Pärimisõigus

Mida teha mitme pärija korral?

Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt. See tähendab, et nii pärand kui pärandvarasse kuuluvad õigused ja kohustused kuuluvad kõigile kaaspärijatele ühiselt. Kui soovitakse üksikuid pärandiesemeid käsutada, on vajalik kõigi kaaspärijate nõusolek.

Kaaspärija võib üksi käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, kuid ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. (See tähendab, et kui pärandvaraks on korter ja auto ning pärandi on vastu võtnud kolm pärijat, siis saab üks pärija iseseisvalt maha müüa oma mõttelise osa pärandvara ühisusest ehk müüa korraga 1/3 autost ja korterist). Kui kaaspärija müüs oma osa pärandvara ühisusest kolmandale isikule, on ülejäänud kaaspärijatel ostueesõigus, mida saab teostada kahe kuu jooksul.

Kui soovitakse aga käsutada üksikuid pärandiesemeid, on mõistlik pärandvara jagada. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel.

 

Mida jälgida, kui pärandiks saadud kinnisvaral on võlakoormus?

Kui pärijad ei ole pärandi vastuvõtmisega saadud kohustuste suurusest teadlikud (kas võlakoormus ületab pärandi väärtust), on mõistlik teha pärandi inventuur. Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.

 

Milliste maksudega arvestada kinnisvara pärimisel?

Kinnisvara pärimisel tuleks uutel maa omanikel arvestada maamaksu tasumise kohustusega. Pärandimaksu Eestis ei ole. Vastuvõetud pärandvara ei maksustata tulumaksuga. Küll aga kuulub tulumaksuga maksustamisele kasu vara võõrandamisest (päritud kinnisvara müümine) ning renditulu (päritud kinnisvara üürile/rendile andmine). Siin kehtib aga erand – kinnisasja võõrandamisest saadud kasu ei maksustata tulumaksuga kui võõrandaja kasutas eluruumi enda elukohana. Sellist maksuvabastust saab kasutada ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Kui kinnisvara eluruumina ei kasutatud, on võimalik pärijal arvestada maha need kulud, mida pärija on kinnsasjale teinud (kuludokumentide alusel saab enne tulumaksu arvutamist need kulud müügihinnast maha arvata). Pärandaja poolt kinnistu soetamiseks tehtud kulutusi arvesse võtta ei saa.

 

Millised on pärimistoimingutega seotud kulud?

Notari tasu pärimismenetluse läbiviimise eest on kehtestatud notari tasu seadusega. Notari tasule lisandub käibemaks.

Pärimismenetluse algatamise avaldus – 63,90€

Pärandist loobumise avalduse tõestamine – 6,35 €

Pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine  – 65,15€ (Pärimisseaduse järgi ei pea pärija pärandvara saamiseks pärandit vastu võtma, pärand läheb pärijale üle automaatselt).

Kui pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise avaldus sisaldub pärimismenetluse algatamise avalduses, siis võetakse tasu ainult pärimismenetluse algatamise eest.

Pärimisseaduses sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimine – 25,55€

Pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse väljastamine – 102,25€

Juhul kui kohtutäituri poole viiakse läbi pärandvara inventuur, tuleb inventuuri eest tasuda kohtutäituri tasu sõltuvalt vara väärtusest.

Kui pärandvara hulka kuulub kinnisasi ning esitatakse avaldus pärijate omanikena kinnistusraamatusse kandmiseks, lisandub notari tasu. Kohtu kinnistus- või registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamine, avalduse esitaja allkirja kinnitamine ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamine – 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,35 eurot.

 

Millised takistused võivad ilmneda pärandiks saadud kinnisvara edasimüügi korral?

Praktikas esinevad probleemid pärandiks saadud kinnisvara edasimüügi korral seoses alaealiste pärimistega. Kui pärijate ringis on ka alaealine isik, siis on kinnisvara müümiseks vajalik kohtu nõusolek. Vanemate nõusolek pärandiks saadud kinnisvara edasimüügiks ei ole sellisel juhul piisav. Kohtule tuleb nõusoleku saamiseks põhjendada, miks kinnisasja soovitakse müüa ning kas ja kuidas on tegemist alaealise jaoks kasuliku tehinguga.

LMP advokaat Birje Kalmus esindab ja nõustab kliente peamistes tsiviilõiguse valdkondades nii kohtuväliselt kui ka kohtumenetluses.

Advokaat Grete Kirsimaa (Lüüs)

Advokaat Grete Kirsimaa (Lüüs)

grete.kirsimaa@lmp.ee

7 300 400

Vaata profiili

Advokaat Grete Kirsimaa on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis. Juba peale esimese kursuse lõpetamist alustas ta tööd juristi assistendina õigusbüroos.

Ta on spetsialiseerunud perekonnaõiguslike ning tööõiguslike vaidluste lahendamisele nii kohtuväliselt kui ka kohtumenetluses.

Samuti omab ta pikaajalisi kogemusi lepinguõiguse valdkonnas, sh lepingute koostamisel, sõlmimisel ning vaidluste lahendamisel.