hero-img

Kuidas ukrainlaste tööle võtmist vormistada?

Ukrainlaste tööle võtmise reeglid sõltuvad sellest, millal Ukraina kodanik Eestisse saabus ning kas ta oli sõja alguses siin tööl või mitte. Paljud ettevõtted on huvitatud sõja eest pagevatele ukrainlastele tööd pakkuma, samas on tööandjatel tekkinud palju küsimusi ukrainlaste kui välismaalaste tööle vormistamisel.

Ukraina tööjõud ei ole Eestis võõras nähtus. Erinevate allikate hinnangul oli Eestis juba enne sõja algust tööl umbes 27 000 ukrainlast. Pärast sõja puhkemist on aga see arv hüppeliselt kasvanud ja hetkeseisuga on Eestisse juurde tulnud üle 37 000 Ukraina kodaniku, kellest paljud vajavad kas lühema- või pikemaajaliselt tööd. Järgnevalt selgitame, mida ukrainlaste palkamisel järgida ja meeles pidada.

Ajutise kaitsega töötaja, lühiajaline töötaja ja lühiajaline hooajatöötaja – miks on oluline neid eristada?

Ajutise kaitsega ukrainlaste tööle võtmine

Euroopa Liit on vastu võtnud Ukraina kodanike ajutise kaitse rakendusotsuse, mille kohaselt saavad Euroopa Liidus (sh Eestis) ajutist kaitset taotleda põgenenud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed, kes enne 24.02.22 elasid Ukrainas ning kes saabusid Euroopa Liitu pärast 24.02.22. Ajutine kaitse annab õiguse taotleda ka elamisluba. Kui ajutine kaitse ja elamisluba on olemas, laienevad ukrainlasele samad reeglid nagu muudele EL alalistele elanikele – neil on õigus Eestis viibida ning töötada. Ajutise kaitse saanud ukrainlasega töölepingu sõlmimisel kehtivad kõik samad reeglid nagu Eesti inimeste tööle võtmisel – tööandjal tuleb järgida töölepinguseadust, miinimumpalga nõuet, tööohutuse nõudeid jm kehtivat seadusandlust. Ilma ajutise kaitseta saab inimesi samuti tööle registreerida, kuid sellisel juhul tuleks nad registreerida lühiajaliste töötajatena.

Oluline on silmas pidada, et ka ukrainlastelt nõutakse eesti keele oskust. See tähendab, et näiteks teenindussektoris töötava ukraina kolleegiga peaks olema samaaegselt tööl ka eesti keelt oskav kolleeg, kes vajadusel ukrainlast toetab, et oleks tagatud klientide õigus eestikeelsele teenindusele.

Sageli arvatakse, et ukrainlaste ajutise kaitse režiim on sama, mis ametlik pagulase staatus. Kindlasti neid kahte asja segi ajada ei tasu – pagulase staatust võivad taotleda kõik sõja eest põgenevad inimesed sõltumata päritoluriigist. See protsess kestab kuni 6 kuud ning pagulase staatuse taotlemine ei anna õigust Eestis töötada. Kuna Ukraina kodanikele on tehtud erisusi ja soodustusi Eestis elamiseks ja töötamiseks, siis ei ole ukrainlastel soovitatav pagulase staatust taotleda.

Keerulisem on olukord Ukraina kodanike puhul, kes olid Eestis juba enne 24.02.22, kuna nendele Euroopa Liidu ajutise kaitse režiim ei laiene. 

Töötamise reeglid ukrainlastele, kes olid Eestis juba enne sõja puhkemist

Nendele Ukraina kodanikele, kes olid Eestis tööl juba enne sõja algust, kehtivad edasi samad nõuded nagu enne 24.02.22, kuid väikeste erisustega. Tänu Vabariigi Valitsuse 15.03.22 määrusele, võivad Ukraina kodanikud, kes olid Eestis 24.02.22 registreeritud lühiajaliste töötajatena, siin töötada kauem kui tavapärane lühiajalise töötamise registreering võimaldaks. Tavaliselt võib lühiajalise registreeringu alusel Eestis töötada 365 päeva 455-päevase perioodi jooksul.

Määrusega tehti muudatus – kui ukrainlasel oli 24.02.2022 seisuga lühiajalise töötamise registreering olemas, kuid töötamise periood oli antud kuupäevaks lõppenud või lõppemas (see tähendab lubatud päevad on juba ära kasutatud), võib ta siiski tööd jätkata kuni 31.05.22. Töötamise jätkamist sama tööandja juures ei pea eraldi PPA-s registreerima. Tuleb meeles pidada, et lühiajalise töötamise puhul on vajalik maksta vähemalt Eesti keskmist palka. Lisaks menetleb Riigikogu ka täiendavat reeglite paketti, et lihtsustada enne 24.02.22 tööl olnud ukrainlaste töötamise jätkamist ka peale 31.05.22.

