Lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusest

Abikaasad on vastastikku kohustatud perekonda ülal pidama. Abielu ajal on abikaasa kohustatud ülalpidama abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Reeglina lõpevad abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustused lahutades. Väheteada on asjaolu, et abikaasalt on võimalik nõuda ülalpidamist ka pärast lahutust. Lahutamise tagajärjel tekivad isikutele nii varalised kui ka mittevaralised tagajärjed, mille üheks võimalikuks tagajärjeks on lahutatud abikaasa ülalpidamine. Lahutatud abikaasa saab ülalpidamist nõuda, kui ta:

• hooldab kuni 3-aastast last;
• on kõrges vanuses;
• on halva tervisega.

Seega saab lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustuse tekkimise eeldused jagada kaheks – ühise lapsega seotud eeldused ning teisalt lahutatud abikaasa endaga seotud eeldused.

Ülalpidamiskohustuse tekkimine

Ülalpidamiskohustuse tekkimise eelduseks on ühe poole abivajadus ja teise poole võimalus ülalpidamist pakkuda. Õigus nõuda lahutatud abikaasalt elatist tekib üksnes siis, kui abikaasal ei ole endal sissetulekut või vara, mille arvel end ülal pidada, ning ei saa eeldada, et ta enda vajaduste rahuldamiseks ise sissetuleku hangiks, sest ta ei suuda seda oma vanuse või terviseseisundi tõttu teha, või seetõttu, et hooldab abikaasade ühist alla kolmeaastast last. Seejuures sõltub lahutatud abikaasa ülalpidamisõiguse kestus ja ulatus otseselt sellest, kui kaua ja millises ulatuses piirab vanus või terviseseisund, aga ka lapse hooldamine lahutatud abikaasal sissetuleku hankimist.

Ülalpidamiskohustuse täitmine

Ülalpidamiskohustuse tekkimisel lasub lahutatud abikaasal kohustus ülalpidaja suhtes antud kohustust täita, kui aga kohustatud isik seda ei tee, siis on ülalpidajal õigus pöörduda kohtusse. Perekonnaseaduse sätetest saab tuletada, et ülalpidamist saama õigustatud isikule antakse ülalpidamist üldjuhul rahas. Ülalpidamise suurus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud abikaasa tavapärasest eluvajadusest lähtudes ning arvestades ka abikaasade varalist seisundit ja elutingimusi abielu ajal. Siiski ei tähenda see seda, et lahutatud abikaasale tuleb tagada selline elatustase nagu oli abielu ajal. Kohus võib jätta abikaasade senise varalise seisundi arvesse võtmata või arvestada seda ainult teatud ajavahemikku silmas pidades, kui senisest varalisest seisundist lähtumine kogu ülalpidamiskohustuse ajal ei oleks abielu kestust ning majapidamise ja sissetuleku hankimise korraldust arvesse võttes mõistlik.

Ülalpidamist andma kohustatud abikaasa peab ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil võõrandama oma vara niisuguses ulatuses, mis mõlema endise abikaasa varalist seisundit arvestades vastab õigluse ja otstarbeka majandamise põhimõtetele. Kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. Elatise võib õigustatud isiku nõudel välja mõista ka ühekordselt makstava summana, kui selleks on oluline põhjus ja kohustatud isikut sellega ebaõiglaselt ei koormata.

Ülalpidamiskohustusest vabastamise alused

Kohus võib vabastada lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusest, piirata kohustust ajaliselt või vähendada elatise suurust, kui elatise maksmine oleks äärmiselt ebaõiglane, arvestades muu hulgas õigustatud isiku hooldada või kasvatada jäetud ühise lapse huve, kui:

• abielu on kestnud lühikest aega;
• õigustatud isik on süüdi kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku enda või tema lähikondse vastu;
• ülalpidamisvajadus on tekkinud õigustatud isiku ebamõistliku käitumise tõttu;
• õigustatud isik on enne abielu lahutamist pikema aja jooksul jämedalt rikkunud oma kohustust perekonna ülalpidamisele kaasa aidata; selleks on muu kaalukas põhjus;
• selleks on muu kaalukas põhjus.

Kohus võib vabastada endise abikaasa ülalpidamiskohustusest niivõrd, kuivõrd see abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades suuteline andma ülalpidamist saama õigustatud abikaasale ülalpidamist ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata.

Ülalpidamiskohustuse lõppemine

Lahutatud abikaasa seadusjärgne ülalpidamiskohustus lõpeb, kui:

• õigustatud isikult saab endale sissetuleku hankimist eeldada (PKS § 73 lg 2);
• õigustatud isik abiellub uuesti (PKS § 79):
• õigustatud või kohustatud isik sureb (PKS § 79).

Samas kui abikaasad lepivad omavahel ülalpidamises kokku või sõlmivad hoopis ülalpidamislepingu, siis tuleb kohustus täita mitte perekonnaõigusliku vaidlusena, vaid hoopis võlaõigusliku vaidlusena. Enamasti on tegemist siiski olukorraga, kus kokkulepped puuduvad ning ülalpidamiskohustus tuleneb ainult perekonnaseadusest. Õigustatud isiku ülalpidamine on seadusega kaitstav ning samas ka kestev õigus, mis tähendab seda, et isikutel on õigus esitada nõue igal ajahetkel, kui ülalpidamiseks mõeldud kõik eeldused on täidetud. Samas tuleb nõude esitamisel arvestada alati ka ajalise piiranguga, mis tuleneb konkreetselt seadusest.

Julgen väita, et Eestis on lahutatud abikaasa ülalpidamine pigem erandlik kui tavapärane. Kehtiva õiguse järgi on abikaasal üldjuhul õigus saada abielu ajal, sh lahuselu korral ülalpidamist teiselt abikaasalt, samuti on lahutatud abikaasal seaduses sätestatud alustel õigus saada ülalpidamist oma endiselt abikaasalt.