Võlaõigus jaguneb kaheks: lepinguõigus ja lepinguvälised võlasuhted.

Lepinguõigus reguleerib õigussuhteid, mis põhinevad poolte õiguslikult siduval kokkuleppel ehk lepingul (nt müügileping, kinkeleping, üürileping, laenuleping, töövõtuleping, käsundusleping, veoleping, käendusleping jne).

Lepinguvälised võlasuhted reguleerivad kahju õigusvastast tekitamist (laimukaasused, vara kahjustamine, kehavigastuse tekitamine, seadusest tuleneva kohustuse rikkumine), alusetut rikastumist jne.

Lepinguõigusega seotud küsimused

1. Lepingute koostamine, olemasolevate lepingute analüüs

Meilt on võimalik tellida lepingute, põhikirjade ja muude dokumentide koostamist, samuti dokumentide analüüsimist.

Kontrollime lepingu kooskõla õigusaktidega ja hindame lepingu sõlmimisega kaasnevaid õiguslikke riske ja teeme ettepanekuid lepingu täiendamiseks.

2. Lepingueelne läbirääkimine

3. Lepingu rikkumisest tulenevad nõuded

Lepingu rikkumisest tulenevad nõuded on näiteks:

• kohustuse täitmise nõue,
• kahju hüvitamine,
• viivis,
• leppetrahv,
• taganemine,
• ülesütlemine,
• hinna alandamine.

Juhul kui lepingupool on rikkunud enda lepingust tulenevat kohustust (nt tasu maksmise kohustus, asja üleandmise kohustus, hoolsuskohustus), siis saab advokaat aidata nõude koostamisel ning õiguskaitsevahendi valikul. Samuti saab advokaat olla abiks suhtluses vastaspoolega ning esindada lepingupoolt kohtuvaidluses.

Lepinguväliste võlasuhetega seotud küsimused

1. Käsundita asjaajamine

Käsundita asjaajamine on see, kui üks isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks teda selleks õigustanud või kohustanud. Selle institutsiooni eesmärk on ajendada isikuid üksteist aitama, olemata selleks kohustatud, andes neile võimaluse nõuda soodustatult kantud kulutuste ja kahju hüvitamist (teatud olukorras ka tasu maksmist). 

2. Alusetu rikastumine

Kõige üldisemalt öeldes on alusetu rikastumisega tegemist siis, kui üks isik saab varalist kasu, mis õiguse järgi peaks kuuluma teisele isikule. Isikul, kelle arvel alusetult rikastuti, on õigus nõuda, et alusetult rikastunud isik annaks talle välja alusetu rikastumise teel saadu või hüvitaks saadu väärtuse.

3. Deliktiõigus ehk õigusvastaselt kahju tekitamine

Deliktiõiguse eesmärgiks on tekkinud kahju heastamine ja sarnaste juhtumite välistamine tulevikus. Tekitatud kahju eest väljamõistetava hüvitise suurus on reguleeritud võlaõigusseaduse üldosa sätetega.

4. Riskivastutus

Riskivastutus on näiteks ehitise omaniku vastutus, kui ehitiselt kukkunud objekti tõttu saab kahjustada isiku auto või isiku tervis.

Vaata ka Advokaadibüroo LMP advokaatide koostatud nõuandeid SIIT.

Kui Te ei leidnud esitatud nimekirjast oma probleemi/küsimuse valdkonda, siis helistage meile telefonil 7 300 400 või kirjuta info@lmp.ee ning leiame koos Teie murele lahenduse.