hero-img

Mida teha kui tööandja ei maksa palka?

Kahjuks on paljud töötajad pidanud silmitsi olema olukorraga, kus töö on küll tehtud, aga oodatud tasu palgapäeval kontole ei laeku – tööandja ei maksa palka välja. Käesoleva artikliga tahame töötajatele meelde tuletada nende õigusi, et ükski tubli töömesilane ei peaks väljateenitud palgast suud puhtaks pühkima.

Saamata jäänud töötasu kirjaliku lepingu puudumisel

Kõigepealt on oluline meeles pidada, et tehtud töö eest tuleb ettevõttel töötajale alati tasuda. Kirjaliku töölepingu puudumine, katseaeg või lühiajaline töö ei anna tööandjale õigust keelduda väljateenitud summade maksmisest. Kuigi töölepingu seaduse § 4 lõige 2 ning § 5 sätestavad, et tööleping tuleb alati sõlmida kirjalikult ning seal peavad olema kirjas konkreetselt poolte andmed, tööle asumise aeg, makstav töötasu ja muu oluline informatsioon, siis olukorras, kus tööandja kirjalikku lepingut töötajale andnud ei ole, on töösuhe ikkagi kehtiv ja tööandja peab palga töötajale välja maksma (TLS § 4 lg 4).

Palgast tehtud mahaarvestused

Vahel toovad tööandjad palga maksmisest kõrvale hiilimiseks erinevaid ettekäändeid ning üritavad maksta välja väiksemaid summasid kui töötajaga algselt kokku lepitud. Siinkohal on jällegi oluline teada oma õigusi – nt üritavad mõned tööandjad palgast teha mahaarvestusi, väites, et töötaja on tekitanud tööandjale kulutusi, midagi valesti teinud või vastutab tööandjale tekitatud kahju eest.

Töölepingu seadus näeb küll ette, et töötaja vastutab tööandjale tahtlikult põhjustatud kahju eest (TLS § 74 lg 1), kuid kui kahju on põhjustatud töötaja poolsest hooletusest, siis sätestab seadus täiendavalt terve hulga kriteeriume, mida tuleb kahjusumma arvutamisel arvesse võtta (TLS § 74 lg 2). Eraldi on olemas ka töötaja varalise vastutuse kokkulepe, mis peab aga olema kirjalikult sõlmitud, järgides seaduses toodud reegleid ning niisama töötajale varalist vastutust kohaldada võimalik ei ole. Seega ei ole palgast erinevate summade maha arvamine üldse nii lihtne.

Isegi kui tööandjal tekib teatud juhtudel õigus töötajalt kahju sisse nõuda, siis vastavalt töölepingu seaduse § 78 lõigetele 1 ja 2 ei ole tööandjal õigus seda töötasust tasaarvestada, välja arvatud juhul kui töötaja ise sellega konkreetsel juhul nõus on. Seetõttu peaks olema ettevaatlik olukorras, kus tööandja saadab nt e-maili teel palgaarvestuse ja soovib, et töötaja vastaks, et on nõus. Enne vastamist tuleb ise täpselt üle arvutada, kas tööandja ei ole mingeid summasid palgast maha võtnud, muidu saab tööandja hiljem väita, et töötaja nõustus tasaarvestuse ja väiksema palga saamisega. Kahtluse korral saab tööõiguse alaste teadmistega advokaat nõu anda, kuidas sellises olukorras õigesti reageerida ning oma õigusi kaitsta.

Vaidlused töölepingu lõppemisel

Vaidlused tekivad sageli ka töölepingu lõppemise olukorras. Töölepingu lõppemise päeval peab tööandja maksma välja kõik summad, mis ta töötajale võlgneb – ka hüvitise välja võtmata puhkuse eest, välja maksmata lähetusrahad ning muud kompensatsioonid kui need olid töölepingus ette nähtud (TLS § 84 lg 1). Kui tööandja töölepingu lõppemise päeval lõpparvet ei tee ning töötasu ja muud kompensatsiooni töötajale koheselt välja ei maksa, siis on töötajal õigus pöörduda Töövaidluskomisjoni poole. Sellises olukorras on soovitav kohe nõu pidada tööõiguse spetsialistiga, kuna töölepingu lõppemisel hakkavad ka jooksma lepingu lõpetamise vaidlustamise tähtajad ning õigeaegne tegutsemine on oluline.

Tööandja maksmata palga aitab kätte saada pankrotiavaldus

Kahjuks esineb olukordi, kus tööandja ei maksa palka või maksab vähem kui algselt kokku lepitud. Siinkohal tuleb töötajal selg sirgeks ajada, esialgu ise tööandjale töötasu sissenõudmiseks kiri kirjutada ning kui see ei aita, tuleb pöörduda Töövaidluskomisjoni poole. Juhul kui selgub, et ettevõttel tõesti ei ole raha, et palkasid ära maksta, võib aidata tööandja vastu pankrotiavalduse esitamine. Õnneks tagab Töötukassa ettevõtte pankroti korral, et töötajad saavad oma tasud kätte. Oleme sellisest variandist varem kirjutanud siin.

Sõltuvalt asjaoludest ei pruugi aga pankrotiavaldus alati sobilik lahendus olla – nt tööandja pahatahtlikkuse korral, kus raha küll on, aga tööandja ei maksa palka ikkagi. Sellisel juhul mõistab töötasu tööandjalt välja Töövaidluskomisjon. Milline teguviis viib kõige lihtsamalt töötasu kättesaamiseni konkreetses olukorras, saab öelda tööõigusele spetsialiseerunud advokaat.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Eestis on töötajate õigused hästi kaitstud ning kui tööandja soovib nahka üle kõrvade tõmmata, tasub kindlasti pöörduda Töövaidluskomisjoni poole.