Lahutus tähendab otsuseid ja tegevusi, mis võivad inimeste majanduslikku olukorda veel aastakümneid mõjutada. Oleme koondanud siia kõige sagedasemad küsimused, millega inimesed abielulahutuse ja varajagamise käigus kokku puutuvad.

Kas abielu saab lahutada ainult kohtus? 

Ei, kohus ei ole ainus valik. Eestis on abielu lahutamiseks kaks võimalust:

• Perekonnaseisuamet või notar: Kui olete abikaasaga lahutuses ja selle tingimustes üksmeelel. See on kiireim ja soodsaim viis.
• Kohus: Kui teine pool ei ole lahutusega nõus või te ei suuda kokkuleppele jõuda varalistes küsimustes.

Kui kiiresti on võimalik abielu lahutada? 

Perekonnaseisuametis või notari juures lahutades kulub avalduse esitamisest lahutuseni üldjuhul üks kuu. Kohtumenetlus on oluliselt pikem protsess. Vaidluste mahust ja kohtu koormusest sõltuvalt võib see aega võtta kahest-kolmest kuust kuni paari-kolme aastani.

Mis on ühisvara ja mis lahusvara? 

Kui abikaasad ei ole sõlminud abieluvaralepingut, kehtib Eestis vaikimisi ühisvarasuhe. 

• Ühisvara on kõik, mille olete omandanud abielu jooksul (kinnisvara, autod, säästud, investeeringud, ettevõtte osalused). See kuulub mõlemale poolele võrdselt, sõltumata sellest, kumma nimele see on vormistatud.
• Lahusvara on vara, mis kuulus sulle enne abiellumist. Samuti abielu ajal kingituseks või pärandiks saadud vara ning sinu isiklikud tarbeesemed. Lahusvara lahutamisel jagamisele ei kuulu.

Meie kodu on kirjutatud abikaasa nimele. Kas see on tema oma? 

Ei, kui kinnisvara on ostetud abielu jooksul ühiste vahendite või laenuga, on tegemist ühisvaraga. Kinnistusraamatu kanne (see, kelle nimel korter või maja ametlikult on) ei muuda abielu kestel soetatud vara lahusvaraks.

Mis saab ühisest kodulaenust pärast lahutust? 

Laenukohustused, mis on võetud perekonna huvides, on abikaasade ühine vastutus. Panga ees vastutate te mõlemad solidaarselt ka pärast lahutust. Tavaliselt lahendatakse see kolmel viisil:

1. Vara müük. Kodu müüakse maha, laen makstakse tagasi ja ülejäänud raha jagatakse pooleks.
2. Ülevõtmine. Üks pool võtab panga nõusolekul laenu täielikult enda nimele ja ostab teise poole rahaliselt välja.
3. Ühisomandi jätkamine. Pooled jäävad kaasomanikeks ja maksavad laenu edasi (praktikas tekitab see sageli uusi konflikte).

Kasutasin ühise kodu remondiks oma päranduseks saadud raha. Kas saan selle tagasi? 

Jah, sul on õigus nõuda kompensatsiooni. Kui oled panustanud oma lahusvara (pärand, kingitus, enne abielu olnud säästud) ühisvara väärtuse suurendamiseks, tuleb seda varajagamisel arvesse võtta. Peamine väljakutse on siin tõendamine – sul peavad olema ette näidata pangaülekanded, arved või muud dokumendid, mis seda panust kinnitavad.

Kahtlustan, et abikaasa kandib vara kõrvale. Mida teha? 

See on levinud probleem suhete halvenemisel. Kui on oht, et abikaasa tühjendab pangakontosid, müüb ühist vara või viib raha ettevõttest välja, tuleb tegutseda kiiresti. Advokaat saab esitada kohtule taotluse hagi tagamiseks. Kohus saab selle peale arestida pangakontod või seada kinnisvarale võõrandamiskeelu, et vara säiliks kuni vaidluse lõpuni.

Minu abikaasale kuulub abielu ajal asutatud ettevõte. Kas mul on sellele õigus? 

Jah, kui ettevõte või selle osalus on omandatud abielu kestel, on see ühisvara. Lahutuse käigus tuleb hinnata ettevõtte turuväärtust (mitte ainult raamatupidamislikku väärtust). Sul on õigus nõuda hüvitist, mis vastab sinu osale ettevõtte väärtusest.

