Karistusõigus on õigusharu, mis määratleb, millised teod on ühiskonnas süüteod (kuriteod või väärteod) ning milliseid karistusi (rahatrahv, vangistus, õiguste äravõtmine) võib nende toimepanemise eest kohaldada. See annab riigile õiguse seaduserikkujaid vastutusele võtta kaitstes seeläbi ühiskondlikku korda, inimeste elu, tervist ja vara.

Kriminaalmenetlus on seadusega reguleeritud protsess, mille kaudu viiakse ellu karistusõigust. See on tee, mis viib kuriteo kahtlusest kuni karistusõiguses ette nähtud õiglase kohtuotsuseni. Kriminaalmenetlus koosneb kahest põhietapist: kohtueelsest menetlusest (tõendite kogumine) ja kohtumenetlusest. 

Kriminaalmenetluses, kus ähvardab vangistusoht või oluline varaline kahju, on õigusabi möödapääsmatu. Professionaalse kaitsja kaasamine on sellises olukorras ainus viis tagada tasakaalustatud menetlus ja õiguste kaitse. 

Millised on kriminaalkuriteod?

Eesti õiguses jagunevad süüteod väärtegudeks (kergemad rikkumised, näiteks kiiruse ületamine) ja kriminaalkuritegudeks. Kriminaalkuriteod jagunevad omakorda kaheks: 

• teise astme kuriteod (näiteks väiksemad vargused), mille eest on maksimaalse karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni 5 aastat või rahaline karistus; 
• esimese astme kuriteod (näiteks tapmine), mille eest seadus näeb ette vangistuse üle 5 aasta. 

Majandusalased kuriteod

Majandusalased kuriteod hõlmavad seadusevastaseid tegevusi, mis on seotud majandustegevuse ning rahaliste väärtustega. Tüüpilisteks rikkumisteks on näiteks raamatupidamiskohustuse rikkumine, pettus finantsaruannetes, rahapesu, korruptsioon ja konkurentsieeskirjade rikkumine. 

Maksupettuste ja riigile kahju tekitamise puhul on kriminaalmenetluse läveks 40 000 eurot – alates sellest summast on tegemist kriminaalasjaga. Dokumentide teadliku võltsimise või arvetega manipuleerimise korral võib kriminaalasi tekkida aga summast sõltumata.

Ametialased kuriteod

Sellesse kategooriasse kuuluvad seaduserikkumised, mille puhul ametiisik või avaliku sektori töötaja kuritarvitab talle usaldatud riiklikku võimu – võtab või annab altkäemaksu, rikub riigihangete nõudeid või võltsib dokumente. 

Kuigi sarnaseid kuritegusid pannakse toime ka erasektoris, ei kvalifitseeru need ametialaste kuritegudena ning neid uuritakse varavastaste- ja majanduskuritegude raames.

Varavastased kuriteod

Varavastased kuriteod pannakse toime teise isiku või ettevõtte vara vastu. Karistusseadustik eristab siin erinevaid teguviise alates otsesest asjade võtmisest (vargus ja rööv) kuni keeruliste majandussuheteni, kus kahe osapoole vaheline ärialane vaidlus eskaleerub kriminaalsüüdistuseks. 

• Vargus on vara omavoliline ja ebaseaduslik võtmine ilma omaniku nõusolekuta. 
• Röövimine on vara hõivamine füüsilist jõudu, vägivalda või vahetut vägivallaga ähvardamist kasutades. 
• Pettus ja kelmus on teadlik valeandmete esitamine, tõe varjamine või petlik käitumine eesmärgiga saada endale võõrast vara, raha või teenust. 
• Omastamine on isiku valdusse usaldatud või seaduslikult tema kätte sattunud vara ebaseaduslik kasutamine isiklikuks otstarbeks. 
• Usalduse kuritarvitamine on olukord, kus teise isiku vara käsutamise õigusega isik kuritarvitab teadlikult oma kohustusi ja seaduslikke õigusi, tekitades omanikule suurt varalist kahju (näiteks äriühingu juhatuse liikme kahjulikud tehingud). 

Isikuvastased kuriteod

Need kuriteod kahjustavad otseselt teise inimese elu, tervist, vabadust või seksuaalset enesemääramisõigust. Tüüpilisteks rikkumisteks on tapmine ja mõrv, kehavigastuste tekitamine ja füüsiline väärkohtlemine, seksuaalkuriteod, inimkaubandus ning vabaduse ebaseaduslik võtmine või piiramine.

Narkokuriteod

Narkokuriteod seisnevad narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikus kasvatamises, valmistamises, suuremahulises vedamises, vahendamises ja müügis. Kriminaalmenetlus algatatakse siis, kui politsei tuvastab edasiandmise või müügi märke. Samuti on kriminaalkuriteoga tegemist siis, kui tabatud aine kogusest piisab joobe tekitamiseks rohkem kui kümnele inimesele, isegi kui aine oli mõeldud ainult isiklikuks tarbimiseks. 

