{"id":824,"date":"2013-09-07T08:59:00","date_gmt":"2013-09-07T08:59:00","guid":{"rendered":"https:\/\/lmp.ee\/%d0%b1%d0%b5%d0%b7-%d0%ba%d0%b0%d1%82%d0%b5%d0%b3%d0%be%d1%80%d0%b8%d0%b8\/fuusilise-isiku-laenuintresside-maksustamise-aspekte\/"},"modified":"2022-08-03T16:58:18","modified_gmt":"2022-08-03T13:58:18","slug":"fuusilise-isiku-laenuintresside-maksustamise-aspekte","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/%d0%b1%d0%b5%d0%b7-%d0%ba%d0%b0%d1%82%d0%b5%d0%b3%d0%be%d1%80%d0%b8%d0%b8\/fuusilise-isiku-laenuintresside-maksustamise-aspekte\/","title":{"rendered":"F\u00fc\u00fcsilise isiku laenuintresside maksustamise aspekte"},"content":{"rendered":"\n

Kui f\u00fc\u00fcsiline isik annab v\u00e4lja laenu, siis enamasti laenuintresside saamise eesm\u00e4rgil. Laenuintressid on olemuslikult aga tulu raha kasutusse andmise eest, mis t\u00e4hendab, et selliselt tulult tuleb maksta ka tulumaksu<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Mida maksustatakse intressidena?<\/h2>\n\n\n\n

Tulumaksuseaduse (TuMS) \u00a7 17 l\u00f5ike 1 <\/a>kohaselt maksustatakse tulumaksuga v\u00e4ga erinevatel alustel \u2014 laenult, v\u00e4\u00e4rtpaberilt, liisingult, hoiuselt kui ka muult v\u00f5lakohustuselt \u2014 saadud intress. Juhul kui raha soovitakse panna teenima finantsvarasse investeerimise teel, on v\u00f5imalik tulumaksukohustust siiski edasi l\u00fckata, kui selline vara soetatakse investeerimiskontol oleva raha eest ning sellelt saadud tulu kantakse viivitamatult p\u00e4rast selle saamist investeerimiskontole.[1]<\/p>\n\n\n\n

Lisaks maksustatakse intressina selline v\u00f5lakohustuselt arvutatud summa, mille v\u00f5rra esialgset v\u00f5lakohustust suurendatakse.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4itena v\u00f5ib siin tuua olukorra, kus X annab Y-le laenu ning lepitakse kokku laenu tagasimakse t\u00e4htaeg. Kuna Y ei suuda laenu \u00f5igeaegselt tagasi maksta, lepivad X ja Y kokku, et laenu tagasimakse kuup\u00e4evaga arvestatakse maksmata intressid ning laenu p\u00f5hiosa uueks laenu p\u00f5hiosaks ning sellelt hakkavad jooksma intressid kokkuleppe kuup\u00e4evast. Selline uus p\u00f5hiosa sisaldab endas juba TuMS \u00a7-s 17 s\u00e4testatud intressitulu, mis kuulub tulumaksustamisele.<\/p>\n\n\n\n

Sisuliselt on toimunud tasaarvestus. J\u00e4relikult, tulumaksukohustust ei v\u00e4lista see, kui eelkirjeldatud kokkuleppe korral loobuda edasiste intresside n\u00f5udmisest ning teha maksegraafik uue suurendatud laenu vaid p\u00f5hiosa tagasimaksmiseks.<\/p>\n\n\n\n

Viiviseid tulumaksuga maksustatavaks intressiks ei loeta, kuna v\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 101 lg 1 punkti 6 kohaselt on see \u00f5iguskaitsevahend ehk viivist saava isiku suhtes toime pandud \u00f5igusvastase teo suhtes kohaldatava vahendiga eba\u00f5igluse k\u00f5rvaldamiseks. Saadud viivised (samuti MKS \u00a7 116 kohaselt maksuhaldurilt saadud intress, mis oma olemuselt on samuti viivis), mis \u00fcletavad laenuandja kantud ja dokumentaalselt t\u00f5endatud kahju, maksustatakse siiski muu tuluna.[2]<\/a> Tulumaksuseaduses toodud v\u00e4listuse praktiline erinevus puudutab eelk\u00f5ike mitteresidente, kelle puhul maksulepingu olemasolul \u00fcldjuhul Eestis maksustamist ei toimu, maksulepingu puudumisel aga kohaldub 21%-line maksum\u00e4\u00e4r 10% asemel.<\/p>\n\n\n\n

