmata j\u00e4tmine on samuti kriminaalkorras karistatav (KarS \u00a7 3851<\/sup>). Riigikohus on n\u00e4iteks tsiviilasjas nr 3-2-1-74-13 ja kriminaalasjas nr 3-1-1-49-11 tehtud lahendites m\u00e4rkinud, et \u00fcldjuhul ei ole v\u00f5imalik tuvastada ettev\u00f5tte p\u00fcsivat maksej\u00f5uetust \u00fcksnes m\u00f5ne raamatupidamisliku n\u00e4itaja alusel. Samas r\u00f5hutas riigikohus, et kui \u00e4ri\u00fchingu kohustused \u00fcletavad tema omakapitali v\u00f5i kui ettev\u00f5tte netovara on negatiivne, annab see siiski p\u00f5hjendatud aluse kahelda \u00e4ri\u00fchingu maksej\u00f5ulisuses. Sellest hoolimata on v\u00f5imalik, et netovara negatiivsus on tingitud pikaajalistest kohustustest, mille sissen\u00f5utavaks muutumise ajaks v\u00f5ib v\u00f5lgniku finantsolukord olla t\u00e4nu kasumlikule tegevusele sedav\u00f5rd paranenud, et v\u00f5lgnik on v\u00f5imeline k\u00f5ik kohustused t\u00e4itma. Samuti v\u00f5ib riigikohtu kinnitusel tulla ette muid juhtumeid, kus \u00e4ri\u00fchingu netovara on k\u00fcll negatiivne, kuid sellele vaatamata ei saa r\u00e4\u00e4kida v\u00f5lgniku p\u00fcsivast maksej\u00f5uetusest.<\/p>\n\n\n\n Eeltoodud viited \u00f5igusaktidele n\u00e4itavad, et omakapitaliga seotud n\u00f5uete rikkumine v\u00f5ib tuua kaasa t\u00f5sised tagaj\u00e4rjed, mist\u00f5ttu peaksid juhatuse liikmed sellesse k\u00fcsimusse hoolikalt suhtuma. Eelk\u00f5ige on juhatusel kohustus informeerida ettev\u00f5tte majanduslikust olukorrast \u00e4ri\u00fchingu omanikke ning kui omanikud \u00c4S-i \u00a7-des 176 ja 301 s\u00e4testatud kohustusi rikuvad, siis juhatus selle eest ei vastuta (eeldusel, et juhatus on korrektselt koosoleku kokku kutsunud). Erandiks on p\u00fcsiva maksej\u00f5uetuse ilmnemine, mille korral on igal juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamise kohustus. \u00dcldjuhul piisab juhatuse liikmetel oma kohustuste t\u00e4itmiseks ja kriminaal\u00f5iguslikust vastutusest vabanemiseks \u00fcksnes omanike teavitamisest ning osanike v\u00f5i aktsion\u00e4ride \u00fcldkoosoleku kokkukutsumisest.<\/p>\n\n\n\n Omakapitaliga seotud probleeme k\u00e4sitlevad \u00c4S-i \u00a7-d 176 ja 301.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\nJuhatus kohustub probleemidest teavitama<\/h2>\n\n\n\n
Juhatuse passiivsusele v\u00f5ib j\u00e4rgneda kriminaalvastutus<\/h2>\n\n\n\n
Soovitusi<\/h2>\n\n\n\n