Puhastage katused lumest ja räästad jääpurikatest – ohutuslint ei päästa vastutusest

Linnapildis on näha palju elamuid, mille katused on lumest puhastamata ning soojema ilma saabudes ripuvad seal tõenäoliselt ka suuremad jääpurikad. Tasub meelde tuletada, et kui hooldamata katuselt langev lumi või jääpurikas peaks tekitama kahju inimesele või räästa all parkivale sõidukile, tuleb kahjud hüvitada majaomanikul, kortermaja puhul kõigil korteriomanikel solidaarselt. Kaasomandi puhul vastutavad omanikud ühiselt. Advokaat toob välja olulisima, millega majaomanikel arvestada tuleb.

Kinnistu omanikel lasub üldine kohustus tagada oma kinnistul turvalisus, et kolmandatel isikutel ei tekiks seal liiklemisel kahju. See tähendab, et kinnisasja omanikul tuleb muuhulgas veenduda, et majaesine tee on jääst puhas ning katuseräästast ei langeks jääpurikaid. Vastutusest vabanemiseks peab kinnisasja omanik tõendama, et ta on teinud endast kõik oleneva, et kahju ei tekiks.

Õnnetuse korral võivad kahjutasud ulatuda paarist tuhandest eurost kuni eluaegse töötasu kompenseerimiseni

Advokaadibüroo LMP advokaadi Päivi Margna sõnul võivad hooletusest põhjustatud kahjud ulatuda tuhandetesse eurodesse ning ohutuslint või seina najale asetatud puulipid vastutusest ei päästa.

“Praktikas on olnud mitmeid juhtumeid, kus katuselt langenud lumi või jää on vigastanud jalakäijaid või sõidukeid. Kui sõidukite kahjud võivad piirneda paarituhande eurose kahjuga, siis raskemad inimvigastused võivad kaasa tuua väga suure kahjunõude – näiteks kui inimene kaotab töövõime, tuleb vastutajal tasuda kuni inimese elupäevade lõpuni keskmist õnnetuse tõttu saamata jäänud töötasu. Linnapildis näeme sageli, et majaomanikud on seina äärde asetanud puulipid või piiranud maja külje ohutuslindiga. Lisaks lindiga piiramisele peab omanik tekitama olukorra, et eraldatud ohutsoon on selgelt arusaadav kõigile ning inimestel puudub võimalus kogemata ohutsooni sattuda. Kui inimene saab piiretele ja ohutuslindile vaatamata ohutsoonis katuselt langeva lume või jääga viga, siis vastutab õnnetuse eest hoone omanik. Korteriomanikud peavad mõistma, et targem ja odavam on investeerida korralikku majahooldusse kui hiljem kannatanutele suuri hüvitisi maksta,” sõnas Margna.

“Ohu puhul tuleb jää kõrvaldada viivitamatult ja esimesel võimalusel – ei piisa pelgalt sellest, et seatakse tokid koos piirdelindiga üles ja oodatakse, et see alla kukub,” märkis TTJA ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik.

Tahtliku hooletuse korral ei aita ka kindlustus

Margna lisab, et katuste ning räästa hooldamata jätmise korral ei pruugi abi olla ka kindlustusest. “Kui majaomanik laseb südamerahus lumel oma maja katusele ja purikatel räästasse koguneda lootuses, et võimaliku probleemi korral kannab kahjud kindlustusselts, siis ei pruugi see nii olla – tahtliku hooletuse korral ei pruugi kindlustusselts kahjusid hüvitada ning sellisel juhul tuleb kahjud ikkagi kanda majaomanikul või ühistul endal,” lisas Margna.

Lisaks võimalikule õnnetusele tuleb arvestada ka asjaoluga, et kohalikud omavalitsused korraldavad talviseid kontrollkäike ning võivad hooletut kinnistuomanikku heakorraeeskirjade rikkumise eest karistada. Ehitusseaduse järgi võib ehitise omaniku kohustuste eiramisel füüsilist isikut trahvida kuni 300 trahviühikuga ja juriidilist isikut karistada kuni 32 000 eurose trahviga. Varalise kahju tekkimisel vastutab hoone omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekahjustuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus karistusseadustiku alusel.

Artikkel avaldati ka Pealinnas, Delfis ja Järva Teatajas.