Tööga seotud tervisekahjusid seostatakse eelkõige tööõnnetustega, kuid tõsised terviseprobleemid kujunevad sageli välja hoopis aeglaselt, aastate jooksul. Pidev raskuste tõstmine, sundasendid, müra, vibratsioon või muud töötaja tervist mõjutavad töötingimused võivad põhjustada tervisekahjustusi, mida käsitletakse kutsehaigusena. Sellisel juhul tekib töötajal õigus nõuda tööandjalt hüvitist. 

Hiljuti esindas LMP advokaadibüroo kohtuvaidluses töötajat, kelle kasuks mõistis kohus tööandjalt välja igakuise hüvitise ja ligi 50 000 eurot tagasiulatuvat hüvitist. Juhtum näitab hästi, et tööandja vastutus ei piirdu ainult tööõnnetustega, vaid võib tekkida ka pikema aja jooksul kujunenud tervisekahjustuse korral. Seetõttu on töötaja jaoks oluline mõista, millal võib tegemist olla kutsehaigusega ja teada, kuidas sellisel juhul oma õigusi kaitsta. 

Mis on kutsehaigus?

Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud töökeskkonna ohutegur või töö laad ning mis on kantud ametlikku kutsehaiguste loetellu. Kutsehaigustele on iseloomulik pikaajaline, aeglane ja järkjärguline areng kestva töökeskkonna mõju tagajärjel. 

Erinevalt tööõnnetusest, mis on ootamatu ja toimub sekundi murdosa jooksul (näiteks kukkumine või käe jäämine masina vahele), hiilib kutsehaigus ligi peaaegu märkamatult. Töötaja võib aastaid teha oma tööd, tundes vaid kerget ebamugavust, kuni ühel päeval muutub valu või funktsioonihäire igapäevast elu segavaks. 

Kutsehaigust on oluline eristada tööst põhjustatud haigusest. Kui viimase puhul on töökeskkond vaid üks paljudest haiguse soodustajatest (ja tööandjalt hüvitist nõuda ei saa), siis ametliku kutsehaiguse puhul on otsene ja peamine süüdlane just kahjulik töökeskkond. 

Sagedased ohutegurid ja kutsehaiguste näited

Eestis diagnoositakse kutsehaigusi erinevates valdkondades, alates tootmisest ja ehitusest kuni teenindussektori ning kontoritööni. Ohutegurid, mis haigusi põhjustavad, jagunevad nelja peamisesse gruppi. 

• Füsioloogilised ohutegurid. Need on statistiliselt kõige sagedasemad kutsehaiguste põhjustajad Eestis. Siia kuuluvad pidev raskuste tõstmine, pikaajaline töötamine sundasendis (näiteks pidev seismine, kummardumine või istumine), samuti korduvad ja monotoonsed liigutused. Tüüpilisteks tagajärgedeks on selgroo kahjustused, liigesehaigused ja karpaalkanalisündroom (käenärvi kompressioon), mis vaevab sageli nii tootmistöölisi kui ka arvutiga töötajaid.  
• Füüsikalised ohutegurid. Näiteks pikaajaline viibimine mürarikkas keskkonnas kahjustab kuulmist ja võib viia kutsehaigusena diagnoositava vaegkuulmiseni. Käsitööriistade (näiteks saagide, puuride, lihvimismasinate) kasutamise tekkiv vibratsioon põhjustab aga vibratsioonitõbe, mis kahjustab käte vereringet. 
• Keemilised ja bioloogilised ohutegurid. Töötamine keskkonnas, kus puututakse kokku ohtlike kemikaalide, lahustite, puidu- või metallitolmuga, võib põhjustada kroonilisi hingamisteede haigusi (näiteks kutseastma) või raskeid nahakahjustusi. 
• Psühhosotsiaalsed ohutegurid. Töökeskkond võib esitada suuri väljakutseid vaimsele tervisele. Pikaajaline ülekoormus, töökiusamine või vaimne pinge võivad viia depressiooni ja läbipõlemiseni. Vaimse tervise häired on tänasel päeval samuti ametlikult kutsehaiguste loetellu lisatud, mis tähendab, et tööandja vastutab ka töötaja psüühhilise turvalisuse eest. 