Liikluskuriteod

Valdav osa igapäevastest liiklusrikkumistest nagu näiteks kiiruse ületamine või vales kohas parkimine on väärteod, mida menetleb politsei ja mille eest karistatakse trahvi või juhtimisõiguse äravõtmisega. Liikluskuriteoks loetakse rikkumist kolmel juhul. 

•  Kriminaalne joove. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, mis on 1,5 promilli või rohkem, samuti juhtimine mis tahes narkootikumi mõju all. Kergemad joobed (0,2 kuni 1,49 promilli) jäävad üldjuhul väärteo raamidesse. 
• Korduv juhtimisõiguseta juhtimine. Kui inimest on aasta jooksul tabatud ilma juhiloata sõitmas (väärtegu) ning ta tabatakse samal aastal uuesti, muutub teine kord automaatselt kriminaalkuriteoks. 
• Raskete tagajärgedega liiklusõnnetused. Kuriteoga on tegemist juhul, kui liiklusnõuete rikkumise (näiteks kiiruse ületamine) tagajärjel saab keegi tervisekahjustuse või sureb. Siia alla kuulub ka selliselt õnnetuskohalt põgenemine. 

Küber- ja arvutikuriteod

Küber- ja arvutikuriteod on toime pandud digitaalses keskkonnas ja suunatud arvutivõrkude, süsteemide või nendes olevate andmete vastu. Need kuriteod hõlmavad arvutikelmusi (identiteedivargus, pangapettused, andmepüük), ebaseaduslik süsteemidele ligipääsemine ning andmete pahatahtlik muutmine või kustutamine. 

Meditsiiniteenustega seotud kuriteod

Need tervishoiuteenuste osutamise ja meditsiiniseadmete kasutamisega seotud rikkumised kahjustavad või võivad ohtu seada patsiendi tervise ja heaolu. Tüüpilisteks rikkumisteks on patsiendi õiguste ränk rikkumine, teadlikult valede või litsentseerimata tervishoiuteenuste osutamine, vale diagnoosimine hooletuse tõttu, ravimitega seotud pettused või nende ebaseaduslik müük.

Miks kriminaalasjas on vaja tugevat advokaati?

Hetkest, mil inimene satub uurimise alla, käivitub tema vastu riiklik masinavärk, mille taga on politsei, prokuratuur ja spetsiifiline juriidiline ekspertiis. Kui väärteomenetluse puhul võib veel kaaluda, kas advokaat kaasata või mitte, siis kriminaalmenetluses, kus ähvardab vangistusoht või oluline varaline kahju, pole selliseks riskiks ruumi. Professionaalse kaitsja kaasamine on sellises olukorras ainus viis tagada tasakaalustatud menetlus ja õiguste kaitse. 

Advokaadil on kriminaalmenetluses mitu olulist rolli. 

• Õiguste kaitse ja õigeaegne sekkumine. Ütluste andmise käigus annab advokaat nõu, millal on kliendile õigus ja taktikaliselt kasulik vaikida ning millal ütlusi anda. 
• Menetlusnormide kontroll ja tõendite lubatavus. Riik peab tõendite kogumisel järgima seaduses sätestatud reegleid. Kui läbiotsimine, pealtkuulamine või muu toiming on tehtud menetlusõigust rikkudes, et tohi selle käigus saadud andmeid kohtus tõendina kasutada. Advokaadi ülesanne on sellised vead tuvastada ja nõuda ebaseaduslike tõendite kõrvaldamist, mis võib otsustavalt muuta asja käiku. 
• Tõendite analüüs ja alternatiivse versiooni esitamine. Uurimisorganite ülesanne on panna kokku süüdistust toetav tõendite kogum. Advokaat kontrollib tunnistajate ütluste usaldusväärsust ja eksperthinnangute pädevust, esitab alternatiivseid tõendeid ja taotleb täiendavaid ekspertiise, mida riiklik uurimine ei pidanud vajalikuks teha. 
• Tõendamiskoormise põhimõtte kaitsmine. Kriminaalõiguse üks alustalasid on süütuse presumptsioon. Süüdistatav ei pea tõendama oma süütust, vaid riik peab tõendama tema süü. Kaitsja eesmärk ei ole alati kliendi täieliku süütuse demonstreerimine, vaid süüdistuse nõrkade kohtade väljatoomine. Kui kohtul tekib prokuratuuri versiooni osas põhjendatud kahtlus, tuleb see seaduse kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks. 
• Karistuse minimeerimine ja menetluslikud kokkulepped. Olukordades, kus süü on ilmne, on advokaadi ülesanne kliendi jaoks parima võimaliku õigusliku tagajärje saavutamine. Advokaat hindab, kas ja millal on mõistlik minna kokkuleppe- või lühimenetlusele ning esitada kohtule kergendavaid asjaolusid, et saavutada minimaalne võimalik karistus.

Korduma kippuvad küsimused