Kindlasti on k\u00f5ik t\u00e4nased abiellujad kursis, et enne abiellumist tuleb neil valida varasuhte re\u017eiim \u2013 kas vara\u00fchisus, -lahusus v\u00f5i vara juurdekasvu tasaarvestus. Internetiavarustest on v\u00f5imalik informatsiooni leida k\u00f5igi nende s\u00fcsteemide kohta, mis aitab paaridel oma valikuid teha. Varasemalt oli seadusega automaatselt etten\u00e4htud re\u017eiimiks vara\u00fchisus, mis t\u00e4hendab, et k\u00f5ik abikaasade poolt abielu jooksul omandatud vara kuulub nende \u00fchisvarasse (v\u00e4lja arvatud kinke ja p\u00e4rimise teel saadud vara).<\/p>\n\n\n\n
Saamaks vastust k\u00fcsimusele, miks tuleks \u00fcldse abieluvaraleping s\u00f5lmida, peab natuke tutvuma abieluvaralepingu sisuga \u00fcldiselt. <\/p>\n\n\n\n
Abieluvaraleping on abikaasadevaheline kokkulepe, milles m\u00f5lemad v\u00f5ivad: valitud varasuhte asendada teise seaduses s\u00e4testatud varasuhtega, valitud varasuhte l\u00f5petada, anda \u00fchisvara valitsemise \u00f5igus \u00fchele abikaasale, tunnistada \u00fchisvaraks v\u00f5i lahusvaraks \u00fcksikuid esemeid v\u00f5i teatavasse liiki kuuluvaid esemeid.<\/p>\n\n\n\n
Nagu n\u00e4ha, saab abieluvaralepinguga palju laiahaardelisemalt varasuhteid abikaasade vajadustele vastavalt reguleerida.<\/p>\n\n\n\n
Abieluvaralepingut on v\u00f5imalik s\u00f5lmida notari juures ning seda saab s\u00f5lmida ainult m\u00f5lema abikaasa kohalviibimisel.<\/p>\n\n\n\n
Valdav arvamus on, et abieluvaralepingu s\u00f5lmine n\u00e4itab abikaasa suhtes usaldamatust. Abielludes on ilmselt k\u00f5ik paarid kindlad, et nende abielu p\u00fcsib nii kaua \u201ekuni surm meid lahutab\u02ee. Tegelikkuses tuleks aga m\u00f5ista, et abieluvaraleping ei ole instrument ainult lahutuse puhuks, vaid see aitab abikaasadel reguleerida abielu jooksul oma varalisi suhteid ning seda t\u00e4pselt sellisel viisil nagu neile vajalik.<\/p>\n\n\n\n
N\u00e4iteks juhul, kus \u00fcks abikaasadest on majanduslikult v\u00e4ga aktiivne ning riskialdis, v\u00f5ib esile kerkida vajadus hoida abikaasade varad lahus, et ei tekiks olukorda, kus \u00fche abikaasa eba\u00f5nnestunud \u00e4rilised otsused halvaksid kogu perekonna elu. Kui pooled on s\u00f5lminud abieluvaralepingu ning kokku leppinud, et nende varad ja kohustused kuuluvad kummagi lahusvarasse, riskitakse vaid endale kuuluva varaga ning \u00fche poole vastu tekkivaid n\u00f5udeid ei ole v\u00f5imalik realiseerida \u00fchisvara arvelt.<\/p>\n\n\n\n
Seega nagu selle n\u00e4ite puhul n\u00e4ha, ei ole abieluvaralepingu s\u00f5lmimise n\u00e4ol absoluutselt tegemist usaldamatuse \u00fclesn\u00e4itamisega, vaid vastupidi, oma kaaslase vara kaitsmisega.<\/p>\n\n\n\n
Loomulikult ei saa eitada abieluvaralepingu kasulikkust ka abielu l\u00f5ppemise korral, kui tekib vajadus abielu jooksul tekkinud vara jagada. Kuna abieluvaralepingus on juba konkreetselt m\u00e4\u00e4ratletud milline vara kuulub poolte \u00fchisvarasse ja milline mitte, on vaidluste tekkimine sellelt pinnalt v\u00e4het\u00f5en\u00e4olisem. Abikaasad jagavad vara vastavalt lepingule ning pikki aastaid kestvad kohtuvaidlused j\u00e4\u00e4vad olemata.<\/p>\n\n\n\n
Loomulikult eeldavad k\u00f5ik abielludes selle igavesele p\u00fcsimisele ning teisiti ei saakski. Samas tuleks meeles pidada, et abieluvaraleping ei ole m\u00f5eldud ainult lahutuse ja varajagamise jaoks, vaid ka poolte varaliste ja majanduslike suhete reguleerimiseks abielu jooksul. On erinevaid abielupaare ning elustiile, mist\u00f5ttu saab iga\u00fcks valida varasuhte, mis just temale sobib. Kui j\u00e4tkuvalt usutakse, et abieluvaralepingu s\u00f5lmimise teema t\u00f5statamine v\u00f5ib n\u00e4ida parterile usaldamatuse m\u00e4rgina, ei muutu selline arvamus kunagi.<\/p>\n\n\n\n