Maksustamine \u201ehalbade laenude\u201d korral<\/h2>\n\n\n\n

Laenulepingus on poolte enda otsustada, millal ja kuidas toimub laenusummalt intresside maksmine. See v\u00f5ib toimuda laenut\u00e4htaja m\u00f6\u00f6dumisel koos p\u00f5hiosa tagasimaksmisega \u00fchekordse intressimaksena, p\u00e4rast laenu v\u00e4ljaandmist igakuiste maksetena kuni p\u00f5hiosa tagastamiseni jne. Kui laenusaaja rikub laenu tagasimaksmise kohustust, kuid laen on tagatud h\u00fcpoteegiga v\u00f5i muu realiseeritava tagatisega, on tagatise realiseerimise arvelt saadav rahasumma samuti laenulepingu alusel tehtav sooritus, mis katab vastavalt intressid v\u00f5i p\u00f5hisumma puuduj\u00e4\u00e4gi.<\/p>\n\n\n\n

Praktikas tekib sageli olukordi, kus laenuintresse tasutakse igakuiselt p\u00e4rast laenusumma saamist, kuid m\u00f5ne aja p\u00e4rast intressimaksed lakkavad ning peagi selgub, et ka p\u00f5hiosa tagasi ei saada, kuna laenusaaja on muutunud maksej\u00f5uetuks, hoiab oma kohustuste t\u00e4itmisest tahtlikult k\u00f5rvale v\u00f5i ei t\u00e4ida muul p\u00f5hjusel oma kohustusi. Laenutagatiste puudumise korral v\u00f5ibki laenuandja j\u00e4\u00e4da kokkuv\u00f5ttes miinusesse ehk, kuigi ta on saanud intresse, p\u00f5hiosa ta tagasi ei saa. Sellisel juhul on isik saanud intresse (TuMS \u00a7 17), kuid kui vaadata laenuandja varalise seisundi muutumist, on ta j\u00e4\u00e4nud miinusesse. Kas ja kuidas sellisel juhul toimub maksustamine?<\/p>\n\n\n\n

\u00dchelt poolt tuleb t\u00f5deda, et intresse ehk tasu laenu kasutamise eest on saadud ning intressid maksustatakse tulumaksuga. Seadusandja ei ole TuMS \u00a7 17 kehtestanud t\u00e4iendavaid reegleid, kuidas hinnata tulu tekkimise hetke ning kas ja kuidas arvestada tulu teenimisega kaasnevat kahju ja veel realiseerimata riske (nt tulu teenitakse laenu andmise teel ning see, kas tulu aluseks olev laen tagasi saadakse v\u00f5i mitte, on omaette k\u00fcsimus, mis intresside puhul kohalduva brutop\u00f5him\u00f5tte valguses erilist t\u00e4htsust ei oma). Teisest k\u00fcljest on tulumaksu eesm\u00e4rk maksustada tulu, mida v\u00f5ib iseloomustada kui \u201etagastamatut sissetulekut\u201d. Tagastamatu sissetulek t\u00e4hendab seda, et isiku rahaliselt hinnatav vara suureneb. Laenude puhul kehtiv p\u00f5him\u00f5te, et enda raha tagasisaamist ei saa maksustada, rakendub ka muudel juhtudel.[3]<\/a> Kui laenulepingu alusel tehtavaid sooritusi vaadata lihtsalt \u201erahana\u201d, mitte \u201eintressidena\u201d ja \u201ep\u00f5hiosa tagasimaksetena\u201d, siis laenuandja vara ei suurene ning sisuliselt saadakse tagasi pahatihti v\u00e4hem kui v\u00e4lja antakse. Lisaks eelnevale on Eestis tunnustatud veel maksev\u00f5imelisuse p\u00f5him\u00f5te[4]<\/a>, millest kasvavad omakorda v\u00e4lja realiseerimata tulude maksustamise keeld ning netoprintsiip. Maksev\u00f5imelisuse p\u00f5him\u00f5tte kohaselt on tulumaksu v\u00f5tmine \u00f5igustatud sellises olukorras, kus isik on saanud tulu, millega kaasneb isiku v\u00f5ime maksta saadud tulult makse, ilma et tema varanduslik seis v\u00e4heneks.[5]<\/p>\n\n\n\n

Autori seisukohalt saaks \u00f5iglaselt ja \u00f5igusselgust loovalt lahendada eeltoodud ebaselgus tulumaksuseaduse \u00a7 17 t\u00e4iendamise teel, kus tulumaksu objektiks nimetatakse laenu esialgset p\u00f5hiosa \u00fcletavad maksed. Selliselt oleks tagatud maksev\u00f5imelisuse p\u00f5him\u00f5te ning laenuandja maksaks tulumaksu saadud tulu pealt, mis looks talle v\u00f5imaluse maksu maksta. Kuni sellist muudatust pole tehtud, v\u00f5ib maksumaksjatele soovitada p\u00e4rast laenu \u201elootusetuks muutumist\u201c parandada tuludeklaratsioone ja v\u00e4hendada varem deklareeritud intressitulu. \u00d5igusliku alusena saab viidata maksukorralduse seaduse \u00a7 103 lg 1 punktile 2, mis lubab maksuotsuse kehtetuks tunnistada tagasiulatuva m\u00f5juga s\u00fcndmuse t\u00f5ttu. Riigikohtu selgituste kohaselt on viidatud alus kohaldatav ka maksudeklaratsiooni parandamisele.<\/p>\n\n\n\n

