Mitmed Eesti advokaadibürood küsivad kliendilt lisaks tunnitasule ka erinevate büroo üldkulude katmist. Arvel kajastub see üldjuhul real „büroo üldkulu“, „büroo üldkulu seoses õigusabi osutamisega“ vms ning üldkulu suurus on enamasti protsent arve kogusummast (enamasti 3-5%).

Riigikohus on 31. juulil 2014. a haldusasjas nr 3-3-1-28-14 tehtud lahendis rõhutanud, et põhjendatud menetluskuluks ei ole advokaadibüroo arvetel kajastatud bürookulud. Riigikohus leidis, et kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtu¬asjaga. Riigikohus jõudis kokkuvõttes järeldusele, et mõistlik on eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas, mitte selle kohta ei lisata arvele eraldi rida.

Viidatud Riigikohtu lahend on kooskõlas ka tsiviilkolleegiumi varasema kohtupraktikaga. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11 tehtud lahendis jõudis kohus samuti järeldusele, et kliendile esitatud arvetel kajastatud bürookulu ei kuulu põhjendatud menetluskulude hulka.

Kokkuvõttes on soovitatav jälgida, millistest põhimõtetest lähtudes advokaadibüroo kliendile arveid esitab ja kui arvel kajastub ka üldkulu, mis pole otseselt seotud õigusteenuse osutamisega, on mõistlik leppida kokku teistsuguses tasustamise korras. Vastasel korral jäävad ka kohtuvaidluse võidu korral advokaadibüroole tasutud bürookulud kliendi enda kanda.

Lühendatud kujul avaldatud Äripäevas.