Eespool toodud erisus ei kehti Ukraina kodanikele, kes olid 24.02.22 registreeritud lühiajalisele hooajalisele tööle, mille puhul on vajalik vähemalt miinimumpalga maksmine (2022 on miinimum brutopalk 3,86 eurot tunnis ehk täiskohaga töötades 654 eurot kuus). Hooajalise töö alla läheb töö valdkonnas, kus on hooajaliselt tunduvalt suurem töötajate vajadus, nt taime- ja loomakasvatus, metsamajandus, kalapüük, toiduainete tootmine, alkoholivaba joogi tootmine, majutus ning toidu ja joogi serveerimine. Lühiajalise registreeringu alusel saab hooajalisel tööl töötada 270 päeva aasta jooksul. Ukrainlased, kes töötasid hooajalisel tööl ning kelle lubatud töötamise aeg lõppeb, ei saa määruses toodud erisuse alusel oma töötamise õigust pikendada ning peavad ootama, kuni töötamise algusest aasta täis saab, et uus 270-päevane periood rakenduks.

TingimusedAjutise kaitsega Ukraina töötajaLühiajaline Ukraina töötajaLühiajaline Ukraina hooajatöötaja
Lubatud Eestis töötamise aegEi ole piiratud365 päeva 455-päevase perioodi jooksul (pikendamisvõimalus kuni 31.05.2022)270 päeva 365-päevase perioodi jooksul
PalganõueVähemalt miinimumpalga maksmise nõueVähemalt keskmise palga maksmise nõueVähemalt miinimumpalga maksmise nõue
SeadusandlusTöölepinguseadusVälismaalaste seadusVälismaalaste seadus

Kui Ukraina kodanik oli sõja algushetkel Euroopa Liidus mitte töötamas, vaid näiteks turismireisil või sugulasi külastamas, siis talle ajutine kaitse ning ülaltoodud erisused ei laiene. Selleks, et tal oleks võimalik Eestis töötada, peab tööandja PPA-s registreerima lühiajalise töötamise ning kehtib keskmise palga nõue (või hooajatööde puhul miinimumpalga nõue). Sellistel ukrainlastel kehtivad Eestis töötades kõik tavapärased reeglid ning lihtsustatud varianti tööle asumiseks kahjuks veel ei ole.

Ukrainlaste tööle võtmise erinevad variandid ja reeglid: ajutine kaitse, lühiajaline tööline, lühiajaline hooajatööline, mitte töötav Ukraina kodanik.

Siiski on kõigil enne 24.02.2022 Eestis olnud ukrainlastel õigus Eestisse edasi jääda ning välja kedagi ei saadeta ka siis, kui ajutist kaitset võimalik saada ei ole või lühiajalise hooajalise töötamise periood lõppeb. Lisaks nagu mainitud, siis menetleb Riigikogu seadusemuudatusi, mis peaksid lihtsustama Ukraina kodanike palkamist.

Milline tööleping tuleks sõjapõgenikuga vormistada?

Vältimaks segadusi, selgitame, milline tööleping tuleks, kui inimesele on väljastatud tööluba või elamisluba, mis on konkreetse tähtajaga. Üleüldine reegel on, et tööleping peaks olema sõlmitud lähtudes töö iseloomust, mitte töötaja Eestis viibimise ajast. 

Kuni viieaastase tähtajalise töölepingu võib sõlmida, kui seda õigustavad mõjuvad põhjused, mis tulenevad töö ajutisest iseloomust või tööst endast, eelkõige ajutisest suurenenud töökoormusest või hooajatööst. Seega kui töö iseloom või tingimused ei ole ajutised, siis tuleks sõlmida tähtajatu tööleping ka välismaalastega. Kui sõlmitakse tähtajaline tööleping, kuid tähtajalise töölepingu sõlmimiseks puudub mõjuv põhjus, võib Tööinspektsioon lepingu ümber hinnata tähtajatuks.

Tähtajatut töölepingut saab korraliselt lõpetada nii töötaja kui tööandja teavitades teist poolt vähemalt 30 päeva ette. Kui sõjapõgenik peaks tööandjat teavitamata jäädavalt kodumaale naasma, siis on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt lõpetada ilma töötajat ette teavitamata. 

Kust saab värskeimat informatsiooni ukrainlaste tööle võtmise küsimustes?

Hea on hoida silma peal kriis.ee lehel, kus põgenikke puudutavat informatsiooni pidevalt uuendatakse. Nagu varasemalt mainitud, siis lähiajal on oodata, et lihtsustatakse ukrainlaste palkamise korda veelgi nii tööandjale kui ka sõjapõgenikele endile.

Tööpakkumised ukrainlastele tasub aga ülesse panna Eesti Töötukassa loodud keskkonda “Töökohad ukrainlaste jaoks Eestis”. Tööandjad saavad Ukraina põgenikke Eesti Töötukassa portaali vahendusel kiiremini tööle võtta, kuna tööotsijad on koondatud ühte kohta.

Kui Sul on veel küsimusi ukrainlaste tööle vormistamisega või muu konkreetne probleem seoses töölepingute või tööõigusega laiemalt, siis võta meiega ühendust.

Uuri lisa ka meie nõuannete rubriigist, kust leiad vastused kõikidele peamistele tööõiguse valdkonda puudutavatele küsimustele. 

Artikkel ilmus lühendatud kujul Delfi Ärilehes ja Palgauudised.ee lehel.