Kuidas ukrainlaste tööle võtmist vormistada?

Ukrainlaste tööle võtmise reeglid sõltuvad sellest, millal Ukraina kodanik Eestisse saabus ning kas ta oli sõja alguses siin tööl või mitte. Paljud ettevõtted on huvitatud sõja eest pagevatele ukrainlastele tööd pakkuma, samas on tööandjatel tekkinud palju küsimusi ukrainlaste kui välismaalaste tööle vormistamisel.

Ukraina tööjõud ei ole Eestis võõras nähtus. Erinevate allikate hinnangul oli Eestis juba enne sõja algust tööl umbes 27 000 ukrainlast. Pärast sõja puhkemist on aga see arv hüppeliselt kasvanud ja hetkeseisuga on Eestisse juurde tulnud üle 115 000 Ukraina kodaniku, kellest kellest küll püsivamalt Eestisse on jäänud ca 60 000. Nendest ukrainlastest paljud vajavad kas lühema- või pikemaajaliselt tööd. Järgnevalt selgitame, mida ukrainlaste palkamisel järgida ja meeles pidada.

Ajutise kaitsega töötaja, lühiajaline töötaja ja lühiajaline hooajatöötaja – miks on oluline neid eristada?

Ajutise kaitsega ukrainlaste tööle võtmine

Euroopa Liit on vastu võtnud Ukraina kodanike ajutise kaitse rakendusotsuse, mille kohaselt saavad Euroopa Liidus (sh Eestis) ajutist kaitset taotleda põgenenud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed, kes enne 24.02.22 elasid Ukrainas ning kes saabusid Euroopa Liitu pärast 24.02.22. Ajutine kaitse annab õiguse taotleda ka elamisluba. Kui ajutine kaitse ja elamisluba on olemas, laienevad ukrainlasele samad reeglid nagu muudele EL alalistele elanikele – neil on õigus Eestis viibida ning töötada. Ajutise kaitse saanud ukrainlasega töölepingu sõlmimisel kehtivad kõik samad reeglid nagu Eesti inimeste tööle võtmisel – tööandjal tuleb järgida töölepinguseadust, miinimumpalga nõuet, tööohutuse nõudeid jm kehtivat seadusandlust. Ilma ajutise kaitseta saab inimesi samuti tööle registreerida, kuid sellisel juhul tuleks nad registreerida lühiajaliste töötajatena.

Oluline on silmas pidada, et ka ukrainlastelt nõutakse eesti keele oskust. See tähendab, et näiteks teenindussektoris töötava ukraina kolleegiga peaks olema samaaegselt tööl ka eesti keelt oskav kolleeg, kes vajadusel ukrainlast toetab, et oleks tagatud klientide õigus eestikeelsele teenindusele.

Sageli arvatakse, et ukrainlaste ajutise kaitse režiim on sama, mis ametlik pagulase staatus. Kindlasti neid kahte asja segi ajada ei tasu – pagulase staatust võivad taotleda kõik sõja eest põgenevad inimesed sõltumata päritoluriigist. See protsess kestab kuni 6 kuud ning pagulase staatuse taotlemine ei anna õigust Eestis töötada. Kuna Ukraina kodanikele on tehtud erisusi ja soodustusi Eestis elamiseks ja töötamiseks, siis ei ole ukrainlastel soovitatav pagulase staatust taotleda. Hetkel on juba riigi tasandil ka välja öeldud, et ajutist kaitset pikendatakse nii kaua kuni kehtib sõjaolukord.

Keerulisem on olukord Ukraina kodanike puhul, kes olid Eestis juba enne 24.02.22, kuna nendele Euroopa Liidu ajutise kaitse režiim ei laiene. 

Töötamise reeglid ukrainlastele, kes olid Eestis juba enne sõja puhkemist

Nendele Ukraina kodanikele, kes olid Eestis tööl juba enne sõja algust, ajutist kaitset taotleda ei saa. Küll aga on ka neile Välismaalaste seadusega antud õigus Eestis edasi viibida . Vastav muudatus hakkas kehtima 24. mail 2022. a ning kehtib senikaua kui ajutise kaitse režiimgi.

