Töötaja saamata jäänud tasu aitab kätte saada pankrotiavaldus

Koroonakriis on surunud paljud sektorid ja ettevõtted majanduslikesse raskustesse ning sageli tuleb ettevõttel loobuda töötajatest ja tegevuskulusid minimeerida. Kui ettevõttel rahalisi vahendeid napib ja töötajatele on palgad tasumata, soovitab vandeadvokaat Robert Sprengk töötajal endal algatada tööandja pankrotimenetlus ning seeläbi saamata jäänud töötasu töötukassa kaudu kätte saada.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise eesmärk on hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.

Vandeadvokaat Robert Sprengk soovitab töötajal endal esitada pankrotiavaldus juhul, kui töötasu tehtud töö eest on saamata mitme kuu vältel, töötajale on teada, et tööandja on maksejõuetu ning ettevõtte juhatus ei ole ise pankroti menetlust algatanud. “Pankrotiavalduse esitamine töötaja poolt on alternatiivne võimalus töötajale, kui tööandjalt ei õnnestu töötasu kätte saada, sest siis tasub saamata jäänud palga töötajale töötukassa. Siinkohal tuletan meelde, et avalduse esitamisele peab eelnema pankrotiavalduse tegemise hoiatus. Soovitud tulemuse annab avalduse esitamine ka juhul, kui ettevõte on juba edasi müüdud likvidaatoritele,” sõnas Sprengk.

Pankrotiavaldus on lahendus ka neile töötajatele, kes on saavutanud võidu töövaidluskomisjonis või kohtus, kuid täituril ei ole ettevõttest midagi võtta – ka sellisel juhul saab pankrotiavalduse kaudu töötukassast saamata jäänud töötasu kätte.

Töötaja poolt tööandja vastu pankrotiavalduse esitamisel tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tasutakse riigilõivu 10 eurot.

Mitme kuu saamata jäänud töötasu on võimalik töötukassa kaudu taotleda?

Töötajale makstakse töötukassa poolt hüvitist saamata jäänud töötasu osas kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel. Samuti makstakse töötajale hüvitist kuni ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutopalk. Kui töötaja töötasu nõue tööandja vastu on aga suurem, kui töötukassa poolt makstav hüvitis, võib töötaja ülejäänud osas esitada oma nõude pankrotimenetlusse.

Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest.

Artikkel ilmus ka Ärilehes ja Pealinnas.

Robert SprengkJuhtivpartner / Vandeadvokaat

robert.sprengk@lmp.ee

+372 7 300 400

Vaata profiili

Robert Sprengk on enam kui 20 aastat töötanud juristina ning alates 2017. aastast vandeadvokaadina. Pikk töökogemus on andnud talle õiguse valdkonnas mitmekesiseid kogemusi, rohkelt põhjust erinevaid seadusi sügavuti tundma õppida ning võimaluse aidata lugematul hulgal kliente. Advokaaditöös väärtustabki Robert kõige rohkem just teemade ja klientide vaheldusrikkust, paindlikkust ning enda proovilepanekut.

Robertil pole ühte kindlat valdkonda, mida õigusmaastikul eelistab. Kõik meeldib ja kui midagi peakski välja tooma, siis oleks see karistusõigus, millega ta viimased kolm aastat intensiivselt tegelenud on. Oma rahuliku, sihikindla ja eesmärgile pühendunud iseloomuga saavutab ta edu seal, kus paljud teised väsiksid ja lausa alla annaksid. Eriti motiveerib Robertit asja tuuma leidmine, lahenduse peale tulemine.

Väljaspool tööd naudib Robert suviti kala- ja vähipüüki. Ta tegeleb ka heategevusega ning on varasematel ajaperioodidel harrastanud ka erinevaid spordialasid. LMP advokaadibüroos hindab ta meeskonna kvaliteeti, sest koos tegemine tekitab sünergiat juurde.