Lapse ülalpidamine ehk elatis on üks sagedasemaid vaidlusküsimusi pärast vanemate lahkuminekut. Seadus paneb mõlemale vanemale kohustuse tagada lapsele vajadustele vastav ülalpidamine, kuid praktikas tekitab summade arvutamine ja kokkulepete sõlmimine ikkagi konflikte. 

Oleme koondanud siia vastused kõige põletavamatele küsimustele, mis puudutavad elatise nõudmist ja maksmist.

Kuidas arvutatakse lapse elatise suurus?

Eestis ei ole elatis enam seotud töötasu alammääraga. Alates 2022. aastast arvutatakse elatise baassumma spetsiaalse valemi alusel, mis võtab arvesse:

• baassummat (mis muutub igal aastal vastavalt tarbijahinnaindeksile);
• vanema sissetulekut (täpsemalt keskmist brutopalka);
• lapse harilikku viibimiskohta (kui palju päevi kuus laps reaalselt ühe või teise vanema juures veedab);
• perele makstavaid lastetoetusi.

Elatise suurust aitab arvutada Justiitsministeeriumi elatiskalkulaator. 

Kas elatist saab nõuda seaduslikust miinimumist suuremas summas? 

Jah, kindlasti. Kui lapse reaalsed vajadused on suuremad (nt sporditrennid, huviringid, ravikulud, erikoolid) või kui kohustatud vanema sissetulek on väga hea, on õigus nõuda suuremat summat. Sellisel juhul peab aga olema valmis läbirääkimiste käigus või kohtule lapse tegelikke kulutusi tõendama.

Last kasvatav vanem küsib teiselt vanemalt ebamõistlikult suurt elatist. Mida teha?

Kui lapse ema või isa nõuab elatist, mis tundub ebamõistlikult suur või ei vasta lapse tegelikele vajadustele, ei pea sellega pimesi nõustuma. Elatise suurus peab olema põhjendatud ja arvestama mõlema vanema varalise seisuga.

Enne emotsionaalsete kokkulepete sõlmimist või kohtumenetluse alustamist tasub konsulteerida perekonnaõiguse advokaadiga. LMP Advokaadibüroo hindab nõude põhjendatust, aitab analüüsida lapse tegelikke kulusid ning kaitseb sinu huve läbirääkimistel või kohtus.

Kas elatise kokkulepe peab olema ametlikult vormistatud? 

Suuline kokkulepe on riskantne. Kui vanem ühel päeval maksmise lõpetab, ei saa suulise kokkuleppe alusel pöörduda kohtutäituri poole. Kõige turvalisem on sõlmida notariaalne elatisekokkulepe, millesse on lisatud punkt: allub kohesele sundtäitmisele. Kui selline leping on olemas ja makseid ei laeku, saab kohe minna kohtutäituri juurde ilma kohtusse pöördumata.

Mida teha, kui teine vanem keeldub elatist maksmast? 

Kui notarisse minna ei õnnestu, tuleb esitada hagiavaldus või maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtusse. Maksekäsu kiirmenetlus on kiirem ja odavam viis, kui nõutakse miinimumelatist ja teine pool tõenäoliselt vastu ei vaidle. Keerulisemate ja suuremate nõuete puhul tuleb algatada täismenetlus, kus advokaat aitab koostada juriidiliselt põhjendatud hagiavalduse.

Kas elatist saab nõuda ka tagasiulatuvalt?

Jah, seadus lubab elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne kohtusse hagiavalduse esitamist. Selleks tuleb aga tõendada, et teine vanem ei osalenud sel perioodil lapse ülalpidamises hoolimata sellekohastest nõuetest.

Kui elatist tasutakse omavahelise kokkuleppe alusel, on soovituslik maksta elatist alati pangaülekandega. Vastasel juhul on keeruline tõendada, et elatist on makstud ning kohus võib selle uuesti välja mõista. 

Kes peab maksma lapsele elatist pärast lapse elukoha muutmist?

Kui kohus on mõistnud vanemalt lapse kasuks välja elatise, kuid seejärel kolib laps elama sama vanema juurde, tuleb elatise maksmise kohustuse muutmiseks esitada kohtusse hagi. Õiguslikult on tegemist suhteliselt keerulise konstruktsiooniga, kuid kokkuvõttes tuleb esiteks taotleda varem väljamõistetud elatise vähendamist nullini ja teiseks taotleda elatise väljamõistmist vanemalt, kelle juures laps enam ei ela. 

Kas vanematel on võimalik sõlmida kokkulepe, et üks vanematest lapsele elatist ei maksa?

Lühike vastus on ei. Selline kokkulepe, millega välistatakse lapse ülalpidamiskohustus tulevikus, on õiguslikult tühine.

