Viimane aeg müügimaksu tagasi nõuda!
08.06.2013 avaldati Delfis Keskerakonna volikogul väljaöeldud rõõmusõnum, milles erakonna esimees lubas kohalike valimiste võidu puhul tasuta ühistransporti üle Eesti. Tuletades meelde, et Tallinnas rakendust leidnud ühistranspordi edendamine ja arendamine sai omal ajal rahastatud Tallinnas kehtestatud müügimaksu arvelt (kui uskuda 22.06.2010 Tallinna Linna eelarve muutmise määrust), tekib küsimus, kuidas on lood tänasel päeval väidetavalt ebaseadusliku müügimaksu tagasinõuetega. Mitmed ettevõtjad (nt Statoil) on pöördunud kohtusse, kuid lõplikust lahendusest pole seni midagi kuulda olnud. Eks ikka sellepärast, et vaidlus seisab Euroopa Kohus, kus kohtukivid jahvatavad aeglaselt.
Miks siis müügimaks õigusvastane oli?
Tallinnas koguti müügimaksu aastatel 2010 kuni 2011, misjärel müügimaksu määrus tunnistati kehtetuks. Ilmselt saadi kuluaarides aru, et sellist maksu koguda ei tohi ning tasutud summadelt hiljem ettevõtjate poolt nõutavad intressid määras ligi 22 % aastas lähevad linnale kalliks maksma. Kuna linn müügimaksu ebaseaduslikkust aga ei tunnusta, siis on võimalik tasutud müügimaksu tagasi nõuda vaid kohtu vahendusel. Hetkel on müügimaksuga seotud kohtuasjade menetlus sisuliselt peatunud, kuna kõik ootavad huviga Statoili kaebuse pinnalt alustatud kohtumenetluses Euroopa Kohtusse saadetud eelotsuste taotluste vastuseid.
Müügimaks on aktsiisikaupade puhul õigusvastane eelkõige seetõttu, et ta on lisaks käibemaksule teine ja kumuleeruv tarbimismaks, millega aktsiisikaupu maksustatakse. Lisaks käibemaksule võib selliste täiendavate tarbimismaksude kehtestamine aktsiisikaupadele olla küll lubatav, kuid sellisel maksul peab olema selge erieesmärk. Müügimaksu määrus sellist erieesmärki ei sätestanud. Küll „leiutati“ see hiljem juurde selliselt, et muudeti Tallinna linna eelarvet ning seal viidati müügimaksu erieesmärgile, milleks oli ühistranspordi edendamine.
Õiguslikus mõttes on müügimaksu seaduslikkus küsitav mitmel põhjusel. Olulisematest põhjustest võiks välja tuua alljärgmised.
Esiteks, müügimaksu väidetav erieesmärk ei ole tegelikkuses müügimaksu erieesmärk, vaid kõige tavalisem eelarvetulu jaotamise otsus. Maksutulu kogumine ning selle hilisem jaotamine on aga kõige tavalisem maksu üldine ehk fiskaaleesmärk. Ka Euroopa Kohus on kinnitanud lahendis C-434/97 Komisjon v Prantsusmaa. Maksu erieesmärk võiks olla näiteks tarbimise suunamine tervisele ohtlike toodete puhul (tubaka või alkoholi müügi vähendamine). Seega oleks erieesmärk otseselt ka seotud maksustava kauba tarbimisega ega kujutaks endast kõige üldisemat põhjendust sellele, miks maksud on üldse välja mõeldud.
Isegi kui tõdeda, et müügimaksu erieesmärgiks võib olla ühistranspordi edendamine, siis Eesti õiguse kohaselt ei ole võimalik sellist erieesmärki Tallinna linnaeelarvega kehtestada. Maksukorralduse seaduse § 4 lg 3 p 2 ning KoMS § 2 lg 1 kohaselt tuleb maksuobjekt ja muud maksusuhte olulised esemed määratleda maksuseadusega (maksumäärusega). Antud juhul on müügimaksuobjekti Tallinna linnaeelarvega sisuliselt laiendatud – kui ilma linnaeelarves toodud „erieesmärgita“ ei oleks aktsiisikaubad müügimaksuga maksustatavad tulenevalt aktsiisidirektiivi otsekohaldatavusest, siis linnaeelarves toodud pigem fiktsioonilise erieesmärgiga üritatakse seda võimaldada. Juristide joaks on muidugi kõige kummastavam sealjuures asjaolu, et maksumääruse (maksuseaduse) eesmärk sätestatakse muus õigusaktis. Siit omakorda koorub välja müügimaksu määruse vastuolu õigusselguse põhimõttega ja meie põhiseadusega. Seega ei taandu kogu vaidlus vaid Euroopa Kohust saadavale eelotsusele ning kohtusse minnes on võimalik kaotuse riske seetõttu ka veidi hajutada.
Viimane aeg maksu linnalt tagasi nõuda
Kui müügimaks tunnistatakse ebaseaduslikuks maksuks, siis on maksukohustuslastel õigus sellist maksu Tallinna linnalt tagasi nõuda. Enne kohtusse minekut tuleks esitada maksuhaldurile parandustega maksudeklaratsioon ning tagastamise taotlus. Senise praktika kohaselt seda maksu ei tagastata ning tuleb minna edasi kohtusse. Kuna mitmed eelnevalt samas küsimuses esitatud asjad on seismas tulenevalt eelotsusetaotlusele vastuse ootamisega Euroopa Kohtust, siis ilmselt jagavad ka uued kaebused sama saatust ning lõplikku vastust esimeses (või ka teises) kohtuastmes võib veel kaua oodata.
Eelnev võib siiski tekitada eksiarvamuse nagu võikski oodata ära Euroopa Kohtu vastuse ning alles seejärel kohtusse pöörduda. Nimelt aegub õigusliku aluseta tagastatud maksusumma tagasinõue 3 aasta jooksul. Kui asusite müügimaksu maksma selle kehtestamisest alates, s.o. 01.06.2010, siis hakkavad Teie tagasinõuded iga kvartaalse makse puhul järjest aeguma. Selle vältimiseks tuleb paratamatult esitata tagastamistaotlus ning kui seda ei rahuldada, siis pöörduda kohtusse. Vastasel juhul tagastusnõuded aeguvad ning vaatamata Euroopa Kohtust Statoilile tulla võivatele rõõmsatele uudistele jääb passiivsetele ettevõtjatele veelgi mõrudam maik suhu.
Investeering (riigilõiv) sellise nõude esitamisse sõltub tagasinõutava maksusumma suurusest, milleks on kolm protsenti summast, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro.
Avaldatud Äripäevas: http://www.ap3.ee/blog/2013/6/28/viimane-aeg-on-muugimaksu-tagasi-nouda