Elektritõukerattaga liiklemine: 7 olulist liiklusseaduse reeglit, mida järgida!

Alates 2021 aastast kehtiv liiklusseadus sisaldab asjakohaseid liiklusreegleid ja nõudeid ka elektritõukeratastele ja tasakaaluliikuritele. Kergete elektrisõidukite koondnimetusena võetakse kasutusele uus sõidukite kategooria – kergliikur, mis hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, nagu näiteks elektritõukerattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid ja muud taolised istekohata sõidukid.

Advokaadibüroo LMP vandeadvokaat Robert Sprengk selgitab uusi nüansse liiklusseaduses.

Elektritõukerattad on meie linnapildis muutunud väga sagedaseks nähtuseks – neid võib märgata pea igal tänaval ning rendifirmade (nt Tuul ja Bolt) tõukerattaid parkimas igal nurgal. Nende kiire ja laiema levikuga on aga järjest enam tekkinud küsimusi neile kohalduvatest reeglitest ning nende kasutamise lubatavusest.

Liiklusseadus elektritõukeratastele enne 2021 muudatusi

Varasemalt ei olnud seaduses otseselt elektritõukeratta mõistet ning senini on lähtutud tõlgendusest, et elektritõukeratta kasutaja juhinduks abivahendeid kasutava jalakäija reeglitest ehk elektritõukerattaga on õigus liigelda jalakäijate keskkonnas seejuures liigeldes jalakäijaid ohustamata. Siiski on selgete reeglite puudumine tekitanud hulganisti küsimusi ja vaidlusi elektritõukerataste kategoriseerimisel ja liiklusreeglite kohaldamisel.

2021 aastast jõustunud liiklusseaduse muudatus toob aga selguse majja kergliikurite kasutamise osas – kasutusele võetakse uus sõidukite kategooria “kergliikur” ning neile hakkavad kehtima asjakohased liiklusreeglid.

Olulisemad reeglid uues seaduses kergliikuritele (k.a elektritõukeratastele)

1. Kiiruse ja võimsuse piirang elektritõukeratastele

Kui siiani ei olnud elektritõukeratastele ning ka teistele elektrilistele seadeldistele kehtestatud nõudeid piirkiirusele, siis uuest aastast muutuv seadus kehtestab piirkiiruseks 25 km/h ning maksimaalseks võimsuseks 1 kilovatt. Kergliikurit, mis ei vasta nendele tehnilistele nõuetele, ei tohi turule lasta ega kasutusele võtta. Erandina lubatakse liikluses kasutada enne 1 augusti 2020 ostetud elektritõukerattaid aga vaid juhul kui nende maksimaalne kiirus on piiratud 25 km/h.

2. Helkurid ja tuled kergliikurile

Oluline on tähelepanu pöörata ka sellele, et kergliikur oleks kaasliiklejatele nähtav. Näiteks on alates 2021 ilma tuledeta keelatud sõita pimedal või halva nähtavusega sõiduteel.

Kergliikur lubatakse seadusemuudatuse kohaselt sõitma jalakäijaga samasse liiklusruumi (nt kõnnitee, jalgtee, jalgratta- ja jalgtee), samuti lubatakse kergliikuriga ületada sõiduteed samades kohtades, kus jalakäija seda teha võib. Seega valitseb kergliikuri juhile sarnane oht jääda teel liikuvale sõidukijuhile märkamata. Lisaks ohule sõidukijuhile märkamatuks jääda, valitseb ka oht, et jalakäija ja kergliikuri juht ei märka üksteist (nt. pimedas valgustamata kõnniteel liiklemisel). Sellest tulenevalt on vajalik kergliikuri juhid muuta sõidukijuhtidele ja jalakäijatele paremini nähtavaks, mistõttu kehtestatakse kohustus valgusallika kasutamiseks.

3. Vanusepiirang ning jalgrattalubade nõue kergliikurijuhile

Uue liiklusseaduse järgi tohib kergliikuriga sõita alates 10. eluaastast ja 10–15-aastasel isikul peab kergliikuriga sõiduteel sõitmiseks olema jalgratta juhtimisõigus, tõendavaks dokumendiks on jalgrattajuhiluba või tõendatakse jalgratta juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel. Seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanud isiku vahetu järelevalve all võib sõiduteel kergliikurit juhtida vähemalt kaheksa-aastane isik. Õuealal antud piirangud ei kehti.

