Olen kinnisasja kaasomanik ning mul on tekkinud konflikt teise kaasomanikuga. Mida teha?

Kui kaasomanikud ei suuda ise kaasomandiga seotud küsimustes kokku leppida, saab pöörduda kohtu poole, kes lahendab poolte vaidluse. Sellises olukorras võib kaaluda ka kaasomandi lõpetamise võimalusi – näiteks kogu kinnisasja omandamist või enda osa võõrandamist. Kaasomandiga seotud vaidlused on sageli emotsionaalsed ning sellisel juhul on kasulik kasutada teise kaasomanikuga suhtlemiseks juristi abi, kes suudab tekkinud konflikti objektiivselt hinnata. Kaasomandist saab lugeda pikemalt siit.

Naaber soovib kasutada minu erateed või teha endale tee minu maa peale. Kas tal on selleks õigus?

Poolte kokkuleppel saab seda alati teha. Kui Te ei soovi enda teed/maad naabrile kasutada anda, siis peab naaber esitama Teie vastu hagi ning kohtu kaudu nõudma juurdepääsu oma kinnistule. See, kas kohus sellise hagi rahuldab, sõltub konkreetsetest asjaoludest – muu tee kasutamise võimalusest või muu kinnistu kasutamises võimalusest. Igal konkreetsel juhul hindab kõige adekvaatsemalt jurist Teie võimalusi oma õigusi kaitsta. Kui aga peate lubama oma teed/maad kasutada, peab naaber Teile selle eest tasu maksma.

Kinnisvara mõisted

Mida tähendab võõrandamine, omandamine ja sundvõõrandamine?

Kinnisasja võõrandamine tähendab omandiõigust teisele isikule üle andma. Võõrandamine tähendab nii müümist, kinkimist või ka vahetamine. Kinnisasi võõrandades teisele isikule, teine isik omakorda omandab selle.

Kinnisasja sundvõõrandamine on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta. Sundvõõrandamine toimub riigi poolt seaduses kindlaks määratud tingimustel.

Mida tähendab korteri või maja flippimine?

Flippimine on ingliskeelne sõna, mis otsetõlkes tähendab ümberpööramist. Flippimine on tuntud termin kinnisvarainvestorite seas.  Flippides ostetakse kinnistu, tõstetakse selle väärtust (kas remondi, värskenduse või paberimajanduse korda ajamisega; heal juhul piisab vaid põhjalikust koristusest või paremate müügipiltide tegemisest) ja müüakse kasumiga maha.

Mis vahe on kinnistul, kinnisasjal ja krundil?

Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus.

Kinnisasi on maatükk (koos selle oluliste osadega).

Krunt on ehitamiseks mõeldud, piiritletud maatükk tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses.

Mis on kasutusluba ja ehitusluba ning miks neid vaja on?

Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek midagi ehitada, laiendada, rekonstrueerida või lammutada.

Kasutusluba on dokument, mille väljastab kohalik omavalitsus ja mille eesmärk on kinnitada, et ehitis vastab ehitusloas kirjeldatud omadustele ja andmetele. Kohustuse omada ehitisel kasutusluba sätestab ehitusseadus. Kasutusluba kehtib kogu ehitisele, mitte eraldi korteritele. Kasutusloa olemasolu saab taotleda ehitisregistrist.

Mis on kaasomand?

Kaasomand on mitmele inimesele üheaegselt mõtteliste osadena kuuluv omand. Selline omand tekib enamasti pärimise teel või näiteks ühe kinnistu ostmisel mitme isiku poolt. Kaasomandis on tihti elumajad, mis on jagatud näiteks korteriteks või kahe pere vahel (üks ühel korrusel, teine teisel).

Mis on ostueesõigus?

Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja (esialgse) ostjaga kokku leppis. Sellise lepinguga saab ostueesõigust omav isik võimaluse omandada lepingu esialgse ostjaga samadel tingimustel.

Tihti kasutatakse ostueesõigust kaasomandi müügi korral. Lihtsalt lahti seletatuna on olukord järgmine: Omanik müüb kinnisvara, mis on kaasomandis kindla hinna ja kokkulepitud tingimustega, uuele omanikule. Seejärel on teisel kaasomanikul õigus sama objekt sama hinna ja tingimustega endal ära osta. Sellises olukorras jääb uus omanik objektist ilma.