MKS-is praktikandiga seotud sätteid pole ja kuna MKS annab ammendava loetelu isikutest, kes tuleb töötamise registris registreerida, siis saab sellest järeldada, et kui tegemist on praktikandiga (mitte töötaja või vabatahtlikuga), siis teda töötamise registris ei registreerita.

Samas on mitmeid nüannse, mida tuleb arvesse võtta, et ettevõttesse tulnud isik klassifikseeruks praktikandina ning selles räägime põhjalikult allolevas postituses.

Töötamise registri peamiseks eesmärgiks on  vähendada ebaseadusliku tööjõu kasutamist ehk nn ümbrikupalkade tasumist.

Töötamise registri üldpõhimõtted on lihtsad:

1. Registris tuleb registreerida kõik isikud, kes on ettevõttega seotud; ja
2. Töötamise alustamine tuleb registris registreerida hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks.

Praktikas tekitab aga enim küsimusi praktikantidega seonduv. Maksukorralduse seaduse kohaselt tuleb töötamise registrisse kanda mh töölepingu alusel töötavad isikud (MKS § 25.1 lg 4 p 1), võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavad isikud (MKS § 25.1 lg 4 p 2) ning ka andmed äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures vabatahtlikkuse alusel töötavate isikute kohta (MKS § 25.1 lg 5).

Sellest tulenevalt tõusetuvad aga järgmised küsimused:

1. Kes on praktikant?
2. Kas praktikant on võrdsustatav vabatahtlikkuse alusel töötava isikuga?
3. Kas praktikant tuleb töötamise registris registreerida?

Alljärgnevalt ongi nimetatud küsimusi pikemalt analüüsitud.

Kes on praktikant?

Esmapilgul tundub, et praktikandi küsimust pole vaja pikalt analüüsida – tegemist on õpilase või üliõpilasega, kes tuleb ettevõttesse lisaks oma teoreetilistele teadmistele omandama ka praktilisi teadmisi ning kui praktikandil hästi läheb, võib ta selle eest saada ka väikest tasu. Kui aga läheneda praktikantidele õiguslikult, siis on olukord oluliselt keerulisem.

Õigusaktides on tööpraktikaga (ja eriti praktikalepinguga) seonduvat reguleeritud väga minimaalselt. Tööturuteenuste ja -toetuste seadus reguleerib töötute tööpraktikaga seonduvat ja tööpraktika kohta on selgelt öeldud, et tööpraktika ajaks ei sõlmita töölepingut ja tööpraktikale ei kohaldata töösuhteid reguleerivaid seadusi. Teine koht, kus praktikantidega sõlmitavate lepingutega seonduvat reguleeritakse, on kutseõppeasutuse seadus, mille kohaselt kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikat läbiviiva isiku või asutuse vahelised suhted praktika korraldamisel reguleeritakse enne praktika algust sõlmitava praktikalepinguga, milles lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning praktikalepingu poolte õigustes ja kohustustes.

Kui aga näiteks võtta praktikale ülikooli õppiv üliõpilane, siis temaga sõlmitavat lepingut õigusaktides reguleeritud pole. Siinkohal tuleb aga arvestada töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg-ga 2, mis sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Seega olukorras, kus isik on võetud praktikale lepinguga, mille alusel maksab ettevõte praktikandile ka tasu, on väga suur tõenäosus, et vaidluse korral võib töövaidluskomisjon või kohus lugeda sõlmitud praktikalepingu töölepinguks. Lisaks kõigile muudele töölepingust tööandjale tulenevatele kohustustele on tööandjal sellises olukorras tekkinud ka töötaja töötamise registris registreerimise kohustus (MKS § 25.1 lg 4 p 1).

Seetõttu tuleb praktikantidega lepingute sõlmimisel olla väga ettevaatlik ja kindlasti on soovitatav praktikantidele tasu mitte maksta, kuna vastasel korral on töövaidlusorganil väga lihtne lugeda sõlmitud praktikaleping TLS § 1 lg 2 alusel töölepinguks. Probleemide tekkimine pole siiski välistatud ka olukorras, kus lepingu kohaselt praktikandile tasu ei maksta. Riskide maandamiseks tuleb praktikandiga sõlmitava lepingu sisu põhjalikult analüüsida ja eemaldada sellest kõik töösuhetele iseloomulik. Lepingust peab nähtuma, et tegemist on praktikandil uute teadmiste omandamise võimaldamisega, mitte tööandjale lisatööjõu hankimisega.