Perekonnaseadus kaitseb eeskätt lapse õigusi. Kuna elatis on mõeldud lapse vajaduste katteks ja mitte teise vanema toetamiseks, ei ole vanematel õigust lapse nimel tulevasest elatisest loobuda. Isegi kui vanemad kirjutavad omavahel alla paberile, et elatist ei nõuta, on see kokkulepe kehtetu ning vanemal on õigus igal ajal uuesti elatist nõuda.

Praktikas on olukordi, kus kohustatud vanem ei pea teisele vanemale igakuiseid makseid tegema, kuid see peab olema juriidiliselt korrektselt vormistatud.

Millal on seaduslikult võimalik, et elatist igakuiselt ei maksta?

• Vara üleandmine. Vanemad võivad sõlmida notariaalse kokkuleppe, kus igakuiste maksete asemel antakse lapsele üle reaalne vara (näiteks korter). Sellisel juhul loetakse elatise kohustus pikaks ajaks ette täidetuks.
• Võrdne ajaline panus. Kui laps elab poole ajast ühe ja poole ajast teise vanema juures ning mõlemad vanemad katavad lapsega koos olles otseselt tema eluaseme-, toidu- ja huvihariduse kulud, võib elatise vajadus puududa. Sellisel juhul võivad vanemad kokku leppida, et kumbki teisele poolele elatist ei maksa, sest mõlema panus lapse ülalpidamisse on võrdne.
• Ühekordne suurem sissemakse. Kokkuleppel on võimalik elatise kohustus täita ühekordse suurema rahasummaga, mis kantakse spetsiaalselt lapse nimel avatud kontole.

Teine vanem peidab oma sissetulekuid või on ametlikult töötu. Kas ta pääseb maksmisest? 

Ei pääse. Kohus ei vaata ainult vanema ametlikku palka, vaid tema reaalset varalist seisu ja teenimisvõimet. Kui terve ja töövõimeline inimene töötab ametlikult miinimumpalgaga või väidab end olevat töötu, kuid sõidab kalli autoga ja elab luksuslikult, hindab kohus tema tegelikku teenimisvõimet, varalist seisu ja muid asjaolusid. Vanemal on kohustus teha kõik endast olenev, et lapsele elatist teenida.

Laps elab poole ajast minu ja poole ajast eksabikaasa juures. Kas keegi peab ikka elatist maksma? 

See sõltub vanemate sissetulekute vahest. Kui laps elab võrdselt mõlema vanema juures (nt nädal ühes, nädal teises kodus), kuid ühe vanema sissetulek on oluliselt suurem, võib kohus kohustada suurema sissetulekuga vanemat maksma teisele poolele elatist. Eesmärk on, et lapse elatustase ei erineks märkimisväärselt kahes erinevas kodus elades.

Teine vanem ei luba mul last näha. Kas mul on õigus elatise maksmine peatada? 

Mitte mingil juhul. Elatise maksmine ja lapsega suhtlemise õigus on juriidiliselt kaks täiesti erinevat asja. Last ei tohi karistada rahaliselt selle eest, et teisel vanemal on käitumuslikud probleemid. Kui sul ei lubata last näha, tuleb algatada eraldi kohtumenetlus lapse suhtluskorra kindlaksmääramiseks, kuid elatist tuleb edasi maksta.

Miks tasub elatise vaidluses kaasata advokaat? 

Kuigi elatise nõudmine võib tunduda lihtne, peidab see endas palju detaile. Advokaat:

• aitab koguda ja vormistada tõendeid (see on eriti oluline, kui teine pool varjab tulusid või kui nõutakse miinimumist suuremat summat);
• peab läbirääkimisi kokkulepete saavutamiseks, et vältida kulukat kohtuteed;
• esindab sind kohtus, et sinu ja sinu lapse õigused oleksid maksimaalselt kaitstud.

Kas elatist tuleb maksta ka täisealisele lapsele? 

Jah, teatud juhtudel tuleb lapse ülalpidamist jätkata ka pärast tema 18-aastaseks saamist. Kui täisealine laps omandab põhi-, kesk- või kutseharidust ning vajab õppimise tõttu jätkuvalt ülalpidamist, on vanematel kohustus teda ülal pidada üldjuhul kuni 21. eluaastani.

Täisealiseks saanud laps peab elatist nõudma juba ise, mitte enam tema eest hoolitsev vanem. Elatise suurus sõltub jätkuvalt lapse põhjendatud vajadustest ning mõlema vanema majanduslikust olukorrast.

Millal lõpeb elatise maksmise kohustus?

Üldjuhul lõpeb elatise maksmise kohustus siis, kui laps saab täisealiseks. Siiski ei tähenda 18-aastaseks saamine automaatselt, et maksmine lõpeb.

Kui täisealine laps jätkab põhi-, kesk- või kutsehariduse omandamist ning vajab õppimise tõttu vanemate ülalpidamist, tuleb elatist maksta üldjuhul kuni lapse 21-aastaseks saamiseni.

Elatise maksmise kohustus võib lõppeda ka varem, kui laps lõpetab või katkestab õpingud või kui laps asub tööle ja suudab end ise ülal pidada.