Kuidas toimub kutsehaiguste diagnoosimine?

Kutsehaiguste tuvastamine on reguleeritud juriidilis-meditsiiniline protsess. Seda ei saa diagnoosida töötaja ise ega pelgalt tema perearst. Teekond ametliku diagnoosini koosneb neljast sammust. 

1. Pöördumine pere- või eriarsti poole. Kui töötaja tunneb pidevalt vaevusi, on esimeseks sammuks arstivisiit. Arst suunab patsiendi edasi töötervishoiuarsti juurde, kui tal tekib kahtlus, et haiguse taga võivad olla töötingimused. 
2. Uurimine töötervishoiuarti poolt. Eesti seaduste kohaselt on ainult töötervishoiuarstil õigus kutsehaigust diagnoosida. Töötervishoiuarst analüüsib töötaja haiguslugu, sümptomeid ning teeb kindlaks, milliste ohuteguritega on töötaja oma karjääri jooksul kokku puutunud. 
3. Töökeskkonna uuring ja Tööinspektsiooni kaasamine. Töötervishoiuarst teavitab kahtlustest Tööinspektsiooni. Vajadusel viiakse läbi töökeskkonna analüüs – mõõdetakse müra, hinnatakse ergonoomikat või kemikaalide sisaldust õhus. Paralleelselt uuritakse ka ettevõtte töökorraldust ja sisemisi reegleid – riskianalüüsi, töökorralduse reegleid ja tööjuhendeid – et teha kindlaks, milliseid meetmeid oli tööandja rakendanud ohutu töökeskkonna tagamiseks. Uurimine võib laieneda ka töötaja eelnevatele tööandjatele. 
4. Kutsehaiguse teatise väljastamine. Kui põhjuslik seos töökeskkonna ja haiguse vahel on tõendatud, vormistab töötervishoiuarst ametliku kutsehaiguse teatise. See dokument saadetakse töötajale, tööandjale ja Tööinspektsioonile. Teatis on peamiseks aluseks edasiste nõuete esitamisele. 

Tööandja vastutus: millal lasub süü ettevõttel?

Paljud tööandjad arvavad ekslikult, et kui töötaja haigestub aastate jooksul, on tegemist “loomuliku kulumise” või inimese isikliku terviseprobleemiga. Juriidiliselt see nii ei ole. Tööandjal on seadusest tulenev kohustus kujundada töökeskkond selliselt, et see ei ohustaks töötajate tervist. 

Tööandja vastutab töötajale tekkinud tervisekahju eest, välja arvatud juhul, kui ta suudab tõestada, et tegi kõik endast oleneva kahju ärahoidmiseks. See tähendab, et tööandja peab olema taganud nõuetekohased isikukaitsevahendid, ergonoomilised töökohad ning kohustuslikud puhkepausid ja saatnud töötajad õigeaegselt perioodilistele tervisekontrollidele. Kui tööandja on need kohustused hooletusse jätnud, on ta seadust rikkunud ja kohustatud tekitatud kahju hüvitama. 
Oluline nüanss: kutsehaigus võib avalduda või süveneda aastaid pärast seda, kui töötaja on ettevõttest lahkunud või jäänud pensionile. Seadus kaitseb töötajat ka neil puhkudel – nõude saab esitada ka endise tööandja vastu, kelle juures töötades haiguse areng alguse sai või süvenes.

Hüvitised: millele on töötajal õigus?

Kui kutsehaigus on ametlikult diagnoositud ja tööandja kohustuste rikkumine on tuvastatud, tekib töötajal õigus nõuda varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Sissejuhatuses mainitud 50 000-eurone hüvitis ei ole erandlik nähtus, vaid ootuspärane tulemus olukorras, kus inimese elukvaliteet on püsivalt rikutud. 