4. Kergliikur võib sõita sõidutee jalgrattarajal

Täiesti uue reeglina on sätestatud õigus liigelda sõidutee jalgrattarajal, mis potentsiaalselt võib suurendada kergliikurite ja mootorsõidukite konfliktiolukordi, kuid lähtudes asjaolust, et kergliikuriga liiklejal on võimalik valida liiklemiseks ka jalakäija keskkond, siis on olemas alternatiiv selliste konfliktiolukordade vähendamiseks. Sõidutee kasutamine ei ole kohustus.

5. Alla 16 aastastel kiiver kohustuslik

Alla 16-aastasele kergliikuri juhile on lisatud kohustus kanda teel liigeldes kinnirihmatud jalgrattakiivrit. Austraalias läbiviidud uuringutes tuvastati, et kergliikuri juhi surmaga lõppenud õnnetustes oli 43% juhtudest surma põhjustajaks peavigastus. Seepärast on oluline kergliikuriga sõitmisel kaitsta eelkõige pead. Alla 16-aastastele sõitjatele kehtestatakse kiivri kasutamine kohustusena, 16-aastatele ja vanematele on see rangelt soovituslik. Lisaks on soovituslik kasutada muid sõitjat kaitsvaid vahendeid.

6. Jalakäijate vahetus läheduses tuleb sõita jalakäija kiirusega

Seadusemuudatus kohustab jalgratturit, kergliikuri- ja pisimopeedijuhti sõitma jalakäija vahetus läheduses jalakäija tavakiirusega. Muudatusega lisandub kohustus kergliikurijuhile sõita jalakäija tavakiirusega, jalgratturile ja pisimopeedijuhile on vastav kohustus ka kehtivas seaduses sätestatud. Kergliikur lubatakse sõitma jalakäijale ettenähtud liiklusruumi ja seega on oluline, et jalakäija vahetus läheduses ei sõidetaks kiiremini, kui jalakäija tavakiirus. Suurest kiiruste erinevusest tingitud konfliktolukord jalakäija ja kergliikuri juhi vahel tekitab ohuolukorra, kus on tõenäoline jalakäija ja kergliikuri juhi kokkupõrge. Jalakäija tavakiirus ei ole konstantne näitaja ja võib olla varieeruv, olenevalt olukorrast on see orienteeruvalt 3–7 km/h.

7. Ülekäigukohta ületades ei pea sõituriista seljast maha tulema

Seadusemuudatusega on lisatud kergliikuri juhile ja pisimopeedijuhile võimalus ületada ülekäigukohta ja -rada sõites ning täpsustatakse, et ülekäigukohal ja -rajal peab jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõitma jalakäija tavakiirusega.

Seega tavaolukorras peavad jalgrattur, pisimopeedijuht ning kergliikuri juht veenduma enne sõidutee ületamist, et see on ohutu ning selline tegevus ei sunni sõiduteel liiklevaid juhte muutma oma sõidukiirust, -suunda.

Kokkuvõtvalt, pea meeles:

• Suurim lubatud sõidukiirus kergliikuritele on 25 km/h
• Suurim võimsus kergliikuritel on 1 kilovatt
• Alla 16 aastane peab kandma kiivrit
• Vanusepiirang on alates 10. eluaastast ja 10-15 aastastelt nõutakse jalgratta juhtimisõigust
• Kergliikur peab kaasliiklejatele nähtav olema ka pimedal ajal
• Kergliikuriga ei tohi korraga sõita mitu inimest

Kuna kergliikurid on meie tänavatel juba väga sage nähtus, võib arvata, et inimesed oskavad üksteisega liikluses arvestada.
Kuna kergliikurite kasutamine muutub lähitulevikus ilmselt veelgi populaarsemaks ning seega suureneb ka oht õnnetusteks, võib tulevikus oodata praktikal, uuringutel ja statistikal baseeruvaid täiendusi seaduses.