Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis leidis 5. detsembril 2014. a kriminaalasjas nr 3-1-1-52-14 tehtud lahendis, et varasemale Riigikohtu praktikale vaatamata ei ole osaühingu ainuosaniku süüditunnistamine ühingu vara omastamises võimalik.

Kõnealuses lahendis esitati osaühingu ainuosanikule süüdistus äriühingu vara omastamises. Ainuosanik kandis juhatuse liikmena osaühingu raha mitme teise äriühingu kontole, ehkki raha kandmise eest osaühing midagi vastu ei saanud. Süüdistus põhines varasemas kohtupraktikas kinnistust leidnud põhimõttel, et äriühingu vara kuulub äriühingule endale ja äriühingu omanikule kuulub üksnes osalus äriühingus, mitte äriühingu vara. Seega osaühingu vara võib omastada ka osaühingu ainuosanik.

Süüdistus seisnes selles, et ainuosaniku tegevuse eesmärgiks oli viia äriühingust välja maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisega saadud vara. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus leidsid, et ainuosanik tuleb tunnistada süüdi omastamises. Süüdistatav kandis rahasummad mitme ettevõtte pangaarvele ning pärast rahaülekandeid vahetusid kõigil kolmel ettevõttel juhatuse liikmed. Eelnevast järelduvalt leidsid madalama astme kohtud, et ettevõtted, millele süüdistatav raha kandis, olid loodud pettuse läbiviimiseks.

Riigikohtu hinnangul on ainuosaniku vastutus osaühingu vara omastamise eest välistatud tulenevalt karistusõiguse üldosa põhimõtetest: omastamine pole võimalik, kui selleks on omaniku nõusolek. Kui vara kuulub juriidilisele isikule, tuleb nõusoleku hindamisel lähtuda  selle omanike otsustest. Kõnealuses kriminaalasjas oli osaühingul vaid üks osanik, mistõttu tuli tema nõusolek omistada ka osaühingule.

Eeltoodust tulenevalt leidis kriminaalkolleegium, et süüdistatava tegu ei vasta omastamise koosseisule, kuivõrd ainuomanik ei tegutsenud ebaseaduslikult. Tegemist on põhimõttelise muudatusega Eesti karistusõiguses, mis muudab ära varasema raskesti mõistetava olukorra, kus ainuomaniku sai mõista süüdi talle kuuluva äriühingu vara omastamises.

Avaldatud Raamatupidamisuudistes