Mida teha, kui tundmatu droon jälgib koduõuel Teie tegemisi?

Kui selline tegevus leiab aset ja seda ilma kinnisasja omaniku või jälgitava isiku loata, siis võib tegemist olla Eesti karistusseadustikus sätestatud kahe kuriteokoosseisuga, milleks on eraviisiline jälitustegevus ja ahistav jälitamine või väärteoga, milleks on omavoliline sissetung piirdega alale.

Ahistav jälitamine

Nimetatud kuritegu on väga laia määratlusega ja antud teo puhul tuleb hetkel tõstatada peamiselt järgmised küsimused:

• kas drooniga jälgitakse kedagi ja;
• kas jälgitud on korduvalt või järjepidevalt ja;
• kas sellega on jälgitava isiku tahtevastaselt sekkutud tema eraellu;
• kas sellise sekkumise eesmärk või tagajärg on olnud jälgitava isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine.

Seega, kui selline tegevus on toimunud vähemalt kaks korda ja jälgimine on tekitanud isikus hirmu, alandust või muul viisil isikut oluliselt häirinud, siis tuleks pöörduda Politsei poole kuriteoteate või kuriteo kaebuse esitamiseks ning seejärel otsustab uurimisasutus järgmised sammud.

Tuleb märkida, et ahistava jälitamise koosseisu välistab eraviisilise jälitamise koosseisu  esinemise olemasolu.

Eraviisiline jälitustegevus

Eraviisilise jälitustegevusega on tegu üksnes siis, kui jälgitakse teist isikut, selliseks tegevuseks puudub seaduslik õigus ja sellise jälgimise eesmärgiks on jälgitava isiku  kohta andmete kogumine. Sellist eesmärki ei pea olema aga ahistava jälitamise puhul.

Eelnev tähendab, et näiteks drooniga toime pandud eraviisilise jälitustegevuse eesmärgiks peab olema just andmete kogumine, mitte muu asjaolu. Seetõttu on konkreetne koosseis palju kitsam kui ahistav jälitamine.

Omavoliline sissetung

Juhul, kui kummagi eelneva koosseisu eeldused ei ole täidetud ja tegu on ainult kinnisasja omaniku nõusolekuta tema valdusesse tungimisega näiteks drooniga, siis võib tegu olla väärteoga.

Eelnevad tegevused on selgelt isikuõiguste rikkumised ja nendega võidakse rikkuda Põhiseadusest tulenevat perekonna – ja eraelu puutumatust ning samuti kodu puutumatust.

Seega selliste tegevuste toimumisel tuleks abi saamiseks esmalt pöörduda Politsei poole ja esitada kuriteoteade või kuriteokaebus.

Artikkel on avaldatud ka Delfis.