Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus seda õigust austada. Praktikas on lapsega veedetava aja jagamine aga üks konfliktsemaid teemasid. Oleme koondanud siia vastused peamistele küsimustele, mis puudutavad suhtluskorda ja sellest kinnipidamist.

Kuidas määratakse kindlaks lapse suhtluskord vanematega? 

Suhtluskorra määramiseks on kolm peamist viisi.

• Mitteformaalne suuline kokkulepe. Kui vanemate vahel on suhted head ja usalduslikud võib kokku leppida, et laps liigub kodude vahel vastavalt vajadusele ja võimalustele.
• Kirjalik kokkulepe. Kui vanemad soovivad kindlustunnet ja täpseid reegleid, on mõistlik sõlmida notariaalne suhtluskord.
• Kohtu kaudu. Kui vanemad ei suuda kokkuleppele jõuda ja teine pool takistab lapsega suhtlemist või nõuab ebamõistlikke tingimusi, on võimalik pöörduda kohtusse.

Mis on vahelduv elukoht ja kas 50/50 mudel sobib kõigile? 

Vahelduv elukoht (näiteks nädal ühes ja nädal teises kodus) on üks võimalik lapse elukorralduse viise. Kohus saab selle määrata vaid siis, kui see on lapse parimates huvides. Enamasti on see mõistlik siis, kui vanemate kodud asuvad lähestikku (et laps saaks käia samas koolis/lasteaias), vanemate vahel on säilinud viisakas suhtlus ja laps on selliseks elukorralduseks piisavalt vana (imikute puhul vahelduvat elukohta üldjuhul ei rakendata).

Milliseid detaile peaks juriidiliselt korrektne suhtluskord sisaldama? 

Mida põhjalikum ja täpsem on suhtluskord, seda vähem tekitab see vaidlusi ja lahkarvamusi. Hästi koostatud suhtluskord sisaldab:

• Igapäevast elukorraldust. Kirjas on täpsed päevad ja kellaajad (näiteks igal teisel nädalavahetusel reedel kella 17:00-st kuni pühapäeval kella 18:00-ni).
• Koolivaheaegu ja riiklikke pühi. Kuidas jagunevad jõulud, aastavahetus, jaanipäev ja pikad suvevaheaajad.
• Lapse sünnipäevi. Kas sünnipäev veedetakse kordamööda või jagatakse päev pooleks.
• Logistikat. Kumb vanem lapsele järele läheb ja kumb ta tagasi toob ning kes katab transpordikulud.

Teine vanem ei luba mul last näha. Mida ma saan teha? 

Vanem ei või omaalgatuslikult teise vanema suhtlusõigust piirata, välja arvatud juhul, kui see seab lapse elu või tervise otseselt ohtu. Kui teine vanem takistab suhtlemist, tuleb esmalt kaasata kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, kes erapooletu osapoolena püüab vanemaid lepitada ja suunata neid kokkuleppele ilma kohtuta. 

Kui see tulemust ei anna, tuleb esitada kohtule avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Kui ametlik kohtumäärus on olemas, aga seda eiratakse, saab pöörduda kohtutäituri poole, kes saab rikkujale rakendada sunniraha.

Kas lapsel on õigus keelduda teise vanema juurde minemast? 

Jah, lapse arvamust tuleb arvestada. Kohus ja lastekaitse kuulavad alati ära lapse seisukoha (tavaliselt alates 7. eluaastast, kuid olenevalt küpsusest ka nooremalt). Siiski hindavad spetsialistid väga põhjalikult, kas tegemist on lapse siira sooviga või on teine vanem last manipuleerinud (nn vanemlik võõrandamine). Vanem ei tohi last teise vanema vastu häälestada.

Kas mul on õigus nõuda järelevalvega suhtluskorda? 

Jah, kui selleks on mõjuvad põhjused. Kui teisel vanemal on tõendatud probleeme alkoholi, narkootikumide, vägivallaga või kui ta ei ole lapsega aastaid kohtunud ja laps kardab teda, võib kohus määrata järelevalvega suhtluskorra. Sellisel juhul toimuvad kohtumised lastekaitsetöötaja, tugiisiku või mõne teise usaldusväärse täiskasvanu juuresolekul turvalises keskkonnas.

Teine vanem eirab suhtluskorda ja ei tule lapsele kokkulepitud ajal järele. Mis ma saan teha? 

Kahjuks on kedagi füüsiliselt lapsega aega veetma sundida võimatu. Küll aga on suhtluskorra eiramine ja lapsele kokkulepitud ajal järele tulemata jätmine teise poole õiguste rikkumine. Kui selline käitumine on korduv, on sul õigus nõuda kohtu kaudu suhtluskorra muutmist (näiteks vähendada teise poole õigusi või muuta aegu) ning see on tugev argument ka hooldusõiguse ja elatise vaidluses.

Kuidas aitab advokaat suhtluskorra vaidluses? 

Suhtluskorra vaidlused on sagedane perekonnaõiguse vaidlus, mis on täis emotsioone, süüdistusi ja solvumisi. Advokaat aitab fookuses hoida lapse huvid ja juriidilised küsimused. Meie büroo aitab sind:

• Kohtuvälistel läbirääkimistel. Aitame koostada kompromissettepanekuid ja lepinguid, mis säästavad last vanemate vahelisest kohtusõjast.
• Suhtluskorra koostamisel. Vormistame detailse suhtlusgraafiku, mis ei jäta ruumi teise poole manipulatsioonideks või vääriti tõlgendamiseks.
• Esindamisel kohtus ja lastekaitses. Kaitseme sinu vanemaõigusi riiklikes institutsioonides ja kohtus, tagades, et sinu häält ja argumente võetakse kuulda.

Kas vanavanematel on õigus lapselapsega suhelda?

Jah, kuid see õigus ei ole absoluutne. Perekonnaseaduse kohaselt võib kohus lapse huvides lubada kolmandal isikul (sealhulgas vanavanematel) lapsega suhelda tingimusel, et suhtlus on lapsele kasulik ning ei kahjusta lapse suhet vanematega. 

Kas ja millistel alustel saab suhtluskorda muuta?

Jah, suhtluskorda muudetakse, kui senine korraldus ei vasta enam lapse huvidele. Tüüpilised alused suhtluskorra muutmiseks on: 

• Lapse muutunud vajadused (näiteks kooliminek).
• Ühe vanema elukoha või töögraafiku oluline muutus (näiteks kolimine teise linna).
• Lapse muutunud soovid seoses vanuse ja küpsusega. 

Vanemad saavad uues korras kokku leppida omavahel, perelepitaja abil või pöördudes kohtusse. 

Kas teine vanem võib lapse välismaale viia? 

Lapse võib viia lühiajalisele reisile (eeldusel, et see ei riku suhtluskorda), kuid püsivalt välismaale elama asumiseks on vaja teise vanema nõusolekut. Kui üks vanem viib lapse ilma teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta püsivalt välismaale, võib tegemist olla rahvusvahelise lapserööviga. 

Kas laps võib otsustada, kumma vanema juures ta elab?

Ei, kuni täisealiseks saamiseni ei saa laps seda ainuisikuliselt otsustada, kuid tema arvamusega arvestatakse. Kohus kuulab lapse ära, tavaliselt alates 7.–10. eluaastast, kui laps suudab oma arvamust väljendada. Mida vanem on laps, seda suuremat kaalu omistab kohus tema arvamusele, kuid lõplik otsus tehakse siiski lapse parimaid huve arvestades.