Intressidelt tulumaksu arvestamine ja tasumine<\/h3>\n\n\n\n

Juhul kui laenusaaja on juriidiline isik, on tal vastavalt TuMS \u00a7 41 punktile 4 kohustus pidada intressi v\u00e4ljamaksetelt (brutosummas) igakuiselt kinni tulumaksu. F\u00fc\u00fcsilisest isikust laenuandja peab saadud intressitulu deklareerima aastap\u00f5hiselt.<\/p>\n\n\n\n

Mis saab siis, kui juriidiline isik maksuintressidelt tulumaksu kinni ei pea ning tasub laenuandjale intressid brutosummas? Kinnipidamiskohustus ei asenda maksukohustust. Sellisel juhul on tegemist laenusaaja ning laenuandja solidaarvastutusega \u2014 kui kinnipidaja ei t\u00e4ida oma kohustust, v\u00f5ib maksuhaldur esitada n\u00f5ude nii kinnipidajale kui maksumaksjale endale. N\u00f5uete esitamise kord ja t\u00e4htajad v\u00f5ivad sealjuures olla erinevad.[6]<\/a>
Seega, kui f\u00fc\u00fcsiline isik X annab juriidilisele isikule Y laenu ning Y intressimaksetelt tulumaksu kinni ei pea ja tasub X-le brutosumma, vastutavad maksukohustuse t\u00e4itmise eest nii X kui Y solidaarselt.<\/p>\n\n\n\n

Kas intressidelt tulumaksu tasumise eest vastutab l\u00f5plikult laenuandja v\u00f5i laenusaaja (solidaarv\u00f5lgnike omavaheline vastutus ehk vastutus nn sisesuhtes), s\u00f5ltub eelk\u00f5ige sellest, kas laenuandjale on intressid v\u00e4ljastatud bruto- v\u00f5i netosummana. Seda on laenulepingu tingimuste alusel v\u00f5imalik v\u00e4lja arvutada. Kui intressid maksti v\u00e4lja netosummana ning kinnipeetud tulumaks j\u00e4eti deklareerimata ja tasumata, on f\u00fc\u00fcsilisel isikul \u00f5igus ise tasutud tulumaks v\u00f5lgnikult v\u00e4lja n\u00f5uda. Kui juriidiline isik deklareeris kinnipeetud tulumaksu, kuid j\u00e4ttis maksuhaldurile \u00fcle kandmata, loetakse f\u00fc\u00fcsilise isiku suhtes maksukohustus t\u00e4idetuks ning v\u00f5la sissen\u00f5udmine juriidiliselt isikult on juba maksuhalduri \u00fclesanne.<\/p>\n\n\n\n

Avaldatud EML ajakiri MaksuMaksja v\u00e4ljaandes: http:\/\/www.maksumaksjad.ee\/modules\/smartsection\/item.php?itemid=1407<\/a><\/p>\n\n\n\n

Viited:
[1] Investeerimiskonto kasutamiseks on MTA v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud juhendi, k\u00e4ttesaadav: www.emta.ee\/public\/Investeerimiskonto_juhend_15-12-2010_-_avalik1.pdf<\/a>
[2] Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.09.2010 otsust kohtuasjas nr 3-3-1-45-10
[3] Vt Kaspar Lind. Tulu m\u00f5iste. \u2013 Juridica, 2003, 5, lk 341
[4] Maksev\u00f5imelisuse p\u00f5him\u00f5tte kohta l\u00e4hemalt vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17.03.2003 otsust kohtuasjas nr 3-1-3-10-02 ja 19.01.2005 otsust kohtuasjas nr 3-3-1-73-04
[5] Vt Lasse Lehis. Tulumaksuseadus. Kommenteeritud v\u00e4ljaanne. Tartu: 2000, lk 181, \u00a7 12 kommentaar nr 4
[6] Vt Lasse Lehis. Maksu\u00f5igus. Juura: 2009, lk 100<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kui f\u00fc\u00fcsiline isik annab v\u00e4lja laenu, siis enamasti laenuintresside saamise eesm\u00e4rgil. Laenuintressid on olemuslikult aga tulu raha kasutusse andmise eest,…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[91,86,16],"tags":[],"class_list":["post-824","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-lepingud-ru","category-volaoigus-lepinguoigus-ru","category-16"],"acf":[],"views":90,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/824","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=824"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/824\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2481,"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/824\/revisions\/2481"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=824"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=824"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/lmp.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=824"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}