Laste roll õigusemõistmisel on kasvanud

Juristid ning advokaadid puutuvad laste õigustega sageli kokku perekonnaõiguse raames ning enim puudutab lapsi hooldusõiguse ning elatise teemad. Advokaat Grete Kirsimaa hinnangul on laste roll õigusemõistmisel ajas tublisti kasvanud.

Juristide ning advokaatide jaoks on vaidlused laste heaolu teemal igapäevased ning emotsionaalselt ühed raskeimad. Enamjaolt vaidlevad vanemad hooldusõiguse üle ning reeglina puudutab see küsimust – kelle juures peaks laps alaliselt elama. Samuti nõutakse lahus elavalt vanemalt elatist ning seda lapsele, mitte lapsevanemale.

Advokaadibüroo LMP advokaat Grete Kirsimaa märgib, et vanematevahelistes vaidlustes tuleb arvesse võtta ka lapse enda arvamust. “Nii ehk naa on lapsi puudutavate vaidluste korral arvestatud lapse heaolu ning rahuloluga, kuid täna näen ma üha enam ka kohtupraktikas, et lapse seisukoht kuulatakse päriselt ära. Hooldusõiguse küsimuses pannakse laps muidugi tihti raske küsimuse ette, kumma vanemaga ta soovib koos olla ning ega lapse valik ei pruugi vaidlust lõpetada ega kohtuotsuses määravaks saada, sageli vaidlevad vanemad edasi sõltumata lapse arvamusest või seisukohast. Kui ÜRO lapse õiguste konventsioon ei sätesta lapse vanust kelle arvamust kohtus kuulata ning leitakse, et laps tuleb ära kuulata nii varases eas kui võimalik, siis Eestis kehtiva seaduse kohaselt on kohustus ära kuulata vähemalt 10 aastane laps,” sõnas Kirsimaa.

Kirsimaa lisab, et loomulikult on paljudel lastega seotud vaidlustel oluliseks teemaks raha ning eks see ka vanemaid riidu aja. “Tihti ei saa vanemad aru, et näiteks elatis mõistetakse välja mitte lapsevanemale vaid just lapsele ning tegelikult ka nõuab elatist laps mitte lapsevanem. Advokaadina soovitan alati pigem omavahel kokkuleppele saada kui kohtusse minna, kuid eks olukordi on erinevaid ja vahel ei saagi teisiti kui tuleb kohtu kaudu nõuda. Mulle tundub, et elatise määramine on siiani olnud liialt jäik ja ka kohati ülekohtune – majanduslik võimekus on inimestel väga erinev ja sellega tuleks arvestada. Õnneks täna seda teed ka liigutakse ja elatist hakatakse nõudma rohkem vastavalt lapse vajadustele ning lahus elava vanema võimalustele. Oluline on, et kokkulepped saabuksid võimalikult rahumeelselt ning eelkõige lapse huve silmas pidades,” lisas Kirsimaa.

Artikkel ilmus ka Pealinnas