Töötaja saab nõuda erinevate kahjude hüvitamist. 

• Töövõime vähenemisest tingitud kahju (saamata jäänud tulu).  Kui töötaja ei saa tervislikel põhjustel enam senisel ametikohal jätkata ja peab asuma kas madalamalt tasustatud tööle või kaotab töövõime täielikult, on tööandja kohustatud selle rahalise vahe kinni maksma. Hüvitise suurus arvutatakse valemi järgi: varasem kesmine palk miinus uus sissetulek (või riiklikud toetused/ pensionid). Kuna seda hüvitist makstakse sageli igakuiselt kuni pensionieani (või eluaegselt), kasvavad summad aastate lõikes väga suureks. 
• Ravikulud ja lisakulud. Tööandja peab hüvitama kõik mõistlikud kulud, mis on vajalikud tervise taastamiseks või säilitamiseks. Siia kuuluvad retseptiravimid, taastusravi, eriarstide visiiditasud, abivahendid (näiteks ortoosid) ja isegi sõidukulud raviasutusse, mida Tervisekassa ei kata. 
• Mittevaraline ehk moraalne kahju. See on rahaline kompensatsioon füüsilise valu, hingeliste kannatuste, elurõõmu vähenemise ja tulevikuväljavaadete halvenemise eest. Moraalse kahju suurus sõltub trauma raskusest ja kohtu siseveendumusest, kuid raskete kutsehaiguste puhul ulatuvad need summad tuhandete eurodeni.

Praktilised sammud: kuidas oma õigusi kaitsta?

Õiglane kompensatsioon ei laeku pahatihti automaatselt. Kutsehaiguse teatise saamise järel algab sageli keeruline juriidiline protsess, kus edu sõltub õigetest sammudest ja tõendamisest. 

1. Kogu ja säilita tõendeid. Hoia alles kõik arstlikud dokumendid, haigusloo kokkuvõtted, Tööinspektsiooni uurimisaktid ning ravimite ja teenuste ostutšekid. Väga olulised on tõendid ka selle kohta, et oled tööandjat rasketest töötingimustest või valudest teavitanud (näiteks e-kirja teel). 
2. Esita tööandjale kirjalik kahjunõue. Protsessi ei pea alustama kohtust. Mõistlik on esmalt pöörduda tööandja poole kirjaliku nõudega, kus on lahti seletatud nõutavad summad ja nende tagamaad. 
3. Kaalu kompromissi. Paljud ettevõtted eelistavad avalikku ja kulukat kohtuvaidlust vältida ning on valmis sõlmima kohtuvälise kokkuleppe. 
4. Pöördu õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole. Kutsehaiguste vaidlused on keerulised ning võimalikud hüvitissummad suured. Töötaja ei pruugi osata hinnata sedagi, kui suurt rahalist hüvitist üldse küsida tohib. Kogenud advokaat aitab sul enne kahjunõude esitamist kahjud täpselt kokku arvestada, koguda vajalikud tõendid ning koostada põhjendatud kahjunõue, mida on tööandjal raske vaidlustada. Advokaadi kaasamine säästab aega ja närve ning suurendab võimalust jõuda sobiva kokkuleppeni ilma kohtuteeta.

Kokkuvõttes

Kutsehaigus ei ole paratamatus, millega peab vaikides leppima. See on töökeskkonna puudujääkide tagajärg, mille eest kannab seaduslikku vastutust tööandja. 

Kui sul või sinu lähedasel on diagnoositud kutsehaigus või kui kahtlustad, et töötingimused on sinu tervist püsivalt kahjustanud, võta meiega ühendust. Aitame sul hinnata juhtumi perspektiivi, suhelda tööandjaga ning seista sinu õiguste ja õiglase hüvitise eest nii läbirääkimistel kui ka kohtus.