Teine oluline muudatus, mis puudutab juba enne sõja algust Eestis töötanud Ukraina kodanikke, jõustus samuti 24. mail 2022. a. Kuna paljud ukrainlased olid Eestisse tööle registreeritud lühiajaliste töötajatena ning seetõttu oli neil võimalik Eestis töötada ainult piiratud ajaperioodi jooksul, siis võttis Riigikogu vastu seadusemuudatuse nende ukrainlaste tööhõive lihtsustamiseks. Nimelt ei kehti neile enam lühiajalise töötamise piirangud . Seega, kui Ukraina kodanik oli Eestis enne 24 veebruari 2022. a Eestis lühiajaliselt tööle registreeritud, võib tööandja julgelt selle ukrainlasega töösuhet jätkata, silmas pidamata, kas Eestis lühiajaliseks töötamiseks ette nähtud ajaperiood on juba täis või mitte. Uue nõudena on aga kehtestatud, et tööandjal on kohustus maksta tasu, mille suurus on vähemalt 80% Eesti keskmisest brutokuupalgast sellel tegevusala, kus tööle asutakse. Keskmine brutokuupalk arvestatakse Statistikaameti poolt viimati avaldatud aasta keskmise brutokuupalga järgi. Tegevusala keskmise brutokuupalga arvestamisel võetakse aluseks Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK tähtkood.

Samad reeglid kehtivad ka Ukraina kodanikele, kes olid Eestis enne 24. veebruari 2022. a lühiajalisel hooajalisel tööl.

Lisaks on nüüd enne 24. veebruari 2022. Eestis lühiajalistelt tööl olnud ukrainlastel võimalik riigilt saada toetust tööturuteenuste näol. See tähendab, et ka tööandjatel on võimalik omalt poolt osaleda Töötukassa poolt pakutavates programmides ja koostööprojektides.

Tingimused	Ajutise kaitsega Ukraina töötaja	Lühiajaline Ukraina töötaja
Lubatud Eestis töötamise aeg	Ei ole piiratud	Ei ole piiratud
Palganõue	Vähemalt miinimumpalga maksmise nõue	Vähemalt 80% keskmisest tegevusala brutokuupalgast
Seadusandlus	Töölepinguseadus	Välismaalaste seadus

Kui Ukraina kodanik oli sõja algushetkel Eestis mitte töötamas, vaid näiteks turismireisil või sugulasi külastamas, siis talle samuti ajutine kaitse ning ülaltoodud erisused ei laiene. Küll aga on tööandjatel ülalnimetatud Välismaalaste seaduse muudatuse alusel õigus ka neid Ukraina kodanikke ilma liigse bürokraatiata tööle võtta. Ainsa olulise reeglina peabki silmas pidama ülaltoodud palganõuet

Kokkuvõtlikult võib öelda, et võrreldes sõja algusperioodiga on Ukrainast sõja eest põgenenud inimeste palkamine tunduvalt lihtsustatud.

Milline tööleping tuleks sõjapõgenikuga vormistada?

Vältimaks segadusi, selgitame, milline tööleping tuleks, kui inimesele on väljastatud tööluba või elamisluba, mis on konkreetse tähtajaga. Üleüldine reegel on, et tööleping peaks olema sõlmitud lähtudes töö iseloomust, mitte töötaja Eestis viibimise ajast. 

Kuni viieaastase tähtajalise töölepingu võib sõlmida, kui seda õigustavad mõjuvad põhjused, mis tulenevad töö ajutisest iseloomust või tööst endast, eelkõige ajutisest suurenenud töökoormusest või hooajatööst. Seega kui töö iseloom või tingimused ei ole ajutised, siis tuleks sõlmida tähtajatu tööleping ka välismaalastega. Kui sõlmitakse tähtajaline tööleping, kuid tähtajalise töölepingu sõlmimiseks puudub mõjuv põhjus, võib Tööinspektsioon lepingu ümber hinnata tähtajatuks.

Tähtajatut töölepingut saab korraliselt lõpetada nii töötaja kui tööandja teavitades teist poolt vähemalt 30 päeva ette. Kui sõjapõgenik peaks tööandjat teavitamata jäädavalt kodumaale naasma, siis on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt lõpetada ilma töötajat ette teavitamata. 

Kui Sul on veel küsimusi ukrainlaste tööle vormistamisega või muu konkreetne probleem seoses töölepingute või tööõigusega laiemalt, siis võta meiega ühendust.

Uuri lisa ka meie nõuannete rubriigist, kust leiad vastused kõikidele peamistele tööõiguse valdkonda puudutavatele küsimustele. 

Artikli esialgne versioon ilmus lühendatud kujul Delfi Ärilehes ja Palgauudised.ee lehel.