Soovin abielu lahutada. Kuidas teha nii, et mulle jääks võimalikult suur osa ühisvarast?

Seaduse järgi kuulub ühisvara abikaasadele võrdsetes osades. See tähendab, et “maksimaalse osa saavutamine” ei tähenda seadusest möödahiilimist või vara varjamist, vaid oma seaduslike õiguste, panuse ja nõuete korrektset ning maksimaalset tõendamist.

Oma varaliste huvide parimaks kaitsmiseks ja õiglase tulemuse saavutamiseks on neli peamist seaduslikku viisi:

• Tõenda ja nõua oma lahusvara panust: Kui oled ühisvara soetamisse või renoveerimisse investeerinud oma lahusvara (näiteks enne abielu olnud sääste, kingituseks saadud raha või pärandina saadud kinnisvara müügitulu), on sul õigus nõuda selle panuse hüvitamist ühisvara jagamisel. See võib sinu reaalset rahalist osa ühisvarast märgatavalt suurendada.
• Taotle võrdsusest kõrvalekaldumist (kohtutee): Seadus lubab kohtul erandjuhtudel ühisvara osade võrdsusest kõrvale kalduda (perekonnaseadus § 31). Kohus võib määrata sulle suurema osa ühisvarast näiteks siis, kui:
  • sinu juurde jäävad elama ühised alaealised lapsed;
  • teine abikaasa on ilma sinu nõusolekuta ühist vara pahatahtlikult raisanud, kinkinud või kantinud;
  • teine osapool on pikka aega mõjuva põhjuseta keeldunud sissetuleku teenimisest ja perekonna ülalpidamisest.
• Tuvasta teise poole varjatud kohustused: Kui teine pool on võtnud laene või teinud kulutusi, mis ei olnud suunatud perekonna ega ühise leibkonna huvides (nt hasartmängud, isiklikud äririskid jne), ei tohi need kohustused vähendada sinu osa ühisvarast. Need tuleb määrata puhtalt teise poole isiklikuks vastutuseks.
• Saavuta kohtuväline kokkulepe: Kohtuvälises varajagamise lepingus (notaris) on pooled vabad jagama vara täpselt nii, nagu nad kokku lepivad. Kui teine pool on nõus sulle emotsionaalsetel või muudel põhjustel suurema osa jätma, on see täiesti seaduslik. Advokaadi juhitud läbirääkimised aitavad sageli sellise kokkuleppeni jõuda kiiremini ja odavamalt kui kohtus vaieldes.

Kõige suurem viga on proovida vara enne lahutust iseseisvalt “peita”, kontosid tühjendada või vara sugulaste nimele kirjutada. Kohtumenetluses tulevad pangakontode ja registrite väljavõtted alati ilmsiks. Selline käitumine kahjustab sinu usaldusväärsust ning võib mõjutada vara jagamise tulemust negatiivselt.

Parim strateegia on alustada vara ja dokumentide ülevaatusest koos advokaadiga, et kaardistada kõik tõendid (pangaülekanded, ostudokumendid), mis sinu positsiooni juriidiliselt tugevdavad.

Mis saab siis, kui me ei jõua kokkuleppele, kes jääb ühisesse majja elama?

Kui emotsionaalne patiseis ei lahene, otsustab asja kohus. Kohus hindab mõlema poole huve (näiteks seda, kelle juurde jäävad elama lapsed). Kui kumbki pool ei suuda teist välja osta või kokkuleppele ei jõuta, võib kohus määrata vara sundmüügi enampakkumisel, misjärel saadud tulu jagatakse. See on tavaliselt rahaliselt kõige ebasoodsam lahendus.

Elame välismaal, kuid oleme Eesti kodanikud. Kus me peame lahutama? 

Rahvusvaheliste lahutuste puhul sõltub pädev kohus mitmest asjaolust, eelkõige aga sellest, kus oli abikaasade viimane ühine harilik elukoht. Kui olete viimased aastad elanud ja töötanud näiteks Soomes, ei pruugi Eesti kohus teie lahutusavaldust üldse menetlusse võtta, vaid suunab teid Soome kohtusse.