Esimese küsimuse kokkuvõtteks saab seega öelda, et praktikas võib töövaidlusorganil olla väga lihtne lugeda praktikandi ja ettevõtte vahel sõlmitud praktikaleping TLS § 1 lg 2 alusel töölepinguks ning ettevõte peab ise sellega seotud riske maandama, et hilisemaid probleeme vältida. Kui aga praktikaleping on käsitletav töölepinguna, tuleb töötaja (praktikant) kindlasti töötamise registris registreerida.

Kas praktikant on võrdsustatav vabatahtlikkuse alusel töötava isikuga?

Olukorras, kus eelmises peatükis käsitletus analüüsi tulemusena jõutakse järeldusele, et ettevõttesse tulnud praktikandi näol on ka õiguslikult tegemist töölepingu alusel mittetöötava isikuga, tuleb edasi analüüsida, kas praktikant on käsitletav vabatahtlikkuse alusel töötava isikuna MKS § 25.1 lg 5 mõttes.

MKS eelnõu seletuskirjas on seda käsimust käsitletud järgmiselt:
„Vabatahtlik töötamine on töötamine selle eest tasu saamata vabatahtlikkuse alusel. Nimetatud erisus on tingitud vajadusest vältida olukordi, kus äriühingutes mitteametlikult tööd tegevaid isikuid hakatakse tööd võimaldavate isikute poolt käsitlema vabatahtlikena ning seeläbi hiilitakse registreerimiskohustusest kõrvale, samal ajal kui väljamakseid tööd tegevatele isikutele siiski tehakse.“

Viidatud lõigu puhul on olulised eelkõige märksõnad „töötamine“ ja „tasu saamata“. Tasu osas on juba eelmises peatükis jõutud järeldusele, et praktikandile tasu maksmine on väga probleemne ja võib tuua kaasa sõlmitud lepingu töölepinguna määratlemise. Vabatahtliku ja praktikandi eristamisel on seega kõige olulisem „töötamise“ mõiste – vabatahtlik on isik, kes tuleb ettevõttesse (ilma selle eest tasu saamata) tööle, kuid praktikant on isik, kes tuleb ettevõttesse (ilma selle eest tasu saamata) uusi teadmisi omandama, mitte tööle.

Seega ei ole praktikandid võrdsustatavad vabatahtlikena ning praktikantide töötamise registris registreerimisega seonduvat tuleb täiendavalt analüüsida.

Kas praktikant tuleb töötamise registris registreerida?

MKS-is praktikandiga seotud sätteid pole ja kuna MKS annab ammendava loetelu isikutest, kes tuleb töötamise registris registreerida, siis saab sellest järeldada, et kui tegemist on praktikandiga (mitte töötaja või vabatahtlikuga), siis teda töötamise registris ei registreerita.

Eeltoodud järeldust kinnitab ka MKS eelnõu seletuskiri, kus on öeldud järgmist:„Tööd võimaldav isik ei ole kohustatud registreerima ka kutseõppeasutuse seaduse alusel õppepraktika raames ning kõrghariduse standardist tulenevalt õppepraktikakohustuse alusel õppepraktika raames tööd tegevate isikute töötamist. Kui tööd tegeva isikuga (õpilasega) sõlmitakse tööleping või muu võlaõiguslik leping töö tegemiseks tasu eest, tuleb töötamine registreerida ning seda ka juhul, kui õppeasutus aktsepteerib töötamist õppepraktikana.“

Siinkohal on aga oluline rõhutada, et isiku õiguspäraselt töötamise registris registreerimata jätmiseks peab isik olema ka õiguslikult käsitletav praktikandina (mitte töötaja või vabatahtlikuna).

Kokkuvõte

Kuigi igal konkreetsel juhtumil tuleb asjaolusid eraldi analüüsida, võib kokkuvõttes anda ettevõttega seotud isikute määratlemise osas järgmised juhised:

Kindlasti ei tohi seejuures ära unustada, et lepingu liigi tuvastamisel pole olulised lepingu pealkiri (tööleping, praktikaleping, koostööleping vms) ja poolte defineerimiseks kasutatavad mõisted (töötaja, praktikant vms), vaid lepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused.

Loe ka teisi meie advokaatide poolt koostatud tööõiguse alaseid nõuandeid siit!

Avaldatud Raamatupidamisuudistes