Jälgimisseadmed töökohal. Mis on lubatud ja mis mitte?

Tööl ja eraelus ümbritsevad meid tehnoloogilised seadmed, mis salvestavad ning töötlevad kogutud andmeid. Nende laialdane levik ja rakendamine on osa igapäevaelust, kuid ootus privaatsusele on ühiskonnas säilinud.

Tööandja ülesannete hulka kuulub lisaks oma majandustegevuse edendamisele ka töötajate tervise, heaolu ja turvatunde eest hoolitsemine. Igasugust isikuandmete töötlemist käsitletakse eraelu puutumatuse riivena ning jälgimisseadmete kasutamine töökoha territooriumil ilma töötajate isikuandmete töötlemiseta ei ole reeglina võimalik. Juhul kui tööandja kasutab mistahes jälgimisseadmeid töötajate jälgimiseks, tuleb arvestada, et selline tegevus hõlmab endas isikuandmete töötlemist.

Euroopa Liidu tasemel sätestab igaühe õigust oma isikuandmete kaitsele Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 8. Selle lõikest 2 tuleneb andmetöötlejale kohustus töödelda isikuandmeid asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel. Igaühel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja vajadusel nõuda nende parandamist.

Põhiseaduse kontekstis kaitstakse eelkõige töötaja inimväärikust, eraelu puutumatust ja õigust sõnumisaladusele ning tunnistatakse töötaja õigust otsustada oma andmete kogumise ja levitamise üle.

Kui vaadata töösuhet töölepingu seadusest (TLS) lähtuvalt, siis TLS § 28 lõike 2 punkti 11 kohaselt on tööandja kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Seda näiteks ka töös kodukontoris või GPS jälgimisseadme paigaldamisel töötaja kasutuses olevasse ametiautosse. TLS § 41 lõige 2 täpsustab, et tööandja peab tagama töötaja isikuandmete töötlemise nii, nagu on õigusaktides sätestatud. Seega peab tööandja töösuhtes järgima isikuandmete kaitse seadust (IKS). IKS §-d 22 ja 23 sätestavad andmesubjektile kättesaadavaks tehtav teabe olemuse ning teavitamisel antava teabe sisu. Seega peab isikuandmete kogumine olema eesmärgipärane ning tööandja peab oskama jälgimisseadmete ohutegurit hinnata.

Millal ja mis tingimustel võib töötajat jälgida?

Tööandja saab jälgimisseadmeid kasutada üksnes isikuandmete kaitse üldmääruses (EL) 2016/679 (edaspidi IKÜM) sätestatud õigustatud huvi alusel. Jälgimisseadmete kasutamisel peab olema selgelt ja täpselt määratletud eesmärk, mis peab olema kirjalikult fikseeritud. Kui tööandja tugineb õigustatud huvile, siis on tal kohustus enne andmete töötlemist läbi viia analüüs, mille käigus peab selguma, kas tal on õigustatud huvi, kas andmete töötlemine õigustatud huvi jaoks on vajalik ning kas selle huvi kaaluvad üles töötaja huvid ja õigused. Hindamine peab olema dokumenteeritud. Tööandja andmetöötlejana on kohustatud koostama konkreetsed andmekaitsetingimused. Reeglite kõrval ei ole ka väheoluline perioodiline kommunikatsioon tööandja ja töötaja vahel. Ehk siis ülerääkimine, miks ja milliseid seadmeid kasutatakse, kuidas seadmetega saadud andmeid säilitatakse, mis eesmärgil ja kuidas neid töösuhetes kasutatakse.

Samuti peavad töötajad, kelle andmeid töödeldakse, olema teavitatud ning tööandjapoolne põhjendus „tagada turvalisus või kontroll“ ei ole andmete töötlemiseks piisav. Isegi jälgimisseadmete kasutamisel isikute või vara kaitseks tuleb töötajat teavitada. Samuti ei ole lubatud teavitamata kasutada jälgimisseadmeid töö kvaliteedi ja hulga kontrollimise eesmärgil. Teavitada tuleb ka juhul, kui jälgimisseadmed on suunatud üksnes klientide või kolmandate isikute jälgimisele. Teavitus peab olema selge ja üheselt mõistetav ning sisaldama isikuandmete kaitse seaduse §-s 23 sätestatud andmeid.

Seejuures on töötajal alati õigus küsida enda kohta käivat teavet, sh jälgimisseadme väljavõtet, salvestust, ning sellega tutvuda. Keeldumisel ei saa põhjenduseks olla kolmandate isikute õiguste kaitse, kuna vastutav töötleja saab teha nii, et kolmandaid isikuid nt salvestisel kuvatud ei ole (on näiteks hägustatud). Igaühel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja vajadusel nõuda nende parandamist (Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 8 lõige 2).

Mis ei ole lubatud?

Jälgimisseadmete kasutamine ruumides, mis ei ole mõeldud tööülesannete täitmiseks (nt garderoob või WC), ei ole lubatud. Samuti on keelatud töötajate jälgimine nende teadmata.

Arusaamatuste vältimiseks on soovituslik lähtuda minimaalsuse põhimõttest − isikuandmeid töödeldakse nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik.

Kokkuvõttes tohib tööandja töökohal jälgimisseadmeid kasutada, kuid selline tegevus eeldab põhjalikku huvisid kaaluvat analüüsi, reeglite olemasolu ning isikuandmete töötlemine peab olema läbipaistev. Isikuandmete töötlemine saab toimuda tööandja õigustatud huvi alusel. Töötaja kontrollimine on küll tihedalt seotud töölepingust tulenevate kohustustega, kuid see ei ole samal ajal kindlasti vajalik töölepingu täitmiseks. Töötaja nõusolek saab aga töösuhetes isikuandmete töötlemise aluseks olla vaid neil juhtudel, kui isikuandmete töötlemine ei ole vältimatu ning töötajal on tõepoolest võimalik otsustada, kas ta soovib anda nõusoleku isikuandmete töötlemiseks ning tal on võimalus ka nõusolek tagasi võtta. Õigustatud huvile tuginemine eeldab, et tööandja on läbi viinud ja kirjalikult dokumenteerinud põhjaliku huvide hindamise ja kaalumise.