Me abiellusime välismaal. Kas meile kehtivad Eesti seadused? 

Mitte automaatselt. Kui teil puudub abieluvaraleping, määratakse kohaldatav õigus tavaliselt teie esimese ühise elukohariigi järgi pärast abiellumist. Kui kolisite kohe pärast pulmi Prantsusmaale, võib juhtuda, et teie vara tuleb jagada Prantsuse seaduste järgi, isegi kui lahutus toimub aastaid hiljem Eestis.

Olen Eesti Vabariigi kodanik ja abielus välisriigi residendiga. Kas ma saan abielu Eestis lahutada? 

Jah, reeglina on see võimalik. Kuna olete Eesti Vabariigi kodanik, on Eesti kohtutel ja ametiasutustel rahvusvahelise õiguse kohaselt olemas pädevus teie abieluasja lahendamiseks. Menetluse täpne käik sõltub aga sellest, kas olete abikaasaga lahutuse tingimustes üksmeelel või mitte.

Sõltuvalt teie olukorrast on asjaajamiseks kaks peamist viisi:

• Kui olete abikaasaga üksmeelel (lahutus notari juures): Kui teil puuduvad varalised vaidlused, saab abielu kiiresti lahutada Eesti notari juures. Välisriigis viibiv abikaasa ei pea selleks füüsiliselt Eestisse reisima. Tehing on võimalik läbi viia notari kaugtõestamise teel (kasutades ID-kaarti, digi-ID-d või e-residentsust) või spetsiaalselt vormistatud volituse alusel.
• Kui abikaasa ei ole nõus või tema asukoht on teadmata (lahutus kohtu kaudu): Kui ühist keelt ei leita, tuleb lahutamiseks esitada hagiavaldus Eesti kohtusse. Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustik tagab Eesti kodanikule õiguse lahutada abielu kodumaise kohtu kaudu ka siis, kui kostja elab välismaal või kui tema tegelikku asukohta pole võimalik tuvastada. Sellisel juhul korraldab kohus dokumentide ametliku edastamise välisriiki.

Kui teie ja teie abikaasa viimane ühine elukoht asus välisriigis (näiteks mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis) ja teie abikaasa elab seal endiselt, tuleb arvesse võtta Euroopa Liidu otsekohalduvaid määrusi. Teatud juhtudel võib eesõigus asja arutamiseks olla hoopis selle välisriigi kohtul.

Kuna piiriülesed abielulahutused puudutavad sageli mitme riigi seaduste põrkumist, soovitame enne dokumentide sisseandmist konsulteerida advokaadiga. See aitab vältida riski, et Eesti ametiasutused keelduvad avalduse menetlemisest või et varajagamisele kohaldatakse teie jaoks ebasoodsat välisriigi õigust.

Miks on rahvusvahelise lahutuse puhul kiirus oluline? 

Rahvusvahelises õiguses kehtib põhimõte, et menetlus jätkub üldjuhul selles riigis, kus avaldus esimesena esitati. Viivitamine võib tähendada, et oled sunnitud vaidlema teises riigis, võõras keeles ja seaduste järgi, mis ei kaitse sinu huve nii hästi kui Eesti õigus.

Kas ma vajan advokaati, kui me oleme põhimõtteliselt kõiges kokkuleppele jõudnud? 

Isegi kui tegemist on sõbraliku lahutusega, on mõistlik lasta advokaadil lepingute projektid üle vaadata. Advokaat märkab detaile, mis võivad tulevikus probleeme tekitada – näiteks seda, kas varajagamise kokkulepe on piisavalt täpne või mis saab siis, kui ühise laenu tagasimaksmisel tekivad tõrked. Üks konsultatsioon hoiab ära tulevased kulukad vaidlused.

Kuidas saab advokaat kohtuväliselt aidata? 

Advokaadi eesmärk on aidata pooltel jõuda õiguslikult selge ja kestva kokkuleppeni. Suur osa varajagamise vaidlustest laheneb tegelikult kohtuvälise kompromissiga. Advokaat aitab emotsioonid juriidilistest argumentidest lahutada, kaardistab tegeliku varalise seisu ja juhib läbirääkimisi viisil, mis säästab mõlema poole aega